← Eesti

3-2-2-1-11

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-2-1-11 Tartu,

  1. oktoober
  2. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Cramo Estonia AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus Rene Miileni (pankrotis) vastu 25 000 krooni suuruse põhivõla ja viivise saamiseks Pärnu Maakohtu
  3. aprilli
  4. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-09-6536 Rene Miileni (pankrotis) asemel pankrotihaldur Peeter Sepperi esitatud teistmisavaldus Avaldaja Cramo Estonia AS (registrikood 1393792) Puudutatud isik Rene Miilen (isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotis), seaduslik esindaja pankrotihaldur Peeter Sepper, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik
  5. september
  6. a, kirjalik menetlus
  7. Tühistada Pärnu Maakohtu
  8. aprilli
  9. a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-09-6536 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Teistmisavaldus rahuldada.
  11. Tagastada teistmisavalduselt
  12. märtsil 2011 tasutud kautsjon 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 60 senti Rene Miileni (pankrotis) kontole nr
  13. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Cramo Estonia AS esitas
  15. veebruaril 2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rene Miileni (pankrotis, võlgnik) vastu põhivõla 25 000 krooni ja viivise saamiseks.
  16. Pärnu Maakohus tegi
  17. veebruaril 2009 makseettepaneku võla tasumiseks. Makseettepanek toimetati
  18. veebruaril 2009 kätte võlgnikuga samas eluruumis elavale perekonnaliikmele. Võlgnik makseettepanekule vastuväidet ei esitanud.
  19. Pärnu Maakohus tegi
  20. aprillil 2009 maksekäsu kohtumääruse, millega mõistis võlgnikult Cramo Estonia AS kasuks välja põhivõla, viivise makskäsu tegemise seisuga ja menetluskulud kokku, 44 737 krooni ning pärast maksekäsu tegemist põhinõudelt lisanduv viivis 0,5% päevas. Maksekäsu määrus toimetati
  21. aprillil 2009 võlgnikule isiklikult allkirja vastu kätte. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  22. Peeter Sepper esitas võlgniku pankrotihaldurina
  23. märtsil 2011 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu
  24. aprilli
  25. a kohtumääruse ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus
  26. novembril 2007 kell 15.30 välja Rene Miileni pankroti ja määras pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Nimetatud teave avaldati ka väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  27. veebruaril 2011 sai pankrotihaldur teada, et kohtutäitur Õnne Pajuri menetluses on mh pankrotivõlgniku vastu täiteasi nr 179/2009/
  29. veebruaril 2011 sai pankrotihaldur kätte täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi - Pärnu Maakohtu
  30. aprilli
  31. a maksekäsu kohtumääruse. Täitemenetluse tõttu on maksekäsuga väljamõistetud võlale lisandunud kohtutäituri tasu 623 eurot 14 senti, täitemenetluse algatamise tasu 7 eurot 67 senti ja täitekulu 4 eurot 83 senti. Kogu nõue pankrotivõlgniku vastu on seega 3494 eurot 86 senti ning see on saadetud
  32. veebruaril 2011 kinnipidamiseks pankrotivõlgniku tööandjale. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 järgi läheks pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivara hulka. Kuna pankrotihaldurile ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud ega talle menetlusdokumente kätte toimetatud ning menetluses ei esindanud menetlusosalist selleks õigust omav isik (pankrotihaldur), tuleb asi teistmise korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel uuesti läbi vaadata ja anda pankrotivõlgnikule võimalus esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväide. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  33. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 710 lg 1 alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  34. Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt tuleb maakohtu määrus teistmise korras uuesti läbi vaadata, sest võlgniku pankrotihaldurit ei olnud maksekäsu kiirmenetlusest teavitatud, mistõttu ei esindanud võlgnikku selles menetluses tema seaduslik esindaja.
  35. Jõustunud kohtulahendi võib TsMS § 702 lg 1 järgi hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Mh on TsMS § 702 lg 2 p 3 järgi teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud.
  36. Menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Seejuures esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist kohtus TsMS § 217 lg 3 järgi tema seaduslik esindaja. Tsiviilkohtumenetlusteovõime tähendab TsMS § 202 lg 1 järgi isiku võimet oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi ning TsMS § 202 lg 2 järgi võib tsiviilkohtumenetlusteovõime puududa eelkõige piiratud teovõimega isikutel.
  37. Lisaks eelnevale on isiku tsiviilkohtumenetlusteovõime piiratud ka siis, kui kohus on välja kuulutanud isiku pankroti ja kohtumenetluses on pankrotivara puudutav vaidlus.
  38. aastal kehtinud PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi moodustus võlgniku varast pankroti väljakuulutamise järel pankrotivara ja PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läks pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 54 lg 1 järgi oli pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes pidi tegema võlgniku nimel pankrotivaraga tehinguid ja muid toiminguid ning esindama võlgnikku kohtus pankrotivara üle peetavates vaidlustes. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võis haldur PankrS § 54 lg 4 järgi teha siiski ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis olid vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. Alates
  39. jaanuarist 2010 on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi õigus olla võlgniku asemel (mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Pankrotihalduri tegevuse tagajärgi ja kohtumenetluses osalemist on täpsustatud alates
  40. märtsist 2011 kehtivas PankrS § 541 lg 1 redaktsioonis, kus on märgitud, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti ning et haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur PankrS § 54 lg 4 järgi teha pankrotivaraga ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. Ülaltoodust tuleneb, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise järel muutub võlgniku vara pankrotivaraks ja võlgnik ei saa enam iseseisvalt osaleda kohtumenetluses sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Sellisel juhul peab võlgnikku esindama kohtumenetluses pankrotihaldur. Kui võlgnik osaleb kohtumenetluses iseseisvalt ilma selleks õigust omamata, on kolleegiumi arvates alus vaadata asi TsMS § 702 lg 2 p 3 alusel teistmise korras uuesti läbi, sest võlgnikku ei esinda menetluses selleks seadusest tulenevalt õigust omav isik (pankrotihaldur).
  41. Praeguses asjas kuulutati
  42. novembril 2007 välja võlgniku pankrot ja pankrotimenetlust ei ole siiani lõpetatud. Cramo Estonia AS esitas võlgniku vastu
  43. veebruaril 2009, s.o pankrotimenetluse ajal maksekäsu kiirmenetluse avalduse. E-toimiku materjalidest ei nähtu, millal vaidlusalune võlg tekkis. Menetluses osales võlgnik isiklikult. Maksekäsu määruse kohaselt mõisteti võlgnikult
  44. aprillil 2009 võlausaldaja kasuks välja 44 737 krooni, millele lisandus viivis kuni nõude rahuldamiseni. Nõude täitmiseks on alustatud täitemenetlust ning nõue on saadetud täitmiseks võlgniku tööandjale. Kolleegiumi arvates saab neil asjaoludel eeldada, et vaidlus puudutab pankrotivara, mistõttu pidi võlgniku nimel osalema maksekäsu kiirmenetluses pankrotihaldur. Kuna pankrotihaldur võlgnikku menetluses ei esindanud, tuleb maakohtu määrus TsMS § 702 lg 2 p 3 alusel teista ja asi maakohtus uuesti läbi vaadata, et tagada pankrotihaldurile mh võimalus esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväide.
  45. Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel teistmisavalduselt tasutud kautsjon tagastada. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.