← Eesti

3-3-1-43-11

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-43-11 20. okto

§ 43

kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema korrespondentsi saladust. Isikuliselt on

§-s 43 sätestatud õigus sõnumite saladusele igaüheõigus, mis laieneb ka kinnipeetavatele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-3-09, p 16).
  3. Asjas on vaidlus selle üle, kas õnnitluskaartidele tootja poolt trükitud teksti saab pidada

§ 43kaitsealasse kuuluvaks sõnumiks.

Kohtud on tuvastanud, et kaebajalt ära võetud postkaartidele oli juba tootja poolt trükitud vene keeles õnnitluskaardi tekst ning pöördumine "Igorile!". Kuna saatjad ei olnud postkaartidele alla kirjutanud, oli kohtute hinnangul tegemist tühjade postkaartidega, mis ei sisaldanud ainult adressaadile suunatud erasõnumit. 11. Esemeliselt kaitseb

§ 43

selliste sõnumite saladust, mida edastatakse üldkasutataval teel.

§s 43 peetakse silmas ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-3-09, p 16). Sättes on esitatud sõnumite liikumise viiside näidisloetelu. Samuti hõlmab sõnumite saladuse õiguse kaitseala kõiki vahendeid sõnumi edastamisel, st nii posti teel kui ka mitmesuguste tehniliste vahendite abil sõnumite vahetamist. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Praeguses asjas pole vaidlust, et edastamine toimus üldkasutataval (posti) teel. Vaidlust pole ka selle üle, et praegusel juhul polnud tegemist kirjaga selle tavapärases tähenduses, st saatjad polnud ise kaartidele midagi käsitsi kirjutanud ega ka trükkinud. Kolleegium märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole oma praktikas pidanud kirjavahetuse saladuse kaitse puhul vajalikuks kindlat vahetegu erasõnumite ja mitteprivaatse olemusega kommunikatsiooni vahel (vt näiteks EIK
  3. detsembri
  4. a otsus kohtuasjas Niemitz vs. Saksamaa, p-d 28-32). EIK praktika viitab pigem sellele, et sõnumisaladuse kaitsealasse võib kuuluda ka teave sõnumi edastamise fakti, kestuse, viisi, vormi, edastaja ja vastuvõtja kohta ning tegemist võib olla ka eraelu puutumatuse riivega (EIK
  5. septembri
  6. a otsus kohtuasjas P.G. ja J. H. vs. Ühendkuningriik, p 41;
  7. aprilli
  8. a otsus kohtuasjas Copland vs.Ühendkuningriik, p 42).
  9. Erialakirjanduse käsitluse järgi sisaldab sõnum teavet isiku mõtete, veendumuste, arvamuste, kavatsuste, sündmuste kirjelduste ja muu kohta, mida isik soovib jagada vaid valitud suhtluskaaslastega. Ka kolleegiumi arvates kuulub sõnumi sisu sõnumite saladuse esemelisse kaitsealasse. Võib eristada sõnumi sisu, mille moodustavad sõnad, märgid ja ka helid, mille sõnumi saatja edastab sõnumi saajale ja milles ta annab edasi teavet asjade, sündmuste, olukordade, emotsioonide ja tegude kohta. Kaitstavate sõnumite vormilise mitmekesisuse kohta on halduskolleegium hiljem Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt kehtetuks tunnistatud VSkE §-i 461 sisustades leidnud, et ka ümbrikule võib olla märgitud ainult adressaadile suunatud erasõnum, näiteks võib ümbrikule kirjutada midagi täiendavat peale saaja ja saatja aadressi (halduskolleegiumi
  10. märtsi
  11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-102-08, p 14). Vaidlusalusel juhul olid kaardid suunatud personaalselt kaebajale, kuigi kasutati valmistrükitud teksti. Kolleegium leiab, et praeguse juhtumi asjaoludel võis olla tegemist kaebajale suunatud sõnumiga, mis kuulub

§ 43kaitsealasse.

13. Halduskohus leidis kaebust HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastades, et vaidlusalused postkaardid ei sisaldanud ainult adressaadile määratud erasõnumit, mistõttu neid ei saanud lugeda erakirjaks, ning vanglaametniku poolt kaardile trükitud teksti ettelugemist ei saa käsitada eraelu puutumatuse ega sõnumisaladuse rikkumisena. Samale seisukohale asus ka ringkonnakohus. Kuna kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga

§ 43

kaitsealasse kuuluva sõnumi mõiste sisustamisel, ei saa välistada sõnumisaladuse ja eraelu puutumatuse rikkumist kaartide avamisel, teksti ettelugemisel ning kaartide hävitamisel.

  1. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Seejuures võib kinnipeetava kirjavahetuse teel edastatavate sõnumite sisu kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras (lg 2). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
  2. juuni
  3. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 (p 16) leidnud, et juhul, kui kirja adressaat viibib kirja avamise juures, ei ole tegemist

§ 43kaitseala riivega.

Keelatud asjade äravõtmine kirja adressaadi juuresolekul ei riiva selle õiguse kaitseala. Kirja sisuga tutvumine on aga isegi adressaadi juuresolekul võimalik üksnes

§-i 43 järgides. Kui täidetud on VangS § 29 lõikest 1 tulenev nõue, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema saadetavad kirjad (välja arvatud VangS § 29 lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad) avab vanglaametnik kinnipeetava juuresolekul, siis ei ole

§ 43kaitseala viidatud lahendi kohaselt riivatud.

Praegusel juhul ei ole vaidlust, et kinnipeetav viibis kirja avamise juures. Küll aga kujutab sõnumi ettelugemine endast tutvumist sõnumi sisuga. Sõnumi sisu kontrollimine on lubatav vaid VangS § 29 lg-s 2 nimetatud juhtudel. Senises menetluses pole välja selgitatud, millistel asjaoludel sõnumi väidetav ettelugemine toimus ning kas postkaartide äravõtmine toimus kooskõlas VangS §-s 29 sätestatuga. 15.

§ 26esimese lause kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis

  1. juuni
  2. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 (p 23), et kirjavahetus on olemuslikult isikute kahepoolse suhtlemise vorm, ning möönis, et kahe laulusõnu sisaldava paberilehe äravõtmine kirjast võib kujutada endast eraelu riivet.
  3. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui selle esitajal, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud, ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kolleegiumi varasema praktika kohaselt võis kohus kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda (Riigikohtu
  4. mai
  5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p-d 14-15;
  6. septembri
  7. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-08, p 13;
  8. septembri
  9. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-34-08, p 9;
  10. oktoobri
  11. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-45-08, p 11;
  12. oktoobri
  13. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-53-08, p 8).
  14. juuni
  15. a määrusega asjas nr 3-3-1-20-10 (p 10) pidas halduskolleegium võimalikuks laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik.
  16. Praegusel juhul lähtus halduskohus kaebust HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastades eeldusest, et tegemist ei ole

§ 43kaitsealasse kuuluva sõnumiga ning välistas võimaluse, et võiks esineda RVast

S § 9 lg-s 1 nimetatud hüvede kahjustamine. Kolleegiumi rõhutab veel kord, et kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamist õigustab selle ilmselge perspektiivitus. Kolleegium leiab, et olukorras, kus vaidlusalused saadetised - postkaardid sünnipäevaõnnitlustega - on käsitatavad sõnumitena, mille saladus on põhiseaduse tasandil kaitstud, ei saa nende sisuga tutvumise korral välistada sõnumisaladuse riive ning kirjavahetuse kahepoolset olemust arvestades ka eraelu riive võimalikkust. Sõnumi ettelugemisega võidakse asjaoludest sõltuvalt teha selle sisu kättesaadavaks ka kolmandatele isikutele. Kolleegiumi hinnangul pole põhjendatud pidada ilmselgelt perspektiivituks kahju hüvitamise nõuet olukorras, kus kaebaja on väitnud sõnumi sisuga tutvumist ja selle ettelugemist. Vastustaja ei ole kaebaja sellekohasele väitele vastu vaielnud. Seega peab kolleegium kaebuse tagastamist HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel ebaõigeks.

  1. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Kuigi RVastS § 9 lg 1 näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise rahas, on kolleegiumi senises praktikas (
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-80-09, p 12;
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 33-1-44-06, p 14) kahjunõude rahuldamise ulatuse osas leitud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Ka alates
  6. jaanuarist 2012 jõustuv HKMS § 41 lg 5 näeb sellise võimaluse ette.
  7. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistatakse ning asi saadetakse halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.