← Eesti

3-1-1-72-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-72-11

  1. oktoober 2011 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Väärteoasi DSV Transport AS-i karistamises tolliseaduse § 92 lg 2 järgi Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-3736 Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon DSV Transport AS-i kaitsja vandeadvokaat Kai Amos
  4. september 2011, suuline menetlus Kohtuvälise menetleja esindaja Anton Heifets ja DSV Transport AS-i kaitsja vandeadvokaat Kai Amos RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. märtsi
  7. a otsus DSV Transport AS-i väärteoasjas tolliseaduse § 92 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Määrata Advokaadibüroo Amos OÜ poolt kassatsioonimenetluses DSV Transport AS-le osutatud õigusabi mõistlikuks suuruseks 616 (kuussada kuusteist) eurot ning arvata see koos kaitsja sõidukuludega summas 111 (ükssada üksteist) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti menetluskulude hulka. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Maksu- ja Tolliameti
  11. oktoobri
  12. a otsusega karistati DSV Transport AS-i tolliseaduse (edaspidi TS) § 92 lg 2 järgi 3000 krooni suuruse rahatrahviga kauba deklareerimise eest vale tariifse klassifikatsiooniga. Tolliagent J. R. deklareeris
  13. ja
  14. märtsi
  15. a kahel tollideklaratsioonil nr 10EE1310EE90353489 ja nr 10EE1310EE90469974 kaubasaaja OÜ L eest kauba klassifikatsiooniga 8528711300, mille tollimaksumäär on 0%. Tollikontrolli käigus teostatud ekspertiisi tulemusel selgus, et deklareeritud kaubale vastab tariifne klassifikatsioon 8528711900, mille tollimaksumäär on 14%. J. R. pani ülalkirjeldatud teo toime vähemalt hooletusest.
  16. Maksu- ja Tolliameti karistusotsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Mihkel Leesment, kes taotles selle otsuse tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist koosseisu puudumise tõttu. Kaitsja väitis, et J. R. kandis kaudset esindust tähistava koodi tollideklaratsioonidele ekslikult ja tegelikkuses oli DSV Transport AS volitatud OÜ-d L otseselt esindama. Seega saab TS § 92 lg 2 järgi vastutusele võtta üksnes OÜ L. Samas poleks kaitsja arvates DSV Transport AS-i võimalik karistada ka siis, kui asuda seisukohale, et tolliagent suhtles tolliga OÜ L kaudse esindajana, sest sel juhul ületas J. R. menetlusalusele isikule täiendavaid kohustusi võttes oma pädevust. Kauba deklareerimine vale tariifse klassifikatsiooniga polnud DSV Transport AS-i huvides. Toll oli kõnealuse kaubaga analoogilist kaupa
  17. juunil 2009 kontrollinud ja rikkumist tuvastamata selle vabastanud, mistõttu kasutati tariifset klassifikatsiooni 8528711300 analoogilise kauba deklareerimisel
  18. aastal korduvalt. Kuna tolli käitumisest võis samas valdkonnas tegutsev keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik isik mõistlikult järeldada, et kasutatud tariifne klassifikatsioon vastab deklareeritule, täitis J. R. tollideklaratsioonide koostamisel nõutavat hoolsuskohustust piisava tähelepanelikkusega.
  19. Harju Maakohus rahuldas
  20. märtsil
  21. a menetlusaluse isiku kaebuse, tühistas Maksu- ja Tolliameti karistusotsuse ning lõpetas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse. Arvestades, et OÜ L tasus kaubale vastava tariifse klassifikatsiooni määramisega kaasnenud tollimaksu, asus maakohus seisukohale, et DSV Transport AS tegutses OÜ L otsese esindajana ega vastuta seega viimase nimel tollideklaratsioonidesse kantud andmete õigsuse eest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  22. Harju Maakohtu otsuse peale esitas Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse juhtivinspektor talituse juhataja ülesannetes Airi Leonidov kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.
  23. DSV Transport AS teatas tollideklaratsioonides, et tegutseb OÜ L eest. Täpsustades, et esindamine on kaudne, ja olles volitatud esindajana tegutsema, saab Ühenduse tolliseadustiku (edaspidi ÜTS) artikkel 5 p 4 esimesest lõigust juhindudes järeldada üksnes seda, et menetlusalune isik tegutses kaudse esindajana. Maakohus jättis ÜTS art 5 p 4 esimese lõigu alusetult kohaldamata ja asus tunnistajate ütlustele tuginedes ebaõigele seisukohale, et DSV Transport AS esindas OÜ-d L otseselt. Poolte esialgne tahe võis olla suunatud küll tollideklaratsioonide esitamisele otsese esinduse vormis, kuid see ei väära fakti, et tegelikkuses esitati deklaratsioonid kaudse esindusega. 4.
  24. Kaudse esinduse puhul seab tolli andmekäitlussüsteem COMPLEX deklarandile täiendavaid piiranguid - märkides tollideklaratsiooni lahtrisse 14 kaudset esindust tähistava koodi, on võimalik deklaratsiooni kinnitada üksnes siis, kui lisada deklaratsiooni juurde esindusõigust tõendav dokument ja teha selle kohta kanne deklaratsiooni lahtrisse
  25. J. R. lisas mõlemale käesolevas väärteoasjas vaidluse all olevale tollideklaratsioonile dokumendi koodiga 2010 ja pealkirjaga "volitus". Arvestades, et dokumendikood 2010 tähistab Eesti Tollitariifistiku kohaselt tolliagendi esinduslepingut või volikirja kaudse esinduse puhul, kinnitab tollideklaratsioonide esitamist kaudse esindusega lisaks deklaratsioonide lahtrile 14 ka lahter
  26. 4.
  27. Asudes seisukohale, et mõni ÜTS artikkel 5 p 4 esimeses lõigus loetletud eeldustest pole täidetud, pidanuks maakohus lähtuma sama sätte teisest lõigust, mille kohaselt loetakse isikut, kes ei teata, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, või kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, ilma et ta oleks volitatud seda tegema, enda nimel ja enda eest tegutsevaks. Kuna ÜTS võimaldab pidada deklarandiks üksnes DSV Transport AS-i, ei saanud maakohus tollideklaratsioonidesse märgitud esindusliiki tuvastada teistsugusena.
  28. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Kai Amos esitas kassatsioonivastuse, milles leiab kokkuvõtvalt järgmist. 5.
  29. Otsene ja kaudne esindus erinevad üksteisest tollivõla tasumiseks kohustatud isiku poolest. Täpsemalt tuleb deklareerimisega kaasnevad maksud otsese esinduse puhul tasuda esindataval, kaudse esinduse korral esindajal. Maakohus tuvastas, et käesoleval juhul tasus kaubale vastava tariifse klassifikatsiooni määramisega kaasnenud tollimaksu OÜ L ja DSV Transport AS tegutses otsese esindajana. 5.
  30. J. R. ületas tollideklaratsioonidele ebaõiget esindusliiki märkides tööandjalt saadud pädevust, sest ei kontrollinud enne deklaratsioonide täitma asumist klientide andmebaasist DSV Transport AS-i volituste tegelikku mahtu. Arvestades, et lisaks eeltoodule polnud kauba deklareerimine vale tariifse klassifikatsiooniga DSV Transport AS-i huvides, ei saa J. R.-i käitumist DSV Transport AS-le omistada. 5.
  31. Isegi juhul kui DSV Transport AS vastutaks OÜ L eest esitatud tollideklaratsioonidesse kantud andmete õigsuse eest, pole J. R. hoolsuskohustust rikkunud. Väärteomenetlus kuulub vältimatult lõpetamisele ka põhjusel, et väärteoprotokollis pole selgitatud, miks on tariifne klassifikatsioon 8528711300 vale. Väites, et kaudse esinduse korral vabanes menetlusalune isik kauba deklareerimise tõttu vale tariifse klassifikatsiooniga kohustusest tasuda 14% tollimaksu, leiab kaitsja, et DSV Transport AS-i poolt toimepandud tegu ei vasta TS § 92 lg 2 objektiivsele koosseisule.
  32. Kohtuistungil täiendas kohtuvälise menetleja esindaja Anton Heifets väärteomenetluse seadustiku
  33. septembril 2011 jõustunud muudatusi arvestades kassatsiooni taotlust ja palus Harju Maakohtu
  34. märtsi
  35. a otsuse tühistada ning Maksu- ja Tolliameti
  36. oktoobri
  37. a karistusotsuse jõustada. Sisulises osas jäi kassaator kassatsiooni juurde, lisades, et kuna importtollimaks on oma olemuselt importija maksukohustus, pole see esinduse liigi tuvastamisel relevantne.
  38. DSV Transport AS-i kaitsja vandeadvokaat K. Amos juhtis kohtuistungil tähelepanu asjaolule, et tollideklaratsioonidele lisatud volikirjast nähtuvalt volitas OÜ L DSV Transport AS-i esindama ennast otseselt. Kuna volikirja sisu ei vastanud kaudse esinduse põhimõttele, tuvastas maakohus põhjendatult, et menetlusalune isik tegutses OÜ L otsese esindajana. Samuti ei nõustunud kaitsja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et ÜTS ei võimalda esinduse liiki pärast tollideklaratsiooni kinnitamist muuta. Arvestades, et ÜTS artikkel 5 p 4 teine lõik loeb enda nimel ja enda eest tegutsevaks nii isiku, kes ei teata, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, kui ka isiku, kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, ilma et ta oleks volitatud seda tegema, nõuab ÜTS tollideklaratsiooni märgitud esinduse kohta käivate andmete sisulist kontrollimist. Pidades silmas, et maakohus tugines otsese esinduse tuvastamisel tunnistajate ütluste kõrval ka tollideklaratsioonidele lisatud volikirjale, kontrolliti käesoleva väärteoasja kohtuliku arutamise käigus DSV Transport AS-i tegelike volituste olemasolu ja jõuti põhjendatult järeldusele, et vaatamata tollideklaratsioonidesse kantud kaudset esindust tähistavale koodile, esindas DSV Transport AS OÜ-d L otseselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  39. Käesoleva väärteoasja keskne vaidlus käib selle üle, kas DSV Transport AS esindas OÜ-d L otseselt või kaudselt. Nimelt asus kohtuväline menetleja karistusotsuses seisukohale, et menetlusalune isik tegutses kaudse esindajana, maakohus tuvastas aga, et tollideklaratsioonid esitati otsese esindusega. Tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 363 lg-st 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada, vaid saab VTMS § 175 p-le 2 toetudes üksnes kontrollida, kas maakohus järgis väärteomenetlusõigust, sh seda, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta.
  40. Harju Maakohus tugines esinduse liigi tuvastamisel lisaks tunnistajate ütlustele ka tollideklaratsioonidele lisatud volikirjale ja asjaolule, et kaubale vastava tariifse klassifikatsiooni määramisega kaasnenud tollimaksu tasus OÜ L.
  41. Kolleegium selgitab, et ÜTS artikkel 5 p 4 eesmärgiks on esmalt täpsustada, et tolli suhtes kehtib esindus vaid juhul, kui tollile on teada nii see, et tolliga vahetult suhtlev isik tegutseb kellegi teise jaoks, kui ka isik, kelle huvides esindaja tegutseb. Teiseks rõhutab ÜTS art 5 p 4, et nii otsese kui ka kaudse esindajana tegutseva isiku tegevus tekitab esindatavale kohustusi üksnes esindusõiguse olemasolu korral. Eeltoodust nähtuvalt ei omista ÜTS tollideklaratsiooni lahtrisse 14 märgitud esindusõigust puudutavatele andmetele ette kindlaksmääratud jõudu ega välista võimalust hilisema menetluse käigus tuvastada, et tollideklaratsioonidesse kanti tegelikkusele mittevastav informatsioon. Järelikult pöördus maakohus esinduse liigi üle tekkinud vaidluse lahendamiseks põhjendatult muude tõendite poole.
  42. Kolleegiumi hinnangul pole maakohtu siseveendumuse kujunemine esinduse liigi tuvastamise aluseks olnud tõendite hindamisel aset leidnud minetuste tõttu kohtuotsuse lugejale aga jälgitav. 11.
  43. Võttes arvesse Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemat praktikat, mille kohaselt on imporditavalt kaubalt tasumisele kuuluv importtollimaks oma olemuselt kauba importija maksukohustus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  44. detsembri
  45. a otsuse nr 3-2-1-128-10 p 10), nõustub kriminaalkolleegium kassaatoriga, et asjaolu, kes tasub tollimaksu, pole esinduse liigi tuvastamisel asjakohane. Järelikult tugines maakohus käesolevas väärteoasjas alusetult asjaolule, et kaubale vastava tariifse klassifikatsiooni määramisega kaasnenud tollimaksu tasus OÜ L. 11.
  46. Arvestades järgnevalt, et maakohus jättis hinnangu andmata nii sellele, et tollideklaratsioonidele lisatud volikirja dokumendikood 2010 tähistab Eesti Tollitariifistiku kohaselt tolliagendi esinduslepingut või volikirja kaudse esinduse puhul, kui ka asjaolule, et kaudset esindust tähistava koodi märkimise korral saab deklaratsiooni kinnitada üksnes siis, kui lisada sellele esindusõigust tõendav dokument ja teha sellekohane märge deklaratsiooni lahtrisse 44, on käesolevas väärteoasjas tehtud kohtuotsuse põhjendused puudulikud. Kuna maakohus pole selgitanud sedagi, mis volikirja sisust andis aluse arvata, et DSV Transport AS suhtles tolliga OÜ L otsese esindajana, rikkus maakohus kolleegiumi hinnangul kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Seetõttu tuleb kohtuotsus tühistada ja väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks saata.
  47. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused ja näidata vastavalt VTMS §-le 110 otsuse põhiosas nii tõendite analüüs, kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ning neile antav õiguslik hinnang. Vastavalt VTMS § 133 p-le 4 peab kohus välja selgitama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldust tuleneb, et kohtuotsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Olukord, kus maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  48. novembri
  49. a otsus väärteoasjas nr 31-1-89-10, p 7).
  50. Käesolevas väärteoasjas karistas kohtuväline menetleja DSV Transport AS-i kauba deklareerimise eest vale tariifse klassifikatsiooniga
  51. Maakohus märkis oma
  52. märtsi
  53. a otsuses, et puudub vaidlus asjaolu üle, et kaup oli deklareeritud vale tariifse klassifikatsiooniga. Võttes aga arvesse, et väärteoasja kohtutoimikus ja sellele lisatud väärteotoimikus nr 6-3/1750 sisalduvad tollideklaratsioonid
  54. ja
  55. märtsist 2010, millistele on märgitud tariifne klassifikatsioon 8528711900, jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes maakohus jõudis järeldusele, et J. R. deklareeris kauba vale tariifse klassifikatsiooniga
  56. Jättes Maksu- ja Tolliameti karistusotsuse aluseks olnud faktilised asjaolud kontrollimata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.
  57. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  58. märtsi
  59. a otsuse ning saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule.
  60. Riigikohtu istungil esitas DSV Transport AS-i kaitsja K. Amos taotluse hüvitada DSV Transport AS-le valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu summas 1122 eurot ja kaitsja sõidukulud summas 111,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Arvestades käesoleva väärteoasja keskmist keerukust ja menetlusalust isikut ähvardada võinud trahvi maksimaalset suurust, on kolleegiumi hinnangul kassatsioonimenetluses DSV Transport AS-i poolt kaitsjale makstud tasust mõistlik KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes 616 eurot. Menetluskulude hulka tuleb arvata ka kaitsja sõidukulud summas 111,60 eurot. Kassatsioonimenetlusega seoses tekkinud menetluskulude hüvitamine summas 727, 60 eurot tuleb Harju Maakohtul lahendada asjas uue kohtuotsuse tegemisel. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.