3-4-1-20-11

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON MÄÄRUS 3-4-1-20-11

1. oktoober 2011 Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Henn Jõks, Ott Järvesaar ja Lea Kivi Raivo Paala taotlus kriminaalmenetluse seadustiku § 344 lg 3 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks ja Tartu Ringkonnakohtu
2. aprillil 2011 kriminaalasjas nr 1-07-2186 tehtud otsuse täitmise peatamiseks Kirjalik menetlus Jätta Raivo Paala taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Ringkonnakohus tegi
4. aprillil 2011 otsuse kriminaalasjas nr 1-07-2186 ja tunnistas R. Paala süüdi karistusseadustiku (KarS) § 386 lg 1 (KarS § 3892 lg 1 ja § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 3892 lg 2) järgi. Kassatsioonitähtaja viimasel päeval,
5. mail 2011 esitasid Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonid R. Paala ja tema määratud kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vello Luik.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis
7. juuni
8. a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-1-241 R. Paala kassatsiooni läbi vaatamata, sest R. Paala oli esitanud kassatsiooni ilma advokaadist kaitsja vahenduseta. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 344 lg 3 kohaselt võivad kassatsiooni esitada prokuratuur, advokaadist kaitsja ja teised kohtumenetluse pooled advokaadi vahendusel.
9. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis
10. juuni
11. a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-1-240 läbi vaatamata ka R. Paala määratud kaitsja V. Luige esitatud kassatsiooni, sest V. Luigel ei olnud õigust kassatsiooni esitada. Eesti Advokatuur oli
12. mail 2011 peatanud vandeadvokaadi vanemabi V. Luige kutsetegevuse.
13. R. Paala esitas Riigikohtule
14. juunil 2011 taotluse, milles palus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil tuvastada KrMS § 344 lg 3 vastuolu põhiseadusega ja peatada Tartu Ringkonnakohtu
15. aprillil 2011 kriminaalasjas nr 1-07-2186 tehtud otsuse täitmine. TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED
16. R. Paala leidis, et KrMS § 344 lg 3 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 11 koosmõjus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 3 punktis c tagatud põhiõigusega ennast kaitsta, sest välistab süüdistatava õiguse esitada ise kassatsioon juhul, kui määratud kaitsja on kaitseõigust rikkunud.
17. R. Paala selgitas, et kaebas kassatsioonis muu hulgas määratud kaitsja V. Luige tegevuse peale. R. Paala hinnangul on ebaselge, kas süüdistataval on võimalik taotleda sellises olukorras uue kaitsja määramist. Lisaks sellele pole kindel, kas määratud kaitsja vahetamine on mõjuvaks põhjuseks kassatsioonitähtaja ennistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. R. Paala pöördus Riigikohtu poole taotlusega, milles palub tuvastada KrMS § 344 lg 3 põhiseadusvastasus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikast – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele. See tähendab olukorda, kus riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Sellest tulenevalt on juhul, kui isiku õigus saada tõhusat kohtulikku kaitset on tagatud, tema individuaalkaebus lubamatu. Kaebus on lubamatu olenemata sellest, kas individuaalkaebuse esitamise ajaks on isik olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal kasutamata (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
19. märtsi
20. a määrus kohtuasjas nr 3-4-115-10, punkt 12 ja selles viidatud kohtupraktika). Eeltoodust lähtudes on Riigikohus pädev R. Paala individuaalkaebust läbi vaatama üksnes juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise vastu.
21. Kolleegiumi hinnangul väidab R. Paala, et KrMS § 344 lg 3 piirab põhiseadusevastaselt tema õigust ennast kaitsta, kuna ei luba süüdistataval esitada Riigikohtule kassatsiooni. R. Paala soovis kassatsioonis kaevata määratud kaitsja V. Luige tegevuse peale, mistõttu tal polnud võimalik esitada kassatsiooni V. Luige vahendusel. R. Paala väitel puudus tal ka võimalus taotleda määratud kaitsja vahetamist ja esitada kassatsioon tähtaegselt. Kolleegium peab hindama, kas R. Paalal oleks olnud võimalik end kaitsta, esitades Riigikohtule kassatsioon määratud kaitsja, kuid mitte V. Luige vahendusel.
22. Kolleegium märgib, et Eesti Advokatuur peatas
23. mail 2011 R. Paala määratud kaitsja V. Luige kutsetegevuse vandeadvokaadi vanemabina. Riigikohtu kriminaalkolleegium sedastas
24. juuni
25. a määruses kohtuasjas nr 3-7-1-1-240, et Eesti Advokatuur jättis V. Luige kutsetegevuse peatamisel täitmata advokatuuriseaduse § 3 p-st 5 ja riigi õigusabi seaduse § 20 lg-st 3 tuleneva kohustuse määrata omal algatusel R. Paalale uus riigi õigusabi osutaja, ning kohustas Eesti Advokatuuri määrama R. Paalale kaitsja.
26. Eeltoodust lähtudes leiab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et R. Paalal oli võimalik kaitsta oma põhiõigusi ja esitada Tartu Ringkonnakohtu
27. aprilli
28. a otsuse peale kassatsioon talle Eesti Advokatuuri määratud kaitsja vahendusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis määruses, et R. Paala uuel määratud kaitsjal on võimalik taotleda kassatsiooni esitamise tähtaja ennistamist. Asjaolu, et R. Paala määratud kaitsja V. Luige kutsetegevus advokaadina peatati vahetult enne kassatsiooni esitamise tähtaja möödumist, võib Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul olla tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus (KrMS § 172 lg 2 p 2).
29. Eeltoodud põhjustel leiab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et R. Paala taotluse läbivaatamine ei ole Riigikohtu pädevuses, ja jätab taotluse PSJKS § 11 lg-st 2 lähtudes läbi vaatamata. Märt Rask, Jüri Ilvest, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Lea Kivi