RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 672

lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. novembril 2009 koostas Põhja Politseiprefektuur väärteoprotokolli selle kohta, et Raivo Uukkivi rikkus
4. oktoobril
5. a Harjumaal Nissi vallas Turba alevikus Turba Gümnaasiumi spordihoone ees kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (

) §-s 61 poliitilisele välireklaamile kehtestatud piiranguid. Nimelt oli R. Uukkivi kasutuses olnud sõiduki Mitsubishi L200 tagaklaasile paigaldatud kirje "Kõik valima", mille esitäht "K" kujutas endast Eesti Keskerakonna logo. Samuti oli mõlemal pool kirjet number

1. R. Uukkivi kandideeris
2. a Rae vallavolikogu valimistel Eesti Keskerakonna nimekirjas kandidaadina nr
4. Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega karistati R. Uukkivi eelmises punktis nimetatud teo eest

§ 672lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

Kohtu põhiseisukohad olid järgmised. 2.1

§ 61

kohaselt on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam. Väärteoasjas on tuvastatud ja ei ole vaidlust, et R. Uukkivi isiklikus kasutuses olnud sõiduauto, millel olid väärteoprotokollis nimetatud kirjed, seisis 14. oktoobril 2009. a kell 10.30 Turba Gümnaasiumi spordihoone ees, s.o kohas, kuhu kõigil oli vaba juurdepääs. 14. oktoober 2009 oli aktiivse valimisagitatsiooni aeg

§ 6lg 3 tähenduses.

R. Uukkivi kandideeris 2009.a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Rae vallas Eesti Keskerakonna kandidaadina nr 162. Sõiduautole kleebitud tekstiosa "Kõik valima" esitäht oli äravahetamiseni sarnane Eesti Keskerakonna logol domineeriva elemendiga (ristikheinaleht K tähe taustal) ja oli seega käsitatav logona. 2.2

§ 61

keelab aktiivse valimisagitatsiooni perioodil kujutada avalikult mis tahes teavet, mille eesmärk on suunata isiku käitumist valimistel seoses reklaamis osundatud isiku, erakonna või valimisliiduga. Sellise teabe kujutamine on keelatud ka isiklikul sõiduautol, mis paikneb avalikus kohas. R. Uukkivi karistamisel pole tähtsust ka sellel, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset teises kohaliku omavalitsuse üksuses kui see, mille volikogu valimistel R. Uukkivi kandideeris. R. Uukkivi elektronkirjavahetus juristiga ei anna alust väiteks, et menetlusalune isik tegutses tegu toime pannes vältimatus keelueksimuses. 2.3 Puudub alus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse tõttu. Asjas ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest, samuti pole R. Uukkivi karistamine teo asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. 3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Uukkivi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Hannes Olli, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja R. Uukkivi õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotles kaitsja R. Uukkivile mõistetud karistuse kergendamist. 4. Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2011. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium märkis, et ta ei jaga apellandi arvamust, nagu ei saaks isiklik sõiduauto olla

§ 61mõttes välireklaami kandjaks.

R. Uukkivile etteheidetav tegu kandis endas ilmselgelt poliitilise reklaami eesmärke, täpsemalt eesmärki kutsuda inimesi üles hääletama valimistel R. Uukkivi kui Eesti Keskerakonna kandidaadi poolt. Kuna selline reklaam esitati avalikus kohas, siis oli tegemist ka välireklaamiga reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 8 mõttes. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. Uukkivi kaitsja H. Olli, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega ei raskendataks menetlusaluse isiku olukorda. Kassaatori põhiväited on järgmised. 5.1

§ 61

ei keela poliitilist välireklaami kohtades, mida selles sättes ei nimetata, sh isiklikul sõiduautol.

§ 61loetleb keelatud kohad, kus ei tohi logo ja eraldusmärke reklaamida.

Isiklikku sõidukit nende hulgas ei ole.

§ 61

neljas alternatiiv "muu poliitiline välireklaam" ei laienda välireklaamiks keelatud kohtade ringi, vaid käib muude meetmete kohta samas paragrahvis nimetatud kohtades. Kui seadusandja oleks soovinud keelustada reklaami erasõidukitel või kõikidel sõidukitel, oleks see seaduse sõnastuses ka kirjas. Ainuüksi normitehniliselt oleks olnud lihtsam rajatiste ja hoonete kõrval loetellu lisada ka sõidukid, mida aga tehtud ei ole. Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu X koosseisu eelnõu 620 SE) seletuskirja kohaselt oli poliitilise välireklaami piirangute kehtestamise eesmärk majasuuruste valimisplakatite kasutamine ja valimatu plakatite kleepimine majaseintele ja plankudele.

§ 61eesmärk pole seega poliitilise välireklaami täielik keelustamine.

Riigikohus on

§ 61

eesmärgina tunnustanud ka eesmärki vähendada valimiskampaania kulude vähendamisega raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel. Isiklikul autol logo või kandidaadi nime vms kujutamine oleks selle eesmärgiga täielikult kooskõlas, sest tegemist on kõige odavama võimalusega teisi enda kandideerimisest teavitada. Valimisliitudesse koondunute või üksik-kandidaatide jaoks on see enamasti ka ainukene reklaamivõimalus, mida rahakott lubab. Mis tahes muud viisid – nt reklaam rendipinnal või ajakirjades, pastakate, plakatite ja brošüüride tellimine ja levitamine, raadio ja telereklaam - eeldavad kordades suuremat valimiseelarvet kui isiklikule sõidukile enda nime või numbri kleepimine. Seega ei saa

§ 61eesmärk olla keelustada selline käitumine, mida R.

Uukkivile käesolevas asjas süüks arvatakse. 5.2 Kassaator leiab erinevalt kohtutest, et õigusteadlase vastus R. Uukkivi järelepärimisele, mis puudutas

§ 61tõlgendamist, välistab Kar

S §-st 39 tulenevalt R. Uukkivi süü. 5.3 Alternatiivselt leiab kaitsja, et arvestades

§ 61ebaselgust, üheselt mõistetava tõlgenduspraktika puudumist ja R.

Uukkivi püüdu selgitada välja sätte sisu, peaks kohaldatav rahatrahv olema väiksem kui 200 eurot.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et ringkonnakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
2. R. Uukkivile

§ 672lg 1 järgi etteheidetav tegu leidis väärteoprotokolli kohaselt aset 14. oktoobril 2009. Kar

S § 81 lg 3 esimene lause sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu süüteo aegumise peatumise alustele (KarS § 81 lg 7) vastavaid asjaolusid. Seega aegus R. Uukkivi väidetav väärtegu

1. oktoobril
2. Erinevalt kriminaalmenetlusest, mida tuleb KrMS § 199 lg 3 kohaselt jätkata ka pärast kuriteo aegumistähtaja möödumist, kui seda taotleb süüdimõistetu rehabiliteerimise eesmärgil, on väärteomenetluses aegumine VTMS § 29 lg 3 järgi absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. septembri
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-64-09, p 7 ja
5. aprilli
6. a otsus asjas nr 3-1-1-20-11, p 14). Seetõttu ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
7. aprilli
8. a ja Harju Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsused Raivo Uukkivi karistamises

§ 672lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse R.

Uukkivi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. II

1. Väljaspool käesoleva väärteoasja lahendamise piire märgib kolleegium järgmist.
2. Nõustuda ei saa tõlgendusega, nagu keelaks

§ 61

poliitilise välireklaami üksnes kohtades, mida nimetatakse selle sätte kolmes esimeses teokoosseisus, s.o hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel. Ehkki

§ 61

sõnastus on kolleegiumi hinnangul normitehniliselt ebaõnnestunud, võimaldab see siiski mõista, et seadusandja tahe on suunatud mis tahes poliitilise välireklaami keelustamisele aktiivse agitatsiooni ajal. Sellele osutab

§ 61viimane alternatiiv "ning muu poliitiline välireklaam".

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis

1. novembri
2. a otsuses asjas nr 3-4-1-27-05, et

§ 61

sätestab neli aktiivse agitatsiooni ajal keelatud tegu: 1) üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel; 2) nende logo või muu eraldusmärgi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel; 3) nende programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sisevõi välisküljel; 4) muu poliitiline välireklaam. Seejuures leidis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et keelatud poliitiline välireklaam, mis pole hõlmatud esimese kolme koosseisuga, on hõlmatud neljandaga (vt viidatud otsuse punkt 13). Ka Riigikohtu üldkogu tõlgendas 1. juuli 2010. a otsuses asjas nr 3-4-1-33-09

§ 61

nii, et sellest sättest tuleneb poliitilise välireklaami üldine ja ühetaoline keeld (vt nt viidatud otsuse punkt 57) ning et selle paragrahvi esimesed koosseisualternatiivid on käsitatavad vaid poliitilise välireklaami näidisloeteluna (vt viidatud otsuse punkti 48). Seejuures asus üldkogu seisukohale, et poliitilise välireklaami keeld ei ole vastuolus PS § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega ja et isikutel, kellele keeld on suunatud ja keda võib selle rikkumise eest karistada, on võimalik neid asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha, milline tegevus on käsitatav keelatud poliitilise välireklaamina ja võib seetõttu kaasa tuua karistusõigusliku vastutuse (vt viidatud otsuse punktid 46–50).

2. juuli
3. a otsuses asjas nr 3-4-1-33-09 leidis üldkogu abstraktse normikontrolli raames, et poliitilise välireklaami keeld riivab küll hääletamisõigust, kandideerimisõigust koostoimes väljendusvabadusega, ettevõtlusvabadust, omandipõhiõigust ja erakonna tegevusvabadust, kuid arvestades keelu eesmärke, on need riived demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Samas märkis üldkogu, et kuigi abstraktse normikontrolli menetluses osutub poliitilise välireklaami keeld põhiseaduspäraseks, ei välista see konkreetset normikontrolli (vt viidatud otsuse punkt 71). See tähendab, et konkreetse juhtumi asjaolude pinnalt võib poliitilise välireklaami keeld osutuda mingis osas põhiseadusvastaseks. Kolleegiumi hinnangul võinuks väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolusid arvestades juhul, kui aegumine poleks välistanud R. Uukkivi karistamist poliitilise välireklaami keelu rikkumise eest, tõusetuda küsimus kõneksoleva keelu osalisest põhiseadusvastasusest.
4. Nimelt on kaheldav, kas

§-s 61 sätestatud poliitilise välireklaami keeld on üldkogu

1. juuli
2. a otsuse punktis 51 osutatud eesmärkide saavutamise abinõuna põhiseaduspärane ka osas, milles see võtab kohalikel valimistel kandideerivalt isikult õiguse reklaamida oma kandidatuuri tema isiklikus kasutuses olevatel esemetel, sh sõiduautol või ka näiteks rõivastel, mida kandidaat kannab.
3. Keeld kasutada kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaati ennast puudutava poliitilise välireklaami kandjatena ka kandidaadi isiklikus kasutuses olevaid esemeid riivab põhiõigusi - eeskätt väljendusvabadust, kandideerimisvabadust ja omandipõhiõigust - märksa intensiivsemalt kui keeld paigutada poliitilist välireklaami määratlemata hulgale avalikus ruumis asuvatele objektidele, millel puudub kandideeriva isikuga vahetu seos. Esiteks tungib poliitilise välireklaami keeld osas, milles see laieneb kandidaadi kasutuses olevatele esemetele, tavapärasest suuremal määral privaatsfääri ja väljendusvabaduse ning omandipõhiõiguse tuumikalasse. Teiseks võib valimistel kandideeriva isiku kasutuses olevatele esemetele - sh sõiduautole - paigaldatud välireklaam aidata muust poliitilisest välireklaamist suuremal määral kaasa sisulisele poliitilisele teavitustööle ja kandidaadi vahetule suhtlemisele valijatega. Lisaks tuleb silmas pidada, et käesolevas asjas oli tegemist kohaliku omavalitsuse volikogu (vallavolikogu) valimistel kandideeriva isikuga. Kohalikel valimistel - ja seda eriti väiksemates omavalitsusüksustes - on kandidaadi võimalused valijaid oma kandideerimisest teavitada ning neile oma poliitilisi vaateid edastada tavaliselt piiratumad kui Riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel.
4. Samal ajal jääb kandidaadi kasutuses olevatel esemetel tehtava poliitilise välireklaami maht ja intensiivsus tulenevalt reklaamikandja ja reklaamitava kandidaadi ruumilise seotuse nõudest paratamatult piiratuks ega saa seega massiivselt täita avalikku ruumi. Sellise reklaami puhul puudub alus rääkida "gigantomaaniast nii kasutatavate reklaamikandjate suuruse kui mahu osas", "majasuurustest valimisplakatitest" ja "valimatust plakatite kleepimisest majaseintele ja plankudele", mille lõpetamise vajalikkusele osutati poliitilise välireklaami keelu kehtestanud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu X koosseisu eelnõu 620 SE) seletuskirjas. Samuti on üldjuhul tegemist vähekuluka reklaamiviisiga, sest see ei eelda reklaampindade rentimist ega masstiraažis reklaammaterjalide tellimist. Järelikult on kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaadi kasutuses olevatel esemetel tehtava kandidaati ennast puudutava poliitilise välireklaami mõju valimiskampaania kuludele suhteliselt väikene ega suurenda märkimisväärselt raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel.
5. R. Uukkivi suhtes koostatud väärteoprotokollis kirjeldatud teo aegumise tõttu puudub kolleegiumil võimalus anda käesolev väärteoasi VTMS § 169 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 3 lg 3 alusel arutamiseks Riigikohtu üldkogule. Seda seetõttu, et PSJKS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt kontrollib Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse käigus vaid asjassepuutuva õigustloova akti vastavust põhiseadusele. Säte on asjassepuutuv siis, kui selle põhiseaduspärasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseadusvastasuse korral (vt Riigikohtu üldkogu
6. mai
7. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 19 ja
8. mai
9. a otsus asjas nr 3-1-1-116-09, p 18). Kuna väärteomenetlus R. Uukkivi suhtes tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel sõltumata sellest, kas

§ 61

on otsuse punktis 11 märgitud osas põhiseaduspärane või mitte, ei ole

§ 61käesolevas asjas asjassepuutuv säte PSJKS § 14 lg 2 esimese lause mõttes.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi