← Eesti

3-1-1-67-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-67-11

  1. oktoober 2011 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Väärteoasi Erika Skomorohhova karistamises tolliseaduse § 73 lg 1 järgi Tartu Maakohtu
  2. veebruari
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-4311 Erika Skomorohhova kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar
  4. september 2011, suuline menetlus Kohtuvälise menetleja esindaja Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Piret Valner; menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus Erika Skomorohhova karistamises TS § 73 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Määrata Advokaadibüroo Valge & Uiga poolt kassatsioonimenetluses Erika Skomorohhovale osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 180 eurot (ükssada kaheksa-kümmend eurot) ja mõista see välja Eesti Vabariigilt Erika Skomorohhova kasuks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Kohtuvälise menetleja
  11. novembri
  12. a otsusega karistati Erika Skomorohhovat tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 järgi 30 trahviühiku suuruse rahatrahviga selle eest, et ta sisenes
  13. novembril 2010 kaubikuga Ford Econoline E350 Luhamaa tollipunkti kaudu Venemaalt Eestisse ja deklareeris suuliselt, et sõiduki kütusepaakides on 160 liitrit ja kaubikus asuvas kanistris 10 liitrit diislikütust. Tolliläbivaatuse käigus pumbati kütus kaubiku kahest kütusepaagist välja ja seda kogust gradueeritud anumatega mõõtes tuvastati, et kütusepaakides oli tegelikult 273 liitrit diislikütust. Maksuvabalt oli sõiduki paagis üle piiri lubatud tuua üksnes 150 liitrit kütust. Lubatud piirmäära ületavad 123 liitrit kütust konfiskeeriti TS § 94 lg 3 ja KarS § 83 alusel.
  14. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas E. Skomorohhova kaebuse Tartu Maakohtule, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 69 lg-st 1 tulenevalt võib Eestisse tuua kütust terve standardse kütusepaagi mahus. E. Skomorohhova käsutuses olnud sõidukis oligi kogu kütus paakides, mis olid ühendatud auto kütusesüsteemiga. Kuna sõiduk ei kuulunud menetlusalusele isikule, ei saanudki nõuda, et ta oleks olnud kursis selle kõigi tehniliste üksikasjadega. Nii ei teadnud ta, et kütusepaagid ei ole standardsed, mistõttu puudus tema teos tahtlus või ettevaatamatus. Samuti ei ilmne kohtuvälise menetleja otsusest, mille põhjal leitakse, et 273 liitrit mahutavad kütusepaagid ei ole Ford Econoline E350 jaoks standardsed.
  15. Tartu Maakohtu
  16. veebruari
  17. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et 273 liitrise mahuga kütusepaake ei olnud paigaldanud sõidukile tootja poolt ja seega ei olnud paagid standardsed. Vastusena kaitsja kriitikale mõõtmistulemuse usaldusväärsuse kohta märkis kohus, et kütusekogus on mõõdetud õigesti, sest üldteadaoleval kasutatakse mootorikütuse hulga kindlakstegemiseks gradueeritud anumaid või kanistreid. Ei saa nõustuda sellega, et E. Skomorohhova vastutuse välistab asjaolu, et ta ei olnud sõiduki omanik ega teadnud, et kaubikule olid paigaldatud standardsetest suuremad kütusepaagid. Sellisel juhul võiksid kõik vastava sõiduki registreerimistunnistusele kantud kasutajad tuua Eestisse ilma makse tasumata täpselt niipalju kütust, kui suured kütusepaagid on võimalik sõidukile paigaldada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  18. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni E. Skomorohhova kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kassaator hinnangul pole mõistetav, miks tuleb tehnilise ülevaatuse läbinud sõidukil olevaid kütusepaake pidada mittestandardseteks. Kindlasti ei olnud paakide mittestandardsusest teadlik E. Skomorohhova, kes kasutas teise inimese autot. Kassaatori hinnangul ei ole kütuse koguse kindlakstegemisel järgitud seaduses sätestatud nõudeid ning seetõttu ei ole kütuse mõõtmise tulemus jälgitav.
  19. Kassatsioonivastuses taotles kohtuvälise menetleja esindaja Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse juhataja Tiiu Mõttus jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Kassaatori viited kütuseveoks kasutatud sõiduki tehnoseisundile ei ole asjakohased. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kaubikule olid paigaldatud standardsetest suuremad kütusepaagid. Nõustuda ei saa sellega, et kütusekoguse mõõtmine ei vastanud seadusele, sest üldteadaolevalt kasutatakse mootorikütuse hulga kindlakstegemiseks gradueeritud anumaid või kanistreid. Kassaatori viited sõidukiiruse ületamise ja alkoholijoobe mõõtmisega seonduvale Riigikohtu praktikale ei ole asjakohased, sest erinevalt kiiruse või joobe mõõtmisest on kütusekoguse mõõtetulemus jälgitav palja silmaga ja gradueeritud anumate abil mõõtmisel on võimalik eksida üksnes mõne liitriga. Arutataval juhul on lubatud kütusekogust ületatud aga märgatavalt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Asudes lahendama E. Skomorohhova kaitsja kassatsiooni, osutab kriminaalkolleegium esmalt, et MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat.
  21. MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
  22. aprilli
  23. a määruse nr 112 "Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded" § 3 lg 1 alusel kuuluvad selle määruse lisa 1 p 2 järgi kohustuslikule metroloogilisele kontrollile muuhulgas vedelike, välja arvatud vesi, koguste mõõtevahendid, mida kasutatakse tehingutes, tolli- ja maksuseaduste nõuetest tulenevalt, riikliku järelevalve käigus või kinnispaki täitekoguse kontrollimisel.
  24. Arutatavas väärteoasjas menetlusaluse isikule koostatud veoki läbivaatuse aktist ei selgu, millisel õiguslikul alusel on see tehtud. Tolliseadusest võib siiski järeldada, et tegu on aktiga transpordivahendi läbivaatuse kohta TS § 40 lg 1 mõttes. Tolliläbivaatus on hinnatav riikliku järelevalve toiminguna, mille tulemuste alusel määrati isikule väärteokaristus. Seega pidi järelevalve käigus tehtud mõõtmistulemus olema MõõteS § 5 lg 2 kohaselt jälgitav. Kriminaalkolleegium asub seisukohale, et selles väärteoasjas ei olnud mõõtmistulemused jälgitavad järgmistel põhjustel.
  25. Väärteoasja materjalide pinnalt ei ole võimalik üheselt tuvastada, millise mõõtevahendiga menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõiduki läbivaatusel lubatust suurem kütusekogus tuvastati. Kohtuvälise menetleja koostatud veoki läbivaatuse akti kohaselt oli kasutatud kontrollivahendiks kütusepump. Kohtuistungil märgib kohtuväline menetleja, et kütuse kogus mõõdeti nii pumba näidu järgi kui ka gradueeritud anumates (tl 30). Väärteoprotokollis ja kassatsioonivastuses väidetakse aga, et kütuse kogus mõõdeti gradueeritud anumates.
  26. Väärteoasjas puuduvad andmed selle kohta, et ükski eelnimetatud mõõtevahenditest oleks läbinud nõutava metroloogilise kontrolli. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  27. aprilli
  28. a määruse nr 112 "Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded“ Lisa 1 p-de 2.4, 2.5, 2.6 ja 2.9 kohaselt on vedelike mõõtmiseks mõeldud mahutite jaoks esmataatluse läbimine kohustuslik mõõtevahendi kalibreerimistulemuste alusel. Kui mõõtevahendina kasutatakse kütusepumpa, siis on sõltuvalt konkreetsest seadmest kohustuslik majandus- ja kommunikatsiooniministri
  29. mai 2006.a määruses nr 46 „Direktiivi 2004/22/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate mõõtevahendite olulised ja erinõuded, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning mõõtevahendite märgistamise nõuded” sätestatud protseduuride tüübikinnitustunnistuse läbimine. saanud Kehtiva, kuid enne
  30. oktoobrit mõõtevahendi või mõõtevahendite 2006 siseriikliku üksikdirektiivide alusel valmistatud EÜ tüübikinnitusega mõõtevahendi esmataatluse läbimine on kohustuslik tunnistuse kehtivusaja jooksul, kuid mitte hiljem kui
  31. oktoobril
  32. Arutatavas asjas ei ole võimalik anda hinnangut kasutatud mõõteseadme(te) nõuetele vastavuse kohta, sest väärteoasja materjalidest ei nähtu andmeid, mille alusel oleks võimalik identifitseerida konkreetseid mõõtmisel kasutatud seadmed (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  33. oktoobri
  34. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-10503, p 9;
  35. oktoobri
  36. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-09, p 10).
  37. Väärteoasjast ei nähtu ka seda, kas mõõtmise viis läbi pädev mõõtja ja kas seejuures järgiti asjakohast mõõtemetoodikat. Pädeva mõõtja nõue tuleneb juba eelpool viidatud MõõteS § 5 lg-st
  38. Sama paragrahvi lõike 3 alusel hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel, lõike 5 kohaselt hindab ja tõendab mõõtja erialast pädevust Eesti akrediteerimisasutus. MõõteS § 33 alusel on Eesti akrediteerimisasutus Vabariigi Valitsuse
  39. detsembri 1999 a korraldusega nr 1390-k loodud SA Eesti Akrediteerimiskeskus. Maksu- ja Tolliameti erialane pädevus mootorsõiduki paagis oleva kütuse mõõtmiseks ei ole Eesti Akrediteerimiskeskuse andmetel tõendatud. Ka asjakohase mõõtemetoodika järgimise kohustus tuleneb MõõteS § 5 lg-st
  40. Mõõtemetoodika olemasolu ja järgimine on üks mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise eeltingimus. On ka mõistetav, et mõõtetulemus ei saa olla jälgitav ja usaldusväärne, kui selle mõõtmise protseduur ei ole standardne.
  41. Kolleegium märgib, et mõõteseaduse regulatsiooni eiramist ei saa õigustada arutatavas asjas kohtuvälise menetleja esile tõstetud asjaoluga, et lubatust suurem kütusekogus oli kütuse väljapumpamise juures viibinud isikutele, sh menetlusalusele isikule silmnähtav.
  42. Maakohtu otsus E. Skomorohhova karistamises TS § 73 lg 1 järgi tuleb tühistada ja väärteoasjas menetlus lõpetada, sest puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et menetlusalune isik väärteoprotokollis talle omistatud rikkumise toime pani. Sel põhjusel ei vaja kassaatori edasised väited käsitlemist.
  43. Eelnevale tuginedes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
  44. veebruari
  45. a otsuse ja lõpetab väärteoasjas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kolleegium rahuldab kaitsja kassatsiooni.
  46. Kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse mõista menetlusaluse isiku kasuks välja 180 eurot (sh käibemaks) kaitsjatasu kassatsiooni koostamise ja menetlusaluse isiku Riigikohtu istungil esindamise eest. Kriminaalkolleegium asub seisukohale, et kaitsjale makstud tasu oli mõistliku suurusega ja taotlus tuleb rahuldada. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.