← Eesti

3-1-1-76-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-76-11

  1. oktoober 2011 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kriminaalasi Ain Milleri ja Aleksandr Bohani süüdistuses KarS § 268 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-9342 Ain Milleri kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa ja Aleksandr Bohani kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, kassatsioonid Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu
  4. september 2011, kirjalik menetlus
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. mai
  7. a ja Harju Maakohtu
  8. augusti
  9. a otsused osas, millega Ain Miller ning Aleksandr Bohan tunnistati KarS § 268 lg 1 järgi süüdi
  10. a lõpust kuni
  11. novembrini 2003 Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXX toimepandud prostitutsiooni vahendamises.
  12. Mõista Ain Miller ja Aleksandr Bohan eelmises punktis märgitud kuriteos õigeks, jättes süüdistatavatele KarS § 268 lg 1 järgi mõistetud karistused muutmata.
  13. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  14. Kaitsjate kassatsioonid rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Harju Maakohtu
  16. augusti
  17. a otsusega tunnistati Ain Miller süüdi KarS § 268 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastaks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 21 päeva, ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 11 kuud ning 9 päeva vangistust. Vastavalt KarS §-le 73 jäeti karistus 5-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. 1.1 Sama otsusega tunnistati KarS § 268 lg 1 järgi süüdi Aleksandr Bohan ja teda karistati vangistusega 2 aastaks ning 6 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26 päeva, ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 5 kuud ning 4 päeva vangistust. Vastavalt KarS §-le 73 jäeti karistus 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. 1.2 Sama otsusega tunnistati süüdi veel Gintautas Kačiušis, Anna Štšetko ja Natalja Valtonen (Ljapina), kuid nende isikute osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
  18. A. Miller ja A. Bohan tunnistati KarS § 268 lg 1 alusel süüdi järgmistes tegudes. 2.1 A. Miller, kes oli OÜ H tegevdirektor selle ettevõtte poolt eraisikult rendile võetud majas asukohaga Tallinn XXXXX XX, pidas sellel aadressil
  19. a lõpust kuni
  20. a oktoobrini koos A. Bohani ja eeluurimisel tuvastamata isikutega lõbumaja, tegeledes prostitutsiooni vahendamisega. A. Miller juhendas baarimeeste, administraatorite ja valvurite tööd, selgitas intiimteenuseid osutavatele naistele neile esitatavaid nõudeid, töö ning tasustamise tingimusi, andis baarimeestele korraldusi lõbumajas töötavate isikute vahel teenitud raha jagamiseks ja sai tulu intiimteenuste osutamise ning alkoholi müügiga teenitud rahast. A. Bohan täitis aga juhataja kohustusi, valides tööle naisi, juhtides koos A. Milleriga baarimeeste, administraatorite ja turvameeste tööd, selgitades intiimteenuste osutajatele töökohustusi, töö- ning tasustamise tingimusi ja andes baarimeestele selgitusi alkoholi müügist ning intiimteenuste osutamisest saadud raha jagamiseks. 2.2 Ajavahemikul
  21. a lõpust kuni
  22. novembrini 2003 pidasid süüdistatavad koos eeluurimisel tuvastamata isikutega lõbumaja Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXX, vahendades prostitutsiooni, kusjuures tööülesanded olid süüdistatavate vahel jagatud käesoleva otsuse eelmises punktis näidatud viisil. 2.3 Ajavahemikul
  23. a lõpust kuni
  24. oktoobrini 2005 pidasid süüdistatavad Harju maakonnas Viimsi vallas Äigrumäe külas XXXXXXXX XXX X lõbumaja, vahendades prostitutsiooni. A. Miller ja A. Bohan juhendasid lõbumaja tööd, korraldasid ruumide rendi ja kommunaalteenuste eest maksmise, baarimeeste ning administraatorite töö ning baari varustamise kaubaga, viisid läbi koosolekuid, selgitasid intiimteenuseid osutavatele naistele esitatavaid nõudeid, töö- ja tasustamise tingimusi, tõid nende kasutuses olevate autodega naisi lõbumajja tööle või klientide juurde, informeerisid kliente tüdrukute kohalolekust, tegelesid raha jagamisega ning said tulu intiimteenuste osutamisest ja alkoholi müügist.
  25. Maakohus leidis, et süüdistatavatele etteheidetavad kuriteod on tõendatud eeskätt tunnistajate N. N.-i, J. M.-i, K. T. (F.), N. K. (M.), L. T., A. V.-i, V. M.-i, J. L.-i ja P. S.-i ütlustega. Jälitustoimingute protokollidest nähtub samuti, et süüdistatavad suhtlesid klientidega, viimaks neid prostituutidega kokku. Kuigi A. Miller ja A. Bohan ei eitanud puutumust süüdistusaktis toodud aadressidel asuvate majadega, eitasid nad kuritegude toimepanemist. Need väited on tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega kummutatud. Süüdistatavad rentisid ruumid, tasusid nende kasutamise eest, otsisid intiimteenuste osutamiseks tüdrukuid ja suhtlesid klientide ning prostituutidega nende kokkuviimise eesmärgil. Selline tegevus on käsitatav prostitutsioonile kaasaaitamisena vahendamise teel KarS § 268 lg 1 mõttes. Süüdistatavad panid kuriteod toime otsese tahtlusega. Käesoleval ajal on nende käitumine karistatav KarS § 2681 lg 1 järgi.
  26. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Milleri kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa ja A. Bohani kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder. A. Milleri kaitsja leidis, et kuriteod on aegunud ja taotles sellest lähtuvalt õigeksmõistva otsuse tegemist. Alternatiivselt taotles apellant maakohtu otsuse tühistamist, A. Milleri õigeksmõistmist ja kriminaalmenetluse kulude jätmist riigi kanda. A. Bohani kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.
  27. Tallinna Ringkonnakohtu
  28. mai
  29. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 5.1 Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vaidlustatud otsusest jälgitavalt, milliste tõendite alusel A. Miller ja A. Bohan süüdi tunnistati. Tunnistajate ütluste usaldusväärsuses pole põhjust kahelda, kuna neid kinnitavad omakorda V. L.-i ütlused, kes rääkis, et Äigrumäel tegutsevast lõbumajast teadis terve Tallinn. Süüdistatavate väited pole aga ülejäänud tõenditega kooskõlas ega eluliselt usutavad. 5.2 A. Milleri kaitsja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta tähelepanuta, kuna vastavalt KarS § 81 lg-le 5 katkeb kuriteo aegumine menetlustoimingute tegemisega. 5.3 Maakohus asus
  30. oktoobri
  31. a jälitustoimingu protokollile tuginevalt õigele seisukohale, et A. Miller ja A. Bohan tegelesid XXXXXXXX XXX X asuvas majas prostitutsiooni vahendamisega. Ühes kriminaalasjas teostatud jälitustoimingu protokoll saab olla teises kriminaalasjas tõendiks, kui see on üle antud, jälitustoiming on teostatud loa alusel ja seaduses sätestatud korras. A. Milleri ja A. Bohani telefonivestlustest klientidega nähtub selgelt, et süüdistatavad tegutsesid klientide ning prostituutide kokkuviimisel otsese tahtlusega. Lisaks tõendab A. Bohani tegevust varjatud jälgimise protokoll. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  32. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid A. Bohani kaitsja vandeadvokaat J. Tedder ja A. Milleri kaitsja vandeadvokaat A. Reinmaa. 6.1 A. Bohani kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist, märkides kokkuvõtlikult järgmist. 6.1.1 Maakohtu siseveendumuse kujunemine pole otsuse lugemisel jälgitav. Süüdimõistev otsus rajaneb intiimteenuseid osutanud isikute üldsõnalistel ütlustel, mille pinnalt ei saa kindlaks teha tunnistajate puutumust konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega. Samuti on tunnistajate ütlused kriminaalmenetluse vältel oluliselt muutunud. Süüdistuse konkretiseerimata jätmist ei ole kohtulikul arutamisel õnnestunud kõrvaldada, mille tõttu oleks otsuse tegemisel tulnud lähtuda süütuse presumptsiooni põhimõttest. Nõustudes maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsiga, loobus ringkonnakohus sisuliselt tõendite hindamisest. 6.1.2 Kohtuotsuse pinnalt võib järeldada, et A. Bohanil oli intiimteenuseid osutanud isikutega pelgalt puutumus. Kuivõrd aga kaassüüdistatavad tema suhtes süüstava sisuga ütlusi ei andnud, on süüdistatava seotus prostitutsiooni vahendamisega süüdistusaktis kirjeldatud asjaoludel ja mahus välistatud. A. Bohan andis tõeseid ütlusi selle kohta, miks ta intiimteenuseid osutanud isikute ja kaassüüdistatavatega suhtles. Süüdistatav edastas ruumide omanikele rendisummasid, kuid selline tegevus pole taunitav. Ka ei saa tema käitumisest järeldada otsest tahtlust prostitutsioonile vahendamise teel kaasa aidata. Seejuures jäeti kohtuotsustes kajastamata tahtluse liik, kuigi KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu peaks olema toimepandav vaid otsese tahtlusega. Samuti jäeti välja selgitamata süüdistatavate seotus aadressidel XXXXX XX, XXXXXXXXXXXX XXX ja XXXXXXXX XXX X tegutsenud äriühingutega. 6.2 A. Milleri kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist ning kriminaalmenetluse kulude jätmist riigi kanda. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 6.2.1 Maakohus rikkus kriminaalasja arutamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust, ringkonnakohus jättis aga sellised minetused tähelepanuta. Maakohtu otsus tugineb J. M.-i, N. N.-i ja V. L.-i ütlustele, mis on KrMS § 68 lg 5 mõttes lubamatud tõendid. Kohtuotsusest ei nähtu, miks selliseid ütlusi võeti arvesse olukorras, kus vahetute tõendiallikate ülekuulamine võimalik oli. 6.2.2 Piisava täpsusega pole kindlaks määratud kuritegude toimepanemise aega, kohta, viisi ega muid kuritegude tehiolusid, mis kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samuti ei nähtu otsustest, milles A. Milleri tegevus seisnes. 6.2.3 Süüdistatav ei eita seost süüdistuses märgitud aadressidel asuvate majadega, kuid pelgalt sel põhjusel ei saa tema käitumist käsitada kuriteona. Vabaõhukooli ja Kõivu tänavatel ning Männimäe teel asuvate majade seos intiimteenuste osutamisega oli A. Millerile üllatuseks. Süüdistatav pole intiimteenuste osutamisest saadud raha jagamiseks korraldusi andnud ega sellisest tegevusest tulu saanud.
  33. Kaitsjate kassatsioonidele esitatud vastuses palub Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu jätta kassatsioonid rahuldamata. Prokuröri hinnangul leiavad kassaatorid ekslikult, nagu peegeldaks süüdistatavate ütlused tegelikkuses toimunud sündmusi ja teised tõendid on väärad ning lubamatud. Kaitsjad ei arvesta tunnistajate ütluste ja teiste tõendite, s.h jälitustoimingutega kogutud tõendite, omavahelist riimumist. Kohtud on A. Milleri ja A. Bohani süüdimõistmisel tuginenud tõendite kogumile. Puuduliku tõendite analüüsiga pole kassaatorid suutnud põhistada väidetavat kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  34. Kriminaalkolleegium nõustub A. Milleri kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on tunnistajate J. M.-i, N. N.-i ja V. L.-i ütluste näol KrMS § 68 lg 5 mõttes tegemist osaliselt lubamatute tõenditega ning sellistele tõenditele kohtud süüdimõistvat otsust rajada ei saanud. 8.1 Vastavalt KrMS § 3 lg-le 2 kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Kuna kohtud on käesolevas asjas otsused teinud enne
  35. septembrit 2011, tuleb tunnistajate ütluste tõendina lubatavuse üle samuti otsustada kuni
  36. septembrini 2011 kehtinud KrMS § 68 lg 5 alusel. Osutatud sätte kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Kõnealuse normiga kindlustatakse ja konkretiseeritakse KrMS §-s 15 sätestatud tõendite vahetu uurimise põhimõtet ning seda, et kriminaalmenetluse prioriteediks on tõendamiseseme asjaolude tuvastamine vahetule, mitte aga nn vahendlikule tunnistajale tuginevalt. Seda eeskätt põhjusel, et mingi ütluse väärtus tõendina on põhimõtteliselt seda tugevam, mida lähemal asub tema allikas tõendamiseseme asjaolule (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  37. märtsi
  38. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-06, p 19). 8.2 N. N.-i ütlustest nähtuvalt rääkisid teised tüdrukud talle, et A. Miller oli aadressil XXXXX XX tegutsenud lõbumaja boss. J. M.-i ütlustest tuleneb samuti, et teiste tüdrukute jutu põhjal oli XXXXX XX asuv lõbumaja A. Milleri oma. V. L. andis omakorda ütlusi, mille kohaselt seda, et Äigrumäel oli lõbumaja, teadis terve Tallinn. Arvestades eelkirjeldatud ütluste sisu, tõdeb kassaator õigustatult, et tunnistajad vahendasid teavet nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest nad said teadlikuks teiste isikute vahendusel. Teisisõnu peegeldavad sellised ütlused fakte, mida tunnistajad ise tajunud pole. Seejuures on V. L.-i poolt räägitu näol sisuliselt tegemist kuulujutu, mitte aga tunnistaja vahetul kogemusel põhinevate faktiliste asjaoludega. 8.3 Kriminaalasja materjalist nähtub, et lisaks J. M.-ile ja N. N.-ile tehti eeluurimisel kindlaks hulgaliselt isikuid, kes süüdistuses märgitud aadressidel prostituutidena töötasid ning kes võisid seetõttu ise tajuda asjaolusid, mida vahendasid J. M. ja N. N., kuid keda kohtulikul arutamisel siiski tunnistajatena üle ei kuulatud. Selliselt toimides jäeti sisuliselt kasutamata menetlusseadusest lähtuv võimalus tõendusteabe kogumiseks vahetute tõendiallikate ülekuulamise teel. Rajades seejärel süüdimõistva otsuse järeldused muuhulgas J. M.-i, N. N.-i ja V. L.-i ütlustele, eirasid kohtud KrMS § 68 lg 5 nõudeid, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 8.4 Eelöeldu ei tähenda siiski seda, et J. M.-i, N. N.-i ja V. L.-i ütlused oleksid täies ulatuses lubamatud, kuna tunnistajad rääkisid ka sellistest tõendamiseseme asjaoludest, mida ise vahetult tajusid. Samuti ei tähenda nende isikute ütluste osaline lubamatuks tunnistamine, et ülejäänud tõendikogum, millele kohtuotsused rajati, olnuks A. Milleri ning A. Bohani suhtes süüdimõistva otsuse tegemiseks ebapiisav. II
  39. Vastuseks kassaatorite seisukohtadele, milles ei nõustuta A. Milleri ja A. Bohani süüdimõistmise aluseks olevate järelduste ning tõenditele antud hinnanguga, märgib kriminaalkolleegium esmalt, et tulenevalt KrMS § 363 lg-st 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada. Kassatsioonikohtu pädevusse kuuluv kriminaalmenetlusõiguse järgimise kontroll hõlmab järelevalvet selle üle, kas kohtud pidasid kohtuotsuse tegemisel kinni menetlusõigusega seatud nõuetest. Teisisõnu saab Riigikohus vaagida küsimust, kas kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja kas otsusest nähtub, millised asjaolud kohtuliku arutamise tulemina tõendatuks loeti ning millistele tõenditele ja miks seejuures tugineti (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  40. juuni
  41. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11, p 16). 9.1 Kolleegiumi hinnangul järeldasid maa- ja ringkonnakohus õigustatult, et tõendatud on A. Millerile ning A. Bohanile süüksarvatavad kuriteod, mille nad panid toime
  42. a lõpust kuni
  43. a oktoobrini Tallinnas XXXXX XX ja
  44. a lõpust kuni
  45. oktoobrini 2005 Harju maakonnas Viimsi vallas Äigrumäe külas XXXXXXXX XXX X. Vaidlustades nende kuritegude osas tõenditele antud hinnangut ja otsuste põhistatust, taotlevad kassaatorid sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist, millise küsimuse lahendamine Riigikohtu pädevusse ei kuulu. Kohtuotsustest nähtuvad jälgitavad põhistused selle kohta, et A. Milleri ja A. Bohani süüdimõistmine rajaneb esmajoones tunnistajate ütlustele ning jälitustoimingute protokollidele. Kolleegiumi hinnangul loeti kohtulikul arutamisel uuritud tõendikogumi analüüsimise tulemina õigustatult tuvastatuks aadressidel XXXXX XX ja XXXXXXXX XXX X toimepandud prostitutsiooni vahendamine süüdistuses kirjeldatud ajavahemike vältel ning see, et kassaatorid tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei tähenda, nagu oleksid kohtuotsused vaadeldavas küsimuses põhjendamata. 9.2 Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  46. veebruari
  47. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-08, p 13.1). Pidades silmas käesoleva kriminaalasja tehiolusid ja seda, et A. Millerile ning A. Bohanile etteheidetavate kuritegude näol on tegemist jätkuvate süütegudega, tuleb nende toimepanemise aja määratlemist süüdistuses näidatud viisil lugeda kaitseõiguse tagamise seisukohalt piisavaks. 9.3 Tunnistajate ütluste, jälitustoimingute protokollide ja dokumentaalsete tõendite alusel tuvastasid kohtud, et süüdistatavate tegevus seisnes peamiselt intiimteenuste osutamiseks vajalike ruumide rentimises, rendi tasumises, prostituutide otsimises ning nende klientidega kokkuviimises, milline käitumine vastab KarS § 268 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Samuti on kohtud põhjendanud, missuguste asjaolude tõttu süüdistatavate kaitseversioonid teiste tõenditega mittehaakuvaks, ebausaldusväärseks ja eluliselt ebausutavaks loeti. A. Bohani kaitsjaga ei saa nõustuda selleski nagu ei nähtuks kohtuotsustest, missuguses vormis tahtlusega süüdistatav KarS § 268 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused realiseeris, sest maa- ja ringkonnakohtu otsustest tuleneb ühemõtteliselt, et A. Miller ning A. Bohan panid kuriteod toime otsese tahtlusega. 9.4 Tulenevalt KarS § 5 lg-test 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  48. juuni
  49. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07, p 39). Tsiteeritud põhimõttest lähtuvalt osutasid kohtud õigesti alates
  50. juulist 2006 jõustunud KarS § 2681 lg-le 1, mille objektiivsed tunnused seisnevad prostitutsiooni vahendamises, selleks ruumi andmises või muul viisil isiku prostitutsioonile kaasaaitamises ja sedastasid põhjendatult, et süüdlaste tegevus on jätkuvalt karistatav ka käesoleval ajal kehtiva süüteokoosseisu mõttes. Enne karistusseadustiku jõustumist sätestati vastutus prostitutsiooni vahendamise eest KrK §-s
  51. Loetletud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus jätta aadressidel XXXXX XX ja XXXXXXXX XXX X toimepandud kuritegude osas muutmata. III
  52. Kassaatorite kriitika on aga põhjendatud kuriteo osas, mis pandi vastavalt süüdistusaktile toime
  53. aasta lõpust kuni
  54. novembrini 2003 Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXX. Nimelt ei nähtu maa- ja ringkonnakohtu otsustest, milliste tõendite alusel A. Milleri ja A. Bohani süü kõnealuse kuriteo toimepanemisel tuvastatuks loeti. Ainuüksi asjaolust, et sellel aadressil asuvas hoones oli registreeritud OÜ H tegevuskoht, mille tegevdirektorina A. Miller töötas, ega ka sellest, et kumbki süüdistatav pole enda seotust seal asuva majaga eitanud, ei saa teha järeldusi süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude tõendatuse kohta. Maakohus on iseenesest süüdistuses kajastatud sündmuste terviklikul analüüsimisel käsitlenud N. N.-i ütlusi, kelle sõnade kohaselt pakkus A. Bohan talle
  55. või
  56. aastal Tallinnasse elama asumisel võimalust aadressil XXXXXXXXXXXX XXX prostituudina töötada, kuid süüdistusakti tekst väidetavat prostitutsiooni vahendamist kõnealusel ajaperioodil ei hõlma. Ülejäänud kohtuotsuste aluseks olnud tunnistajate ütlustest, jälitustoimingute protokollidest ega ka dokumentaalsetest tõenditest ei tulene selliseid faktilisi asjaolusid, mille pinnalt saaks rääkida kõnealuse kuriteo toimepanemise tuvastatuks lugemisest, millest johtuvalt tuleb A. Miller ning A. Bohan selles süüdistuses õigeks mõista. IV
  57. Kuigi süüdistatavad tuleb osaliselt õigeks mõista, ei pea kriminaalkolleegium A. Millerile ja A. Bohanile mõistetud karistuste kergendamist põhjendatuks. A. Millerit karistati veidi üle KarS § 268 lg 1 sanktsiooni keskmise määra jääva karistusega, A. Bohani aga sanktsiooni keskmises määras. Seejuures jäeti karistused KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Võttes arvesse, et süüdistatavad tegelesid pikema aja vältel mitmete isikute suhtes ja kahes erinevas kohas prostitutsiooni vahendamisega, vastavad maakohtu otsuse aluseks olevate põhjenduste kohaselt mõistetud karistused täielikult nende süü suurusele ja isikutele. Seetõttu tuleb kohtuotsused A. Millerile ja A. Bohanile KarS § 268 lg 1 järgi mõistetud karistuste raskuse osas jätta muutmata. V
  58. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 309 lg-st 2, § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  59. mai
  60. a ja Harju Maakohtu
  61. augusti
  62. a otsused osas, millega A. Miller ning A. Bohan tunnistati KarS § 268 lg 1 järgi süüdi
  63. a lõpust kuni
  64. novembrini 2003 Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXX toimepandud prostitutsiooni vahendamises ja mõistab nad selles kuriteos õigeks, jättes ülejäänud tegude eest mõistetud karistused muutmata. Muus osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata, kaitsjate kassatsioonid aga rahuldada osaliselt. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.