3-4-1-21-11

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON MÄÄRUS 3-4-1-21-11

1. november 2011 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Henn Jõks ja Harri Salmann Georg Trašanovi
2. augusti
3. a taotlus Kirjalik menetlus Tagastada Georg Trašanovi taotlus läbivaatamatult. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Georg Trašanovi suhtes toimus kohtumenetlus kriminaalasjas nr 1-08-
5. Tartu Maakohus tunnistas
6. märtsi
7. a otsusega G. Trašanovi süüdi karistusseadustiku § 293 lõike 2 punkti 1 ja § 294 lõike 2 punkti 1 järgi. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. detsembril 2010 maakohtu otsuse muutmata ja Riigikohus ei andnud
9. veebruari
10. a määrusega G. Trašanovi kaitsja kassatsioonile menetlusluba.
11. G. Trašanov esitas
12. augustil 2011 Riigikohtule individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse, milles palus tuvastada, et kohtud rikkusid talle Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artiklites 6 ja 13 tagatud õigusi, ning kohustada kohtuid G. Trašanovi kriminaalasi uuesti läbi vaatama. G. Trašanov palus määrata rikkumise eest Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) eeskujul õiglane hüvitis.
13. Lisaks sellele palus G. Trašanov kohustada Vanglateenistust, Tartu Vanglat ning Politsei- ja Piirivalveametit kuni tema kaebuse läbivaatamise kohta otsuse jõustumiseni olema tegevusetu tema kohta kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtulahendi täitmisel, sh keelata Politsei- ja Piirivalveametil tema sundtoomine vangistuse kandmiseks kuni tema kriminaalasi on uuesti läbi vaadatud.
14. G. Trašanovi taotlus saabus Riigikohtusse
15. augustil
16. TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED
17. Taotluse esitaja leidis, et konventsiooni artiklite 6 ja 13 koostoimest tuleneb kohtu kohustus vaadata isiku kohtuasja raames läbi tema põhiseaduslikkuse kontrolli avaldus ja lahendada see sisuliselt. Taotluse esitaja väitis, et tema või tema kaitsja esitas kriminaalasja nr 1-08-7474 menetluses, ringkonnakohtu
18. oktoobri
19. a istungil suuliselt ja Riigikohtule esitatud kassatsioonis kirjalikult põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse tema suhtes kohaldatava õigusnormi andmata jätmise põhiseaduspärasuse kontrolliks. Kohtud ei vaadanud G. Trašanovi taotlust konventsioonis sätestatud korras läbi ega lahendanud seda sisuliselt. See rikub tema õigust põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuse õiglasele kohtulikule arutamisele konventsiooni artikli 6 lõike 1 tähenduses. Konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumise puhul on ainus õiglane hüvitis kohtuasja uuesti läbivaatamine, kui isik seda soovib.
20. Taotluse esitaja oli seisukohal, et õiguskindluse põhimõttega põhiseaduse (PS) § 13 ja konventsiooni artikli 6 lõike 1 tähenduses on vastuolus olukord, kus on reguleerimata, kuidas kõrgemal riigiametnikul (sh maavanemal) on võimalik saavutada õiguskindlus oma võlaõiguslikest suhetest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmisel selliselt, et talle ei tehta hiljem etteheiteid õigusrikkumises. Kõrgemal riigiametnikul ei ole selge, milline menetluskord tagaks talle tõhusa õiguskaitse ja riigivõimu siduva eelhinnangu kavandatava või juba sõlmitud võlaõigusliku suhte realiseerimisest tulenevatele küsimustele selliselt, et välistada hilisemad kriminaalõiguslikud etteheited. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. G. Trašanov on Riigikohtule esitanud individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse, mis puudutab tema kriminaalasjaga 1-08-7474 seotud küsimusi. Sama küsimust puudutas ka tema taotlus, mille Riigikohus jättis
22. mai
23. a määrusega kohtuasjas nr 3-4-1-5-11 läbi vaatamata.
24. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalset põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikast – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada kohtulikku kaitset. See tähendab olukorda, kus riik ei ole taganud põhiõiguste kaitse võimalust korralises kohtumenetluses, mis oleks õiglane ja kaitseks tõhusalt isiku õigusi. Sellest tulenevalt on juhul, kui isiku õigus saada kohtulikku kaitset on tagatud, tema individuaalkaebus lubamatu. Kaebus on lubamatu olenemata sellest, kas individuaalkaebuse esitamise ajaks on isik olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal kasutamata. Eeltoodust lähtudes on Riigikohus pädev individuaalkaebust läbi vaatama üksnes juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
25. märtsi
26. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-15-10, punkt 12).
27. PS § 152 lõikest 1 tuleneb kohtuasja lahendava kohtu õigus ja kohustus jätta mis tahes seadus või muu õigusakt kohaldamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tunnistab Riigikohus kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lõike 1 kohaselt, kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Alljärgnevalt hindab kolleegium, kas G. Trašanovi kohtuasja lahendanud kohtud lahendasid G. Trašanovi põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse seadusega kooskõlas.
28. Tutvunud kriminaalasja nr 1-08-7474 toimikutega, leidis kolleegium, et kriminaalasja menetlemisel maakohtus ei esitanud G. Trašanov ega tema kaitsja väiteid regulatsiooni põhiseadusvastasuse kohta. Samuti polnud sellist väidet apellatsioonis, mille G. Trašanovi kaitsja esitas maakohtu kaudu ringkonnakohtule. Kolleegiumi hinnangul esitas G. Trašanovi kaitsja selge põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse esimest korda Riigikohtule esitatud kassatsioonis.
29. Kolleegium möönab, et ringkonnakohtu
30. oktoobri 2010 istungil esitas G. Trašanov osaliselt väiteid, mis kattusid Riigikohtule esitatud kassatsioonis, samuti hilisemates individuaalkaebustes esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse põhjendustega. Samas nähtub ringkonnakohtu istungi protokollist, et istungil ei sõnastanud G. Trašanov taotlust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve. G. Trašanovi jutust ringkonnakohtu istungil saab põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse välja lugeda üksnes teades G. Trašanovi hilisemaid taotlusi kassatsioonis ja individuaalkaebustes. Ilma põhiseaduslikkuse järelevalve taotluseta ei saa ringkonnakohtule ette heita ka seda, et kohus ei lugenud omal algatusel G. Trašanovi väidetest välja, et isik soovib põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamist. Seetõttu leiab kolleegium, et Tartu Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusnorme ega jätnud G. Trašanovi põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlust läbi vaatamata. Kolleegium märgib, et ka kassatsioonis ei väitnud kassaator, et ringkonnakohus rikkus menetlusnorme G. Trašanovi põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust tähelepanuta jättes.
31. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et G. Trašanovil oli olemas piisavalt tõhus võimalus kaitsta oma põhiõigusi ja taotleda põhiseaduslikkuse järelevalve alustamist nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses. Sellise taotluse esitamisel oleks pidanud kohtud võtma põhiseaduslikkuse järelevalve alustamise küsimuses seisukoha. Juhul, kui kohus oleks nõustunud taotleja väidetega põhiseadusvastasuse kohta, oleks kohus pidanud jätma regulatsiooni kohaldamata ja algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus. Juhul, kui kohus ei oleks taotleja väidetega nõustunud, oleks kohus pidanud põhiseaduslikkuse järelevalve alustamisest keelduma. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et samas kohtuasjas teise kohtualuse (A. Pärna) kaitsja esitas apellatsioonis taotluse tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 110 ja § 114 põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata ning nende alusel tehtud jälitustoimingute abil saadud teave arvestamata. Ringkonnakohus käsitles seda küsimust
32. detsembri
33. a otsuses ja leidis, et regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas.
34. Kolleegium on seisukohal, et PS § 152 lg-st 1 tulenev kohustus jätta õigusakt kohaldamata, kui see on vastuolus põhiseadusega, hõlmab ka Riigikohut. Ka kassatsioonis võib esitada taotluse tunnistada regulatsioon või selle puudumine põhiseaduse vastaseks. Kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamisel (KrMS § 349) hindab Riigikohus muu hulgas ka põhiseaduslikkuse järelevalve alustamise taotlust. KrMS § 349 lg-te 1 ja 4 kohaselt otsustab Riigikohus kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega, esitamata põhjendusi. Sellest, et Riigikohus määruses põhjendusi ei esita, ei saa teha järeldust, et kohus ei hinnanud kõiki kassatsioonkaebuses esitatud väiteid.
35. G. Trašanov palus
36. augusti
37. a individuaalses põhiseaduslikkuse järelevalve taotluses tuvastada tema õiguste rikkumine ja taotles rikkumise tõttu oma kriminaalasja uut läbivaatamist, jõustunud kohtuotsuse täitmise peatamist ja karistuse kandmisele sundtoomise keelamist ning talle tekitatud kahju hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul oli G. Trašanovile tagatud piisavalt tõhus võimalus taotleda kohtulikku kaitset põhiõiguste rikkumise eest. Seetõttu ei ole Riigikohus pädev läbi vaatama G. Trašanovi taotlust tema õiguste rikkumise tuvastamiseks. G. Trašanovi ülejäänud taotlused olid seotud tema õiguste rikkumise tuvastamisega. Seetõttu pole ka nende taotluste läbivaatamine Riigikohtu pädevuses.
38. Lähtudes PSJKS § 11 lõikest 2, tuleb G. Trašanovi
39. augusti
40. a taotlus jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Märt Rask, Tõnu Anton,Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Harri Salmann