← Eesti

3-1-2-2-11

RIIGIKOHU KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-2-2-11 Määruse kuupäev

  1. oktoober 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi Henrik Antsovi süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. novembri
  3. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a kohtuotsused kriminaalasjas nr 1-07-1404 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Henrik Antsovi kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi, teistmisavaldus Teised teistmismenetluse pooled Lõuna Ringkonnaprokuratuur Asja läbivaatamise kuupäev ja
  6. september 2011, suuline menetlus viis Istungil osalenud isikud Henrik Antsovi kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas RESOLUTSIOON Anda kriminaalasi arutamiseks Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Henrik Antsov tunnistati Tartu Maakohtu
  8. novembri
  9. a otsusega süüdi ja teda karistati KarS 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega kuueks aastaks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti
  10. august
  12. H. Antsov tunnistati süüdi selles, et ta omandas
  13. augustil 2006 kella 23:00 paiku grupis koos Anatoli Rjaboviga Vladislav Šipovilt Tallinnas XXXXXXX X-XX ebaseaduslikult vähemalt 997,6 grammi amfetamiini ja vedasid selle samal päeval grupis koos A. Rjaboviga sõiduautoga Tallinnast Tartusse, kus nad
  14. augustil 2006 kella 01:10 paiku politsei poolt kinni peeti. Samuti tunnistati H. Antsov süüdi selles, et ta omandas
  15. aastal tuvastamata isikutelt ja viisil ning andis Siim Raidmale neljal-viiel korral ebaseaduslikult edasi kokku suures koguses narkootilisi aineid – amfetamiini ja ecstasy't. Kriminaalasja kohtueelses menetluses olid materjalid S. Raidma osas eraldatud põhjusel, et ta ei pannud kuritegusid toime koos teiste samas kriminaalasjas kahtlustatavatega.
  16. Tartu Maakohtu
  17. novembri
  18. a otsuse peale esitasid apellatsioonid H. Antsovi kaitsjad vandeadvokaadid Monika Mägi ja Toomas Alp, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja H. Antsovi õigeksmõistmist.
  19. Tartu Ringkonnakohtu
  20. mai
  21. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu
  22. novembri
  23. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus
  24. septembril 2008, mil Riigikohus jättis süüdimõistetute kaitsjate kassatsioonid menetlusse võtmata.
  25. Tartu Maakohtu
  26. septembri
  27. a otsusega tunnistati S. Raidma KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et ta omandas
  28. aastal korduvalt ja ebaseaduslikult H. Antsovilt ning andis tuvastamata isikutele edasi kokku suures koguses amfetamiini ja ecstasy't.
  29. Tartu Maakohtu
  30. septembri
  31. a otsuse peale esitas apellatsiooni S. Raidma kaitsja advokaat Vello Luik, kes palus maakohtu otsuse S. Raidma süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tühistada ja kaitsealuse selles osas õigeks mõista.
  32. Tartu Ringkonnakohtu
  33. detsembri
  34. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu
  35. septembri
  36. a otsus osaliselt S. Raidma süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti S. Raidma selles kuriteos õigeks. Nimelt väitis S. Raidma kohtus talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistusele vastates, et oli politsei survel nii H. Antsovi kriminaalasjas kui ka oma kriminaalasja kohtueelses menetluses andnud narkootiliste ainete omandamise kohta H. Antsovilt valeütlusi. Samuti kinnitas S. Raidma, et tegelikult pole ta H. Antsovilt kunagi narkootilisi aineid saanud. Arvestades eeltoodut, märkis ringkonnakohus, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et S. Raidma omandas
  37. aastal H. Antsovilt narkootilisi aineid.
  38. Tartu Ringkonnakohtu
  39. detsembri
  40. a otsus jõustus edasikaebamata. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  41. Tartu Maakohtu
  42. novembri
  43. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  44. mai
  45. a otsuste peale esitas KrMS § 366 p 5 alusel teistmisavalduse H. Antsovi kaitsja vandeadvokaat M. Mägi, kes taotleb kohtuotsuste tühistamist H. Antsovi süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse H. Antsov KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks ja vähendatakse mõistetud karistust. Alternatiivselt taotleb teistmisavalduse esitaja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kaitsja tugineb Tartu Ringkonnakohtu
  46. detsembri
  47. a otsusele, mille kohaselt pole S. Raidma H. Antsovilt
  48. aastal narkootilisi aineid omandanud. Järelikult tunnistati H. Antsov suure koguse narkootiliste ainete ebaseaduslikus korduvas käitlemises ebaõigesti süüdi ja S. Raidma õigeksmõistmine peab kaasa tooma ka H. Antsovi õigeksmõistmise KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kuna sellega langeb ära H. Antsovile süüks pandud kuritegude korduvus, väheneb oluliselt süüdistuse maht. Eelnev annab põhjuse H. Antsovile mõistetud karistuse kergendamiseks. Arvestades, et kriminaalasjas pole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib uue otsuse teha Riigikohus.
  49. Teistmisavaldusele esitatud vastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri asendaja Ene Timmi, et käesoleval juhul puudub KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmise alus. Prokurör märgib, et S. Raidma ütluste usaldusväärsust hinnati nii H. Antsovi kui ka S. Raidma kriminaalasjas, ja leiab, et S. Raidma kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei ilmnenud asjaolusid, mis poleks kohtutel H. Antsovi süüdimõistmisel teada olnud. Kuna kohtud pidasid kriminaalasja materjalide eraldamist S. Raidma osas põhjendatuks ja vajalikuks, pole kaitsja viide Riigikohtu üldkogu
  50. aprilli
  51. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-2-1-00 asjakohane.
  52. Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas H. Antsovi kaitsja teistmisavaldust kolmeliikmelises koosseisus avalikul kohtuistungil
  53. mail
  54. Kuna kohtukoosseisu liikmetel tekkisid seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused, anti kriminaalasi KrMS § 372 ja § 354 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi täiskogule.
  55. Kohtuistungitel jäid teistmismenetluse pooled oma taotluste ja seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  56. Kriminaalkolleegium nõustub teistmisavalduse esitajaga selles, et Tartu Ringkonnakohtu
  57. mai
  58. a ja
  59. detsembri
  60. a kohtuotsuste järeldused on omavahel vastuolus. Nimelt tegi kohus
  61. mail 2008 kindlaks, et H. Antsov andis S. Raidmale
  62. aastal neljal-viiel korral ebaseaduslikult edasi kokku suures koguses amfetamiini ja ecstasy't, kuid
  63. detsembril 2010 tuvastati, et S. Raidma pole H. Antsovilt narkootilisi aineid saanud.
  64. Riigikohtu üldkogu on varasemas praktikas käsitanud erinevates kohtuotsustes sisalduvate järelduste vastuolu teistmisalusena AKKS § 771 lg 3 p 5 mõttes (vt Riigikohtu üldkogu
  65. aprilli
  66. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-2-1-00 p 10). Kehtivas õiguskorras kajastab AKKS § 771 lg 3 pi 5 sisu KrMS § 366 p 5, mille kohaselt on teistmise aluseks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust või määrust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud, olukorra kergendamise.
  68. septembril 2011 jõustus KrMS § 366 p 8, mille kohaselt on teistmise aluseks kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. Kui näha eelnevas seadusandja tahet sätestada kohtuotsustes sisalduvate järelduste vastuolu teistmisalusena üksnes olukorras, mil õigeksmõistev kohtuotsus tehti üldmenetluses ja süüdimõistev kohtuotsus lihtmenetluses, ei saa üldmenetluses tehtud kohtuotsuste järelduste vastuolu enam teistmisaluseks olla. Arvestades, et käesoleva kriminaalasja lahendamiseks peab seega otsustama, kas menetlusõigus on muutunud määral, mis tingib vajaduse muuta Riigikohtu üldkogu
  69. aprilli
  70. a otsuse kriminaalasjas nr 31-2-1-00 p-s 10 väljendatud seisukohta, tuleb kriminaalasi anda arutamiseks Riigikohtu üldkogule.
  71. Riigikohtu üldkogu märkis ülalviidatud otsuse p-s 13 sedagi, et erinevates kohtuotsustes sisalduvat vastuolu kuriteosündmuse olemasolu osas saab kõrvaldada vaid viisil, et üks kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ühes menetluses ja teeb siis vastavalt oma siseveendumusele otsuse kõigi kohtualuste suhtes. Käesoleva kriminaalasja teistmise korral puudub aga võimalus H. Antsovi ja S. Raidma kriminaalasju koos menetleda. Kui pidada üldmenetluses tehtud kohtuotsuste järelduste vastuolu jätkuvalt teistmise aluseks, tuleb üldkogul järgnevalt leida õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks kehtiva menetlusõiguse tingimustes viis jõustunud kohtuotsuste järelduste vastuolu kõrvaldamiseks.
  72. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 356 p-st 2, annab Riigikohtu kriminaalkolleegium käesoleva kriminaalasja arutamiseks Riigikohtu üldkogule. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.