Obsah (8)

§ 72§ 89§ 151§ 68§ 148§ 146§ 152§ 140

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 148 lg-le 3. Hageja edastas kostjale kirjaliku vastuväite juba enne kivimüüri rajamist, mil kaevetööde tagajärgede ja betoonäärise kõrvaldamisega ei oleks kaasnenud ülemääraseid kulutusi.

§-st 89 tulenevalt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale kuulub Harju tänava teemaa, mis osaliselt külgneb hagejale kuuluva Harju 30 kinnistuga. Kostja kinnistu koosseisu jääb ajalooline Trepi tänav. Kostjale kuuluva teemaa kinnistu ja hageja kinnistu vahel nn Trepi tänava ääres paikneb ajalooline müür, mis asub osaliselt hagejale ja osaliselt kostjale kuuluval kinnistul. Arvestades kinnistute piire, on kõnealune müür hageja ja kostja kaasomandis. Tulenevalt avalikust huvist taastada Trepi tänav koos selle lõpus asuva Nõelasilma väravaga alustas kostja
2. aastal ettevalmistustöödega. Arheoloogiliste uurimistööde käigus selgus, et müür oli eriti varisemisohtlikus olukorras hagejale kuuluva kinnistu Niguliste kiriku poolses nurgas asuva puu tõttu. Vältimaks tekkida võivat ohtu, korraldas kostja selles osas müüride konserveerimise betoonseina rajamisega. Kostja oli kohustatud tegema hädavajalikke töid, tagamaks muinsuskaitsealuse ehitise ja kaasomandi säilimise (hageja varisemisohtliku kinnistu kindlustamine, vältimaks kolmandate isikute elule ja tervisele tekkida võivat ohtu). Mälestiste kahjustamist ärahoidvaid töid tellides ja rahastades täidab kostja seadusest tulenevaid kohustusi. Tulenevalt

§ 72

lg-st 4 on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid ka teiste kaasomanike nõusolekuta. Tööprojekti II etapp esitati hagejale kooskõlastamiseks, hageja märkis

1. novembril 2006 kooskõlastuslehele, et on sellega tutvunud ja võtab endale õiguse esitada vastuväiteid. Sisulisi vastuväiteid ega põhjendusi hageja projekti kohta ei esitanud.
3. oktoobril 2007 esitas hageja kohtule taotluse peatada menetlus halduskohtumenetluse tõttu, kuna hageja esitas
4. augustil 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse kostja vastu toimingu sooritamise nõudes (kohustamaks kostjat omandama hagejalt Harju 30 asuva kinnistu).
5. oktoobri
6. a määrusega peatas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel menetluse kuni haldusasjas nr 3-07-1730 menetluse lõppemiseni.
7. novembri
8. a määrusega uuendas maakohus hageja taotlusel tsiviilasja menetluse. Haldusasjas jõustus otsus, millega hageja kaebus jäeti rahuldamata.
9. Harju Maakohus jättis
10. septembri
11. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidlustanud kostja asjaolu, et ehitas müüri hageja kinnistule, kuid põhjendab oma tegevust avaliku huvi ja muinsuskaitse seadusest tulenevaga.

§ 89

järgi, mis reguleerib omandi kaitset valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral, on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Maakohus leidis, et hageja on kohustatud rikkumist taluma tulenevalt naabrusõigusest. Hagejal ei ole takistatud oma kinnistu kasutamine. OÜ Acto Consult eksperdiarvamuse objektiks olid Trepi tänaval Nõelasilma värava juures asuvad raudbetoonist tugimüürid. Arvamuse kohaselt tehti kindlaks, et Trepi tänav oli maetud pärast II maailmasõda tehtud koristustöid paarimeetrise ehitusprahi- ja pinnasekihi alla ning haljastatud. Trepi tänav on taas välja kaevatud, ümbritsev pinnas aga jäänud endisele kõrgusele, mistõttu on vahetult enne Nõelasilma treppe tekkinud Harju 30 ja Trepi tänava piirile järsk ca 2,7 m kõrgune nõlv. Kuna nõlv on varisemisohtlik, on nõlva püsimise huvides rajatud raudbetoonist tugimüürid. Tugimüürid on eksperdihinnangu kohaselt rajatud Harju 30 kinnistule ja nende paekivist vooder ulatub osaliselt Trepi tänava kinnistule. Eksperdiarvamuse järgi tekkis tugimüüride rajamise vajadus Trepi tänava väljakaevamisest, kuid selline vajadus oli selge enne väljakaevamist, kuna teada oli Trepi tänava kõrgus ja täitepinnase iseloom. Tugimüüride rajamisega ei toestatud olemasolevaid konstruktsioone ega tagatud nende paremat säilimist, tugimüür rajati maalihke vältimiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet saatis hagejale Harju tänava haljasala (ajaloolise Trepi tänava) tööprojekti II etapi ehitusloa. Ehitusloas märgitu kohaselt esitati ehitusloa taotlus

1. novembril 2006 ja luba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ning ehitustööde tegemisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Ehitusloa väljaandmise põhjenduseks oli avalik huvi taastada ajalooline Trepi tänav koos Nõelasilma väravaga. Linnaplaneerimise amet põhjendas ehitusloa väljaandmist, vaatamata sellele, et hageja projekti ei kooskõlastanud, asjaoluga, et hageja ei ole projekti kooskõlastamata jätmist põhjendanud. OÜ H. Uuetalu
2. oktoobri
3. a eksperdiarvamuse kohaselt olid Trepi tänaval olnud hoonete säilinud soklimüürid ulatuslike kahjustustega ning vajasid kindlustamist ja restaureerimist. Tööd tehti kahes etapis: 2006 ja
4. Eksperdi järelduse kohaselt oli Trepi tänava ja Nõelasilma avamine ja restaureerimine kultuuri- ning ehitusajalooliselt põhjendatud, kuna Tallinna elanikele ja külalistele avati unikaalne vaatamisväärsus ning töödega tagati hageja kinnistu piiride säilimine. Tallinna Ringkonnakohus jättis
5. juuni
6. a otsusega haldusasjas nr 3-07-1730 rahuldamata hageja apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu
7. juuni
8. a otsuse peale. Seega jätsid kohtud rahuldamata hageja kaebuse, milles taotleti kostja kohustamist omandada hageja kinnistu ja seada asjaõiguslik ostueesõigus hageja kasuks. Kohtuotsuses märgitust tuleneb, et hageja on kohtule esitatud kaebuses möönnud, et hageja kinnistu on avalikust huvist lähtuva eesmärgi täitmiseks kostjale vajalik; kostja on hageja kinnistut koos teiste Harju tänava ääres paiknevate kinnistutega käsitanud alati planeeritava haljasala ühe osana; kohalduva kitsenduse tõttu ei saa hageja kostja haljasala loomise põhjenduse tõttu kinnistut hoonestada. Kohtuotsuse kohaselt viitas kostja

§ 151

lg-le 1, mille järgi on hageja viidatud müür naabrite ühiskasutuses; kostja püstitas rajatised hageja kinnistu Raekoja platsi poolsele küljele, täitmaks muinsuskaitseseadusest tulenevat kohustust tagada kaitsealuse ehitise säilimine ja kindlustada Harju 30 kinnistu varisemisohu vastu; hageja kinnistu paikneb vanalinna muinsuskaitsealal. Vabariigi Valitsuse

1. mai
2. a määruse nr 155 "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus" § 3 lg 2 järgi, mis sätestab, et muinsuskaitseala hõlmab Mere puiestee, Estonia puiestee, Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Kopli tänava ja Põhja puiestee vahelise ala, on kostja taastatud Trepi tänav ja Nõelasilma värav vanalinna muinsuskaitsealas. Kooskõlas viidatud määruse § 6 lg-ga 1 on muinsuskaitseala eesmärgiks muinsuskaitseala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, kultuurikihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ja temale avanevate kaug- ning sisevaadete säilitamine. Sama määruse § 11 ja muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 6 lg 1 alusel on muinsuskaitset korraldavateks organiteks Muinsuskaitseamet ja Tallinna Linnavalitsus vastavalt muinsuskaitseseaduses sätestatud pädevusele ning MuKS § 9 lg 2 alusel Muinsuskaitseameti ja Tallinna Linnavolikogu vahel sõlmitud halduslepingule muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmise kohta Tallinnas. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1700-k (p 1) otsustati algatada Rüütli, Niguliste ja Harju tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu koostamine, mille eesmärk oli muu hulgas Rüütli, Niguliste ja Harju tänava vahelisse kvartalisse haljasala rajamine ning ajaloolise Nõelasilma taastamine. Trepi tänava ja Nõelasilma värava taastamine toimus avalikes huvides. Kuigi varisemisoht puudus, oli kostja tehtud töö (müüri ehitamine) vajalik ajaloolise olukorra taastamiseks tulenevalt määruse nr 155 §-st 6, mis sätestab muinsuskaitse eesmärgid, lg 2 p-st 1, mille järgi on kaitse üheks eesmärgiks, millest muinsuskaitsealal juhindutakse, ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja seda ümbritseva muldkindlustuste vööndi hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elementide (tänavaruumid, väljakud, siseõued, läbikäigud, säilinud muldkindlustused, pargid ja puiesteed jms) säilitamine ja hävinud oluliste osade taastamine. Sellest järeldub, et Trepi tänava ja Nõelasilma värava taastamine olid kooskõlas Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga. Tugimüüri rajamise vajaduse tingis väljakaevamistega kaasnenud varisemisoht. Müür on hageja kinnistu piiril, mistõttu ei saa oluliselt kahjustada kinnistu kasutamise võimalust. Kinnisasju teineteisest eraldav müür on

§ 151lg 1 järgi naabrite ühiskasutuses.

Tallinna Halduskohus jättis

1. novembri
2. a otsusega haldusasjas 3-07-2583 rahuldamata hageja kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
3. septembri
4. a kasutusloa nr 6860 tühistamiseks. Kohtuotsuses märgitu kohaselt ei vaidlustanud hageja
5. juuni
6. a ehitusluba, mis oli väljastatud Trepi tänava ja Harju tänava haljasala II etapi ehitustegevuseks. Oma otsust põhjendab kohus muu hulgas avaliku huvi ja hagejal oma kinnistu kasutamise takistuse puudumisega. Viidatud kohtuotsused on dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 2 järgi. Tõenditena esitatud otsustega tuvastatud asjaolusid ei ole hageja ümber lükanud ega esitanud tõendeid, mis võimaldaksid teha teistsugust järeldust.

§ 68

lg-s 2 sätestatud omaniku õiguste kitsendused peavad tulenema seadusest või teiste isikute õigustest. Praegusel juhul tuleb teiste isikute õiguste all mõelda avalikku huvi, kuna kostja taastatud Trepi tänava ja Nõelasilma värava näol on tegemist Tallinna vanalinna vaatamisväärsustega. Tegemist on kitsendusega ühiskonna kasuks. Seaduseks, millest kitsendus tuleneb, on muinsuskaitseseadus, mille asjakohastele sätetele on viidatud.

§ 148

lg 3 alusel puudub hagejal õigus nõuda kostjalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist ülalmärgitud põhjendustel. Vaidluse lahendamisel ei oma hagi rahuldamata jätmise põhjendustest tulenevalt tähtsust asjaolu, et tegemist ei ole mälestiseks tunnistatud objektiga, kuna tegemist on muinsuskaitsealaga (MuKS § 1 lg 1).

1. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud nii menetlusõiguse kui ka materiaalõiguse norme. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. märtsi
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei ole vaja korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus järgmist. See, et kaevatava kohtuotsuse põhjenduste loogiline ülesehitus jätab kohati soovida, ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise. Kontrollitavast kohtuotsusest on üheselt mõistetav, miks maakohus leidis, et hageja nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Kohtuotsuse järeldused vastavad tuvastatud asjaoludele. Nii pidas maakohus tuvastatuks, et kostja tegutses ajaloolise Trepi tänava ja Nõelasilma värava taastamisel avalikes huvides ega kahjustanud ehitustööde tegemisel hageja õigusi määral, mis tingiks hagi rahuldamise. Maakohus ei kohaldanud materiaalõiguse norme valesti. Maakohtu viide

§-le 147 on ekslik, viite sisu kohaselt peaks see olema

§ 146

(kinnistu kindlustamine varisemisohu vastu), pealegi on nimetatud lõigus üldse tegemist viitega haldusasjas nr 3-07-1730 tehtud otsusele, kirjeldamaks poolte seisukohti. See, et kohus on tuginenud nii kõnealuses asjas kui ka haldusasjas nr 3-07-2583 tehtud kohtuotsustele, ei ole käsitletav kaebuses märgitud viisil. Maakohus on viidanud põhjendatult asjaolule, et hageja ei ole ehitusluba vaidlustanud ega ole rahuldatud tema kaebust kasutusloa tühistamiseks ning et kohtud on neis asjades oma lahendeid põhjendanud avaliku huviga ja takistuste puudumisega Harju 30 kinnistut kasutada. Täpne pole hageja väide, et neis asjades ei olnud arutuse all müüri seaduslikkus. Haldusasjas nr 3-07-2583 tehtud kohtulahendist (mis on praeguseks jõustunud) nähtuvalt oli ehitusloa väljastamine, ehitamine ja kasutusloa andmine tingitud ülekaalukast avalikust huvist taastada ja eksponeerida Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal paiknevat ajaloolist Trepi tänavat ja Nõelasilma väravat. Trepi tänava taastamine ei olnud võimalik ilma vaidlusaluse müüri ehitamiseta. Ajaloolist Trepi tänavat kahjustamata ei ole seega ka võimalik müüriosa lammutada ja uut müüriosa ehitada. Hageja väide, nagu poleks see ehituslikult keerukas ega rahaliselt ülemäära kulukas, ei ole kooskõlas toimiku materjaliga. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et vaidlusaluse müüri puhul on tegemist piirirajatisega

§ 151

lg 1 tähenduses, kusjuures kostja ei ole rikkunud sama paragrahvi lõikest 2 tulenevat põhimõtet. Seetõttu ei ole väär ka kohtu viide naabrusõigusest tulenevale kitsenduse talumise kohustusele (

1. peatüki
2. jao
3. jaotis). Toimiku materjalist, sh eriteadmistega isikute arvamustest nähtuvalt ei olnud ajaloolise Trepi tänava väljakaevamine ilma kinnistu piiri kindlustamata, seega ka hageja omandiõigust riivamata, võimalik. Maakohus viitas õigesti nii muinsuskaitseseadusele kui ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusele, mis reguleerivad muu hulgas ka sellel alal tegutsemise eesmärke ja neist tulenevaid kitsendusi. Kontrollitavast otsusest ei järeldu, nagu võiks igasugust omandiõiguse rikkumist põhjendada avaliku huviga, nagu märgitakse kaebuses.

§ 68

lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega ei saa naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Nii ei saa kinnisasja omanik üldjuhul takistada naaberkinnisasja omanikku rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Omanikud peavad vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks. Seejuures tuleb naabritevaheliste suhete kindlaksmääramisel kaaluda poolte õigustatud huvisid. Maakohus, leides, et Trepi tänava ja Nõelasilma värava taastamine oli kooskõlas Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitse-eesmärgiga, asus põhjendatult seisukohale, et hageja kinnistu piirile tugimüüri rajamise tingis väljakaevamistega kaasnenud varisemisoht. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei saa hageja õiguste kitsendamist lugeda omandiõiguse rikkumiseks, mida hageja ei peaks taluma ja mis tingiks hagi rahuldamise. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kostja ei ole käitunud

§ 146

nõuete kohaselt, mistõttu tema tegevus on õigusvastane.

§ 146

lg 2 mõtteks ei saa olla, et kinnisasja varisemise ärahoidmiseks on õigus paigutada tugi samale kinnisasjale, mille varisemist soovitakse vältida. Kui nõustuda seisukohaga, et toe võib paigutada samale kinnisasjale, siis tähendab see, et on võimalik ühe omandiõiguse riive tekkimist vältida teise riivega, mis ei ole loogiline. Kostja oleks pidanud paigaldama toe enda kinnisasjale. Varisemise ärahoidmiseks piisanuks ka oluliselt madalamast ja kitsamast tugimüürist. Hageja ei nõustu kohtute seisukohaga, et müür on piirirajatis

§ 151lg 1 tähenduses.

Tegemist on

§ 148

lg 3 järgse üle piiri ulatuva ebaseadusliku ehitisega.

§ 148

reguleerib olukorda, kus ehitist alles hakatakse üle piiri ehitama,

§ 151

aga reguleerib olukorda, kus ehitis on juba olemas ja asub erinevatel kinnisasjadel, sätestades detailselt, kuidas käib piiril oleva ehitise kasutamine. Praegu oli tegu uue ehitise püstitamisega. Kui nõustuda kohtute käsitlusega, mille puhul piisab üle piiri ehitamisel

§ 151

regulatsioonile tuginemisest, jääb arusaamatuks, milline vahe on

§-del 148 ja 151. Kui lugeda, et

§ 151

alusel on lubatud ka ehitise püstitamine, jääb kogu

§ 148regulatsioon sisutuks.

Isegi kui asuda seisukohale, et kuna maa sees müüriosade olemasolu tõttu ei olnud tegemist uue ehitise püstitamisega, ületas kostja

§ 151lg-st 2 tulenevaid õigusi piirirajatise kasutamisel.

Mõnekümne sentimeetri kõrguse müüriosa ülesehitamine üle kahe meetri kõrguseks müüriks ei ole varasema müüriosa kasutamine kooskõlas selle otstarbega

§ 152lg 2 tähenduses.

Müüri ülesehitamisega tekitati hagejale ka kahju. Kohtud on ebaõigesti kaalunud hageja ja kostja õigustatud huvisid. Kostjal oli võimalik taastada Trepi tänav ja Nõelasilma värav ka ilma hageja kinnisasja kasutamata.

1. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Praeguses asjas tuleb lahendada õiguslik vaidlus selle üle, kas kostja on riivanud hageja omandiõigust seaduslikul alusel või mitte, kui ta Tallinna vanalinnas ajaloolist Trepi tänavat taastades rajas mh hagejale kuuluvale maale tugiseina ja müüri.

§ 68

lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad

§ 68lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.

Nimetatud sätetest on Riigikohus varasemas praktikas järeldanud, et igal omanikul on põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 19). Piirangud kinnisomandi kasutamiseks sätestavad mh

§ 140jj, milles nähakse ette kinnisomandi kitsendused.

Need normid sätestavad, millistel tingimustel kinnisasja omanik peab taluma seda, et temale kuuluva kinnisomandi kasutamine on ühel või teisel viisil piiratud. 12. Kolleegium leiab, et üle piiri ehitamisel reguleerib selle ehitise talumise või kõrvaldamise nõuet

§ 148

. Ühestki kohtute viidatud muinsuskaitseseaduse või selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

1. mai
2. a määruse nr 155 "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus" sättest ei tulene hageja kohustust taluda temale kuuluvale maale püstitatud ehitist. Kohtu viidatud sätted on üldjuhul väga üldise sisuga ning ei anna kostjale ka muinsuskaitselistel eesmärkidel õigust ehitada üle oma kinnisasja piiride. Praeguses vaidluses on nimetatud sätted asjakohatud. Samuti ei saa hageja talumiskohustus tuleneda kohtute viidatud abstraktsest avalikust huvist. Mainitud käsitlust aktsepteerides võiks see kaasa tuua olukorra, mil eelkõige avalik võim saaks väga üldise kriteeriumi abil lihtkorras sekkuda teiste isikute omandiõigusesse. Selliseks sekkumiseks on õiguskorras antud avaliku võimu käsutusse ka seaduslikud vahendid kinnisasja sundvõõrandamise menetluse näol, vt otsuse p
3. Kolleegium märgib, et

§ 68

lg-s 2 peetakse "teiste isikute õiguste" all silmas eelkõige teistele isikutele kuuluvaid piiratud asjaõigusi. 13.

§ 148

lg-st 2 tulenevalt peab naaberkinnisasja omanik taluma piiriülest ehitust siis, kui ehitis on püstitatud heauskselt või asjaõiguse alusel. Naaberkinnisasja omanik võib

§ 148

lg 3 alusel nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja oli pahauskne või kui kinnisasja omanik esitas ehitamisele vastuväite enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega. Kohtud on jätnud

§ 148

lg 3 kohaldamise eeldused välja selgitamata ning kohaldanud ebaõigesti muinsuskaitseseaduse sätteid. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 14.

§ 148

lg 3 ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium järgmist.

§ 148

lg 3 kaitse-eesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Vajaduse korral on piiri täpne kulgemine võimalik kindlaks teha asjatundja abil. Kui isik ei ole piirialal ehitades neid asjaolusid kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt. Pahausksuse puudumist peab tõendama ehitaja. Pahausksuse tuvastamise korral ei ole vaja kohtutel enam kontrollida seda, kas naaberkinnisasja omanik esitas ehitamisele vastuväited ja kas ta esitas need

§ 148lg-s 3 ettenähtud ajal.

15. Kolleegium leiab ka seda, et praegusel juhul ei olnud kohtutel alust kohaldada

§ 151

piirirajatise kohta.

§ 151

reguleerib olemasoleva piirirajatise kasutamist, mitte nõudeõigust selle kõrvaldamiseks või selle rajatise talumise kohustust. Samuti ei anna

§ 151

lg 2 alust olemasolevale piirirajatisele ehitada juurde uut osa, ilma et oleks täidetud

§ 148tingimused.

Täiendavalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et

§ 148

on üle piiri ehitamise korral erisäte ka VÕS § 1055 suhtes (vt selle sätte kohta eespool viidatud otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11). 16. Kolleegium ei näe alust ka

§ 146

kohaldamiseks.

§ 146

lg-t 1 saanuks kohaldada nt olukorras, mil kostja oleks kaevanud enda kinnistule süvendi ja põhjustanud sellega hageja kinnisasja maapõuetoe kadumise.

§ 146

lg 2 alusel oleks selline süvendamine lubatud, kui kostja oleks paigaldanud enda maale muu toe. Praegusel juhul aga on tegemist olukorraga, mil tugi paigutati, kuid tehti seda vähemalt osaliselt hageja kinnisasjale. Seega on tegemist üle piiri ehitamisega ning kohaldada tuleb

§ 148

. Üle piiri ehitamist ei saa õigustada

§ 146lg-s 2 sätestatuga.

17. Kolleegium märgib veel täiendavalt, et ebaõige on kohtute tuginemine hagi rahuldamata jätmisel asjaolule, et hageja ei olnud vaidlustanud kostjale välja antud ehitusluba. Teisele isikule väljaantud ehitusloa vaidlustamata jätmine ei võta isikult õigust kaitsta oma omandit tsiviilõiguses ettenähtud õiguskaitsevahenditega, sh nt tugineda

§ 148lg-le 3.

Sarnaselt on Riigikohus leidnud

1. aprillil 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05 tehtud otsuse p-s
3. Kokkuvõttes peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel kontrollima

§ 148kohaldamise eelduste olemasolu.

1. Kostjal on võimalik kaaluda kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel kas kinnisasja sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise menetluse algatamist, kui sellekohased eeldused on täidetud. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on kinnisasjade sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Õiglase ja kohese hüvitise saamise omandi ilma omaniku nõusolekuta võõrandamise eest sätestab põhiõigusena ka põhiseaduse §
3. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu kindlaks määrata sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
4. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu