) § 651 lg-s 4 sätestatud 1%-lisest alammäärast ning
lg-s 1 toodud tabeli piirmäärad ei kohaldu pankrotivara maksumuse korral, kui see ületab 10 miljonit krooni. Võlausaldaja palus jätta pankrotihalduri lõpparuandes taotletud halduri tasu kinnitamata ning määrata halduri tasuks seadusega võimaldatav minimaalne summa, s.o 591 667 krooni. See summa on halduri tasuks piisav, kuna sellest suurem tasu ei vastaks halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Halduri hinnangul ei ole tegemist raske juhtimisveaga. Maakohus leidis, et pankrotihalduri taotlus halduri tasu määramise kohta on põhjendatud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Pankrotivara müümine on halduri seadusest tulenev kohustus. Ei vaielda selle üle, et pankrotihaldur korraldas pankrotivara müügi, mille tulemusena laekus pankrotivarasse 71 miljonit krooni. Seetõttu ei ole põhjendatud võlausaldaja tuginemine vastuväidetes
lg 2 kolmandale lausele, mille kohaselt ei võeta halduri tasu arvutamisel arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Vara müügihinnana on käsitatav vara maksumus koos käibemaksuga. Seadusest ei tulene, et käibemaks tuleks müügihinnast maha arvata. Justiitsministeeriumi
¹ lg-s 1 toodud tabeli alusel ning 10 miljonit krooni ületavas osas tuleb kohaldada
Eeltoodu alusel määras kohus halduri tasuks 1 020 500 krooni, kuivõrd selles suuruses halduri tasu vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Samuti on põhjendatud ja vajalik halduri tehtud 6000 krooni suurune bürookulu.
ja § 651.
Seejuures
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti lähtudes halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvutamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Praeguses pankrotiasjas on tekkinud õiguslik vaidlus selle üle, kas halduri tasu määramisel tuleb arvesse võtta pankrotivara müügihind, mis sisaldab käibemaksu, või hind ilma käibemaksuta. Maakohus asus seisukohale, et vara müügihinnana on käsitatav vara maksumus koos käibemaksuga ning seadusest ei tulene, et käibemaks tuleb müügihinnast maha arvata. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustunud. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 ja lg 2, § 2 lg 3 p 1 ja § 4 lg 1 p 1 järgi on ettevõtluse käigus kinnisasja võõrandamine käive, millelt tuleb tasuda käibemaksu KMS § 16 lg 2 p-s 3 ettenähtud juhtudel. Alates 1. juulist 2009 on käibemaksumäär KMS § 15 lg 1 järgi 20% maksustatavast väärtusest. Kauba (kinnisasja) müüja lisab käibemaksu võõrandatava kauba maksustatavale väärtusele (KMS § 24 lg 1). Käibemaksuseaduses ei ole ette nähtud, et pankrotis oleval maksukohustuslasel ei teki kinnisasja müümisel käibemaksu tasumise kohustust. Käibemaks on riiklik maks, mis lisatakse müügihinnale ning millele müüjal põhimõtteliselt ei ole õigust. Ainuüksi käibemaksu arvestamise ja riigile maksmise spetsiifiline kord ei muuda käibemaksu olemust.
lg 2 kohaselt ei võeta halduri tasu arvutamisel arvesse raha, mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Tulenevalt käibemaksu arvestamise ja kogumise korrast ning eesmärgist on maksukohustuslasel käibemaksu puhul administreerimise kohustus. Käibemaks ei kuulu maksukohustuslase vara hulka. Seetõttu ei ole kohtu arvates võimalik arvestada käibemaksu pankrotivara osana. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik käibemaksu arvesse võtta ka pankrotihalduri tasu arvutamisel. Seega on põhjendatud nii võlgniku pankrotitoimkonna arvamus kui ka määruskaebuses esitatud võlausaldaja väide, et halduri tasu tuleb arvestada pankrotivara müügihinnast ilma käibemaksuta, s.o 59 166 666 krooni 67 senti. 8. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on valesti tõlgendanud pankrotihaldurile tasu määramisel
Maakohus leidis, et halduri tasu tuleb arvestada pankrotivara kuni 10 miljoni krooni suuruse osa puhul
lg 1 järgi sätestatud piirmääradest lähtudes ja 10 miljonit krooni ületava osa puhul kohaldub
Ringkonnakohus nõustus võlausaldajaga, et kui pankrotivara suurus ületab 10 miljonit krooni, siis kohaldub
Sel juhul ei või tasu olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast (
Seega pankrotihalduri tasu määramiseks on seadusandja ette näinud kohtu diskretsiooni piirid
Järelikult, kui pankrotivara ületab 10 miljonit krooni, siis tuleb kohtul kaaluda haldurile tasu määramist vahemikus 1-5% pankrotivarasse laekunud vara maksumusest.
lg 1 järgi määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ja pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotitoimkond on halduri tasu põhjendatud suuruseks pidanud
651 lg-s 4 sätestatud 1%, s.o 591 666 krooni 67 senti, mis vastab halduri töö mahule. Põhjuseks on märgitud asjaolu, et pankrotihalduri tegevus piirdus üksnes ainsaks pankrotivaraks olnud kinnistu võõrandamisega, pankrotivõlgnikul ei olnud ühtegi töötajat ning ühtegi tehingut ei ole tagasivõitmise korras vaidlustatud, samuti ei olnud menetluse kestel ühtegi muud kohtuvaidlust. Maakohtu arvestusest ilmneb, et kohus on arvestanud halduri tasu pankrotivara kuni 10 miljoni krooni suuruse osa puhul
lg-s 1 olevast alammäärast kuni 10 miljoni kroonini ja eelnimetatud summat ületavalt osalt 1%
Seega on kohus nõustunud pankrotitoimkonnaga, et halduri tasu tuleb arvestada alammäärast lähtudes, kuid on seejuures kasutanud ekslikult ebaõiget metoodikat. Ringkonnakohus leidis, et võlgniku pankrotihalduri tasuks, arvestades pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ning pankrotitoimkonna ettepanekut, tuleb määrata 1% käibemaksuta pankrotivara osalt, s.o 59 166 666 krooni 67 senti * 0,01 = 591 666 krooni 67 senti ehk 37 814 eurot 39 senti. Pankrotihalduri tehtud vajalike kulutuste suurust 6000 krooni ehk 383 eurot 47 senti ei ole vaidlustatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Pankrotihaldur esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega määrati pankrotihalduri tasuks 37 814 eurot ja 39 senti ning teha selles osas uus määrus ja määrata pankrotihalduri tasuks 57 658 eurot ja 96 senti. Pankrotihaldur leidis, et ringkonnakohus on tema tasu määramisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning sellest tulenevalt määranud valesti pankrotihalduri tasu. Ringkonnakohus on valesti leidnud, et
lg-t 1 ei tule asjas kohaldada ja kohaldada tuleb üksnes
Praeguses asjas tuleb tuvastada, kui suur on halduri tasu
lg 1 alusel, ning seejärel tuleb välja selgitada halduri tasu pankrotivaralt, mille suurus ületab 10 miljonit krooni.
lg 1 järgi on 5 000 001 krooni suuruselt pankrotivaralt pankrotihalduri tasu 298 000 krooni. Tulenevalt viidatud regulatsioonist on pankrotivara suuruse alumist piiri ületav osa seega 4 999 999 krooni, millest tuleb leida 2,25%, s.o 112 499 krooni. Tulenevalt
Samas müüdi pankrotivara võlgniku pankrotimenetluses müügihinnaga 59 166 666 krooni, mis ületab
Tulenevalt
lg-st 3 on viidatud osalt halduri tasu ülemmäär kuni 5% pankrotivarast.
lg 4 kohaselt, ei või tasu suurus olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Praegusel juhul tuleb pankrotihalduri tasuks 49 166 666 kroonilt arvestada 1% sellest summast. Pankrotihalduri tasu viidatud summalt, mis ületab
Seega on pankrotihalduri tasu 902 166 krooni (410 499 + 491 666), s.o 57 658 eurot. Pankrotihaldur on seisukohal, et
lg-d 1 ja 3 tuleb olukorras, kus pankrotivara suurus ületab 10 miljonit krooni, kohaldada selliselt, et pankrotivaralt, mille suurus ületab 10 miljonit krooni, tuleb pankrotihalduri tasu arvutada lisaks
lg-le 1 ka
10. Võlausaldaja AB Bankas SNORAS vaidles kaebusele vastu ning leidis, et ringkonnakohus ei ole pankrotihalduri tasu valesti määranud. Võlausaldaja leiab, et
lg-s 1 toodud halduri tasumäärade tabeli kohaldamisel olukorras, kus pankrotivara suurus ületab 10 miljonit krooni, tuleb eristada kahte võimalikku olukorda. Esiteks, milliseks kujuneb tasumäär, kui pankrotihalduri töö maht ja keerukus olid pankrotiasja lahendamisel niivõrd väikesed, et
lg 5 kolmanda lause kohaselt tuleb määrata tasumäärade tabelis toodud alammäärast madalam määr. Teiseks tuleb arvestada halduri tasu, kui halduri töö maht ja keerukus loetakse töö tavapärasele mahu ja keerukuse astmele vastavaks, kuid pankrotivara ületab 10 miljonit krooni. Võlausaldaja on seisukohal, et praeguses pankrotiasjas tuleb halduri tasu määramisel kohaldada minimaalset tasumäära, kuna tegemist on lihtsa pankrotimenetlusega, mille raames halduri tegevus sisuliselt piirdus ainsaks pankrotivaraks olnud kinnistu võõrandamisega. Seetõttu leiab võlausaldaja, et ka minimaalse tasumäära kohaldamisel on haldurile tasumisele kuuluv tasu, s.o 37 814 eurot (591 666 krooni) ebamõistlikult suur. Seega tuleb haldurile määrata tasu, lähtudes
lg-s 4 sätestatud minimaalsest 1%-lisest määrast.
lg 5 võimaldab kõrvale kalduda
lg-s 1 sätestatud alammääradest, kuid selliselt, et halduri tasu moodustaks minimaalselt 1% pankrotivarasse arvatud rahast. Võlausaldaja nõustus ringkonnakohtu käsitlusega, et 10 miljonit krooni ületava pankrotivara puhul tuleb kohaldada
lg-tes 2 ja 4 toodud 1-5%-list tasumäära ning
MS § 695 ja § 691 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Praeguses asjas vaieldakse halduri tasu suuruse üle, kuna halduril ja võlausaldajal on tekkinud erimeelsus, kas kohaldada tuleb halduri tasu suuruse määramisel
lg-t 1 ja lg-t 3 või ainult
Ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles ringkonnakohus leidis, et halduri tasu tuleb arvestada pankrotivara müügihinnast ilma käibemaksuta. 12. Halduri õigus saada tehtud töö eest õiglast tasu on üldtunnustatud põhimõte ja sätestatud
§-s 65.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Seadusandja on 1. jaanuarist 2010 kehtestanud halduri tasu piirmäärad
§-s 651. Maakohus on halduri tasu määramisel leidnud, et esmalt tuleb 10 miljoni krooni (640 000 euro) suuruse osa puhul tasu välja arvutada
lg-s 1 toodud alammäärade tabeli järgi ning 10 miljonit krooni (640 000 eurot) ületavas osas tuleb kohaldada
lg-t 3, mille järgi halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 10 miljonit krooni (640 000 eurot), on kuni 5% pankrotivarast. Ringkonnakohus maakohtu eeltoodud seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et kui pankrotivara ületab 10 miljonit krooni (640 000 eurot), siis kohaldub
Pankrotihaldur on vaidlustanud ringkonnakohtu seisukoha Riigikohtule esitatud määruskaebuses ja ta tugineb maakohtu seisukohale, mille järgi tuleb praeguses asjas kohaldada nii
Kolleegium halduri sellist arusaama ei jaga.
tõlgendamine halduri soovitud viisil, ei vasta pankrotiseaduse sõnastusele.
lg 3 ütleb selgelt, et halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 10 miljonit krooni (640 000 eurot), on kuni 5% pankrotivarast. Teistsuguseks tõlgendamiseks ei anna selle sätte sõnastus alust. Pankrotihalduri esitatud metoodikat ei kinnita ka
lg 4, kuna selle sätte sõnastusest nähtub, et 1%-list määra kohaldatakse kogu pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud raha suhtes ilma § 651 lg-s 1 sätestatud alammäärasid kohaldamata. Seejuures on oluline ka
lg 4, mille kohaselt ei või tasu suurus olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Tuleb nõustuda ringkonnakohtuga, et selliselt on seadusandja ette näinud kohtu diskretsiooni piirid
Kui pankrotivara ületab 10 miljonit krooni (640 000 eurot), siis tuleb kohtul kaaluda haldurile tasu määramist 1-5% vahemikus pankrotivarasse laekunud vara maksumusest. Kuna võlgniku pankrotitoimkond on halduri tasu suuruseks pidanud
lg-s 4 sätestatud 1%, siis leidis ringkonnakohus põhjendatult, et praeguses asjas on halduri tasu suuruseks 1% pankrotivara müügist laekunud rahast. 13. Kohtu diskretsiooni halduri tasu määramisel kinnitab ka
lg 5 teine lause, mille järgi võib kohus määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
lg 2 teise lause järgi arvestab tasu suuruse määramisel kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Eeltoodu alusel on kohtul kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Ringkonnakohtu määrusest tuleneb, et pankrotitoimkond on põhjendanud halduri tasu suurust sellega, et pankrotihalduri tegevus piirdus üksnes ainsaks pankrotivaraks olnud kinnistu võõrandamisega, pankrotivõlgnikul ei olnud ühtegi töötajat ning ühtegi tehingut ei ole tagasivõitmise korras vaidlustatud, samuti ei olnud menetluse kestel ühtegi muud kohtuvaidlust. Kolleegium on seisukohal, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.