Obsah (4)

§ 6§ 17§ 1§ 3

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) teenuste kontsessiooni kohta sätestatut (JäätS § 1 lg 5 ja § 67 lg 1), siis konkursi toimumise ajal kehtinud jäätmeseaduse redaktsiooni § 67 lg 1 alusel tuli jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks korraldada konkurss konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Sellest hoolimata on kolleegium seisukohal, et ka enne 1. jaanuari 2011 oli korraldatud jäätmeveo puhul olemuslikult tegemist teenuste kontsessiooniga.

§ 6lg 2 sätestas kuni 31.

detsembrini 2010, et teenuste kontsessiooni andmine riigihangete seaduse tähenduses toimub hankelepinguga, mille esemeks on riigihangete seaduse lisas 2 nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. Riigihangete seaduse lisa 2 nimetas muu hulgas ka jäätmekäitlusteenuseid, mis on hõlmatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) viitenumbritega 90100000-8 - 90320000-6.

§ 17lg 4 sätestab, et teenuste kontsessiooni andmisel lähtub hankija üksnes 1.

peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.

§ 1

kohaselt on riigihangete seaduse eesmärk tagada hankija vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel.

§ 3

p 2 paneb hankijale kohustuse tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning p 3 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

1. Euroopa Kohus on kinnitanud, et kuigi riigihangete valdkonda reguleerivad direktiivid ei reguleeri teenuste kontsessioonilepinguid, peavad niisuguseid lepinguid sõlmivad ametiasutused järgima Euroopa Ühenduse asutamislepingu põhimõttelise tähtsusega sätteid, eeskätt asutamislepingu artikleid 43 ja 49 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 56) ning nendest tulenevat läbipaistvuskohustust. Läbipaistvuskohustust tuleb Euroopa Kohtu sõnul täita juhul, kui asjassepuutuv teenuste kontsessioon võib huvi pakkuda ettevõtjale, kelle asukoht on mõnes muus liikmesriigis kui see, kus kontsessioon on antud (Euroopa Kohtu
2. aprilli
3. a otsus kohtuasjas C-91/08: Wall AG, EKL 2010, lk I-02815, p-d 33 ja 34;
4. septembri
5. a otsus kohtuasjas C64/08: kriminaalasi Ernst Engelmanni vastu, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p-d 49 ja 50). Teenuste kontsessioonilepingut sõlmivate ametiasutuste läbipaistvuskohustuse sisu on tagada kõigile potentsiaalsetele pakkujatele adekvaatsel tasemel avalikustatus, mis võimaldab avada teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise konkurentsile ning kontrollida kontsessiooni andmise erapooletust (Euroopa Kohtu
6. detsembri
7. a otsus kohtuasjas C-324/98: Telaustria ja Telefonadress, EKL 2000, lk I-10745, p-d 60-62; eespool viidatud kohtuotsus Wall AG, p 36). Menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks võib teenuste kontsessioonilepingu põhiklauslite oluline muutmine luua teatud eelduste korral vajaduse sõlmida uus kontsessioonileping - seda juhul, kui need muudatused on algse kontsessioonilepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist järelikult nähtub poolte soov sõlmida lepingu oluliste tingimuste osas uus kokkulepe (eespool viidatud kohtuotsus Wall AG, p 37). Euroopa Kohus on leidnud, et ka pärast hankelepingu sõlmimist on pakkumisel osalenud konkurendi kaebus pakkumise võitjale suunatud otsuste tühistamiseks lubatav - sõltumata sellest, kas isiku pakkumus on välja valitud, peab tal olema võimalus kontrollida kogu pakkumismenetluse õiguspärasust tervikuna ja selle jooksul tehtud otsuste õiguspärasust (Euroopa Kohtu
8. aprilli
9. a otsus kohtuasjas C-496/99 P: Succhi di Frutta, EKL 2004, lk I-03801, p 59). Hankija poolt hiljem tehtud otsused võivad otseselt mõjutada pakkumuse tegemist ja osalejate võrdseid võimalusi (eespool viidatud kohtuotsus Succhi di Frutta, p 64). Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni (eespool viidatud kohtuotsus Succhi di Frutta, p 115).
10. Kolleegium on seisukohal, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevad järeldused on kohaldatavad ka käesolevale asjale. Konkursi aluseks olnud pakkumiskutse dokumendid võimaldavad konkursil osaleda ka teiste liikmesriikide ettevõtjatel (PKD p 6.4.1 kohaselt esitab pakkuja, kes peab oma asukohamaa seaduste kohaselt olema registreeritud äriregistris või muus vastavas registris, sellekohase kehtiva registritunnistuse; juriidilisest isikust Eesti pakkujad dokumenti esitama ei pea), mistõttu tuli konkursi korraldamisel järgida Euroopa Liidu õigusest tulenevaid läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kolleegium märgib, et läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise nõuded kuuluvad ka Eesti siseriiklikus õiguses riigihanke korraldamise üldpõhimõtete hulka (

§ 3p-d 2 ja 3).

Eeltoodust tulenevalt on AS-l Veolia Keskkonnateenused kui pakkumisel osalenud konkurendil õigus pöörduda kohtusse pakkumise võitjale suunatud otsuse tühistamiseks ja seda konkursi esemeks olnud ainuõiguse kehtivuse lõpuni.

1. Kolleegium peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et kaebeõigus ei piirdu üksnes isikutega, kes on konkursil pakkumuse esitanud. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigus olla ka isikul, kes pakkumust ei esitanud, kuid oleks pakkumisel osalenud juhul, kui hanke- või kontsessioonilepingusse muudatusega sissetoodud tingimused olnuks ette nähtud esialgses pakkumismenetluses (vt eespool viidatud kohtuotsus Wall AG, p 38; Euroopa Kohtu
2. juuni
3. a otsus kohtuasjas C-454/06: pressetext Nachrichtenagentur, EKL 2008, lk I-04401, p 35;
4. juuni
5. a otsus kohtuasjas C-203/08: Sporting Exchange, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 50). Selleks peab isik siiski tõendama oma reaalset huvi pakkumises osalemise vastu. II
7. detsembri
8. a otsusega nr 26 "Korraldatud jäätmeveo teenuse hinna kehtestamine" kehtestas Võru Linnavolikogu uued jäätmeveo hinnad. Otsuse aluseks oli AS Ragn-Sells
9. novembri
10. a taotlus, milles juhiti tähelepanu asjaolule, et
11. jaanuarist 2010 tõusis jäätmete ladestustasu hind Torma prügilas 6% ja diiselkütuse aktsiisimäär 5%. Ringkonnakohus asus seisukohale, et otsus nr 26 tuleb tühistada vastuolu tõttu Võru Linnavolikogu
12. märtsi
13. a määrusega nr
14. Võru Linnavolikogu leiab kassatsioonkaebuses, et otsus nr 26 ei ole vastuolus määrusega nr 75, kuna hinna muutmist tuleb pidada oluliseks alates hetkest, kui hind on tarbijale siduvaks muutunud, ning määrus nr 75 ei kuulunud otsuse nr 26 õiguslike aluste hulka. AS Ragn-Sells märgib kassatsioonkaebuses, et määruse nr 75 adressaadiks on jäätmevaldaja, mitte jäätmevedaja ning et PKD ei viidanud hinna tõstmise tingimusi sätestades määrusele nr
15. AS RagnSells väidab, et määruse nr 75 § 6 lg 1 alusel oleks otsust nr 26 võimalik vaidlustada jäätmevaldajatel, kes peavad hinna tõstmist õigusvastaseks.
16. PKD p 10.4 kohaselt tuleb pakkumuses arvestada ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul korraldatud jäätmeveo teostamisega seonduvate kõikide kulude ja nende kasvuga. PKD p 10.5 alusel peab pakkuja olema valmis osutama teenust pakutud või soovi korral pakutust madalamate hindadega. PKD p 10.6 sätestab, et pakkumuse esitamisel tuleb lähtuda Jäätmehoolduseeskirjast ja Võru Linnavolikogu
17. märtsi
18. a määrusest nr
19. PKD p 10.8 järgi peab pakkuja osutama teenust hinnapakkumuses esitatud hindadega kogu ainuõiguse kestvuse perioodil. Teenuste hinna muutmine on võimalik vaid Võru Linnavolikogu otsuse alusel. Võru Linnavolikogu määrus nr 75 on kehtestatud JäätS § 66 lg 4 alusel, mille kohaselt jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega. Määruse nr 75 § 5 lg 2 sätestab, et korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse omanikul on õigus taotleda linnalt teenustasude muutmist, kui vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on oluliselt muutunud. Määruse § 6 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel teenustasu suurendatakse/vähendatakse, kui korrigeerimise vajadus tuleneb jäätmekäitluskoha tasu olulisest (s.t. enam kui 10% võrreldes viimase teenustasu kehtestamise ajaga) suurenemisest/vähenemisest, mis ei olnud eelneva teenustasu korrigeerimise ajal mõistlikult ettenähtav, või kütusehindade olulisest (s.t. enam kui 10% võrreldes viimase teenustasu kehtestamise ajaga) suurenemisest/vähenemisest, mis ei olnud eelneva teenustasu korrigeerimise ajal mõistlikult ettenähtav.
20. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud kassaatorite seisukoht, et määrus nr 75 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. PKD p 10.8 annab küll üldise võimaluse hindade muutmiseks volikogu otsuse alusel, kuid hinna muutmise eeldusi sealt ei tulene. Pakkumiskutse dokumendid viitavad nii konkursi üldtingimustes (p 2.1.5) kui ka p-s 10.6 määrusele nr
21. Samuti sisaldab viidet määrusele nr 75 PKD lisa 3, mis puudutab ainuõiguse andja ja ainuõiguse saaja vahelise lepingu olulisi tingimusi. Määrusest ei tulene, et see kehtiks ainult suhetes jäätmevaldajaga. Määruse § 5 lg-d 2 ja 3 võimaldavad teenustasude muutmist linnalt taotleda või linnal muutmist algatada üksnes siis, kui vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on oluliselt muutunud. Seega on määrus § 5 lg-st 3 tulenevalt siduv ka Võru Linnavolikogu jaoks. Ka Euroopa Kohtu praktikast seoses riigihangetega tuleneb, et juhul kui hankija soovib säilitada võimaluse pärast pakkumise võitja väljaselgitamist hanke tingimusi muuta, tuleb selline võimalus koos vastavate detailsete reeglitega pakkumiskutse dokumentides selgesõnaliselt ette näha (eespool viidatud kohtuotsus Succhi di Frutta, p 118).
22. Eeltoodud põhjendustel nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et otsus nr 26 on õigusvastane. Riigikohus jätab kassatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse jõusse, täiendades selle motiive käesoleva otsuse motiividega.
23. Ringkonnakohus mõistis Võru Linnavolikogult AS Veolia Keskkonnateenused kasuks välja 30 000 krooni halduskohtumenetluses ja 10 000 krooni apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Kuivõrd ringkonnakohtu otsus jääb jõusse, jääb muutmata ka menetluskulude jaotus. Kassatsiooniastmes on AS Ragn-Sells esitanud taotluse AS-lt Veolia Keskkonnateenused AS RagnSells kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks summas 212,69 eurot. Kuna AS Ragn-Sells oli kolmas isik Võru Linnavolikogu poolel, jätab kohus tulenevalt HKMS § 92 lg-st 7 AS Ragn-Sells menetluskulud tema enda kanda. AS Veolia Keskkonnateenused palub AS-lt Ragn-Sells ja Võru Linnavolikogult AS Veolia Keskkonnateenused kasuks välja mõista menetluskulud summas 945,68 eurot. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 14 lg-test 2 ja 3 tulenevalt ei ole kolmas isik hõlmatud mõistega "pool". Seega ei ole võimalik AS-lt Ragn-Sells kui kolmandalt isikult teiste menetlusosaliste menetluskulusid välja mõista. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kassatsiooniastme menetluskulud ei saa reeglina olla suuremad kui apellatsiooniastmes. Käesolevas asjas puudub alus sellest reeglist erandi tegemiseks. Seetõttu mõistab kolleegium Võru Linnavolikogult AS Veolia Keskkonnateenused kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud summas 639,12 eurot, mis on võrdne ringkonnakohtus väljamõistetud apellatsiooniastme menetluskulude summaga (10 000 krooni).
24. Kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld