Obsah (4)

§ 7§ 2§ 18§ 1

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-69-11 3. novem

) alusel. Taotluse kohaselt loovutas OÜ Aruküla Arendus

1. juunil 2010 võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 alusel sõlmitud nõude loovutamise lepinguga kaebajale kõik nõuded Eesti Vabariigi vastu, mis tulenevad MTA poolt kahju tekitamisest OÜ-le Aruküla Arendus, mh maksuotsuste väljastamise, OÜ Aruküla Arendus suhtes esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise kohaldamise taotluse esitamise ja realiseerimisega ning mis tahes muude tegudega, mis seonduvad MTA tegevusega OÜ Aruküla Arendus suhtes.
2. oktoobril 2008 esitas MTA hagi OÜ EQ Ehitab (pankrotis) ja OÜ Aruküla Arendus vahel toimunud tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes. Koos hagiga esitati ka taotlus hagi tagamiseks, mille Harju Maakohus
3. oktoobri
4. a määrusega rahuldas, seades kasutamise keelumärked järgnevate kinnistute osas: Harjumaal, Raasiku vallas, Kulli külas Pistriku L1, Pistriku L2, Pistriku L3, Pistriku L4, Pärtli Puurkaevu, Pärtlipargi, Pärtlisiilu, Pistriku tn 3, Pistriku tn 4, Pistriku tn 5, Pistriku tn 12, Pistriku tn 17, Pistriku tn 20, Pistriku tn 21, Pistriku tn
5. Hagi tagamise abinõu rakendamise tõttu puudus OÜ-l Aruküla Arendus võimalus kinnistuid võõrandada ning teenida sellest kasumit, mistõttu tekkis OÜ-l Aruküla Arendus kahju.
6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK)
7. mai
8. a otsusega nr 13-5/214-9 jäeti AS Iloprint kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata.
9. AS Iloprint esitas
10. juunil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA kohustamiseks lahendada AS Iloprint
11. märtsi
12. a taotlus kahju hüvitamiseks või alternatiivselt võtta menetlusse kahju hüvitamise nõue MTA vastu, andes eelnevalt kaebajale tähtaja nõude täpsustamiseks ja täiendamiseks (puuduste kõrvaldamiseks).
13. Tallinna Halduskohtu
14. juuni
15. a määrusega tagastati kaebus selle esitajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Halduskohus selgitas määruses, et HKMS § 7 kohaselt võib kaebusega kohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 7

lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustik ega riigivastutuse seadus ei näe ette võimalust avalik-õiguslikke kahju hüvitamise nõudeid loovutada ja seeläbi nõude omandajal kaebeõiguse tekkimist. Halduskohus tugines siinjuures Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2006. a otsuses nr 3-04-318 väljendatud seisukohale: "Vastavalt

§ 7

lg 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Eraõiguses on nõuete loovutamine üldjuhul lubatud. Nii sätestab VÕS § 164 lg 1, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 2 astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. VÕS § 164 lg 1 ei ole aga

§ 7

lõikes 4 viidatud eraõiguse kahju hüvitamise säte, vaid võlanõudeid üldiselt reguleeriv säte. Ringkonnakohus on seisukohal, et avalik-õiguslike nõuete, sh avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud. Analoogia kohaldamine tsiviilõigusega ei ole vastavas osas põhjendatud. Nii HKMS-st,

-st kui ja HMS-st nähtub, et haldusõigussuhtes ei ole kohtusse pöördumise aluseks mitte nõude olemasolu, vaid eelkõige subjektiivsete õiguste rikkumine. Oma subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa teisele isikule loovutada. See saab toimuda vaid õigusjärgluse korras, kui õigus ei ole isikuga lahutamatult seotud." Samasugust seisukohta kordas Tallinna Ringkonnakohus oma

1. juuli
2. a määruses nr 3-04-474, märkides täiendavalt, et "ennekõike maksudest laekuvaid avaliku võimu rahalisi vahendeid tuleb kasutada põhjendatult. On õiglane ja põhjendatud kulutada avaliku võimu kandja vahendeid kahju hüvitamiseks tegelikule kannatanule." Eeltoodud põhjendusel leidis halduskohus, et AS Iloprint kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
3. AS Iloprint esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuses asus AS Iloprint seisukohale, et seadusest ei tulene otseselt keeldu avalik-õigusliku nõude loovutamiseks. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise järel, kui kahjunõue muutunud objektiivseks isiku õiguseks, siis puuduvad piirangud vastava õiguse käsutamiseks. Nõude loovutamisega ei muutu nõudeõiguse sisu, vaid selle omanik.

§ 2

lg 1 p-s 6 sätestatud asja väljanõudmise ja raha tagastamisnõude puhul on isiku kaitstavaks õiguseks isiku vara, s.o omandiõigus varale ning rahale. Ka

§ 2lg 1 p 5 regulatsioon kannab isiku vara kaitse eesmärki.

Kahju nõudeõiguse loovutamise piiramine ei ole lubatav ega seadusega kooskõlas. Põhiseaduse (PS) § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Avaliku võimu esindajal ei saa finantsilises mõttes olla vahet, kellele ta kahju hüvitab. Järelikult ei saa nõude loovutus riivata avalikku huvi. Küll aga võib eksisteerida olukord, kus kahju kandnud isikul puudub võimalus ise kahjunõuet realiseerida (nagu antud juhul).

§ 7

lg 4 näeb ette, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks samale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Kuna seaduses pole sätestatud teisiti ja

§ 2

lg 1 p-dest 5 ja 6 tulenevate õiguste loovutamine ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, tuleb kohaldada eraõiguse regulatsiooni, ning kui selles piirangud puuduvad, tuleb avaliku võimu kandja valduses oleva asja müümine, raha tagastusnõude või kahjunõude loovutamine lugeda lubatavaks, sest vastasel juhul moonduks nende õiguste sisu ja olemus. Kaebuse tagastamine on seega õigusvastane.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuli
3. a määrusega jäeti AS Iloprint määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu määruse põhjendustega ning leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jäi varasemates lahendites avaldatud seisukohale, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude loovutamine ei ole kehtiva õiguse kohaselt võimalik. Ilma seaduses selgelt sätestatud normita ei saa avalik-õiguslikke nõudeid loovutada. Viited eraõiguse sätetele ei ole asjakohased, sest need reguleerivad nõuete loovutamist üksnes eraõiguslikes suhetes ega ole laiendatavad avalik-õiguslikele suhetele. Vastupidist ei tulene ka

§ 7

lg-st 4, sest eraõiguses nõuete loovutamist käsitlevad sätted ei kuulu eraõiguse kahju hüvitamise sätete alla. Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et Riigikogu menetluses oleva riigivastutuse seaduse eelnõu (7 SE) § 2 lg 2 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on lubatud loovutada sama paragrahvi lg 1 p-des 6 ja 7 nimetatud nõudeid (kahju hüvitamise nõue ning avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud asja või raha tagastamise nõue), kui vastasel korral jääksid isiku õigused kaitseta. Nõude loovutamisele kohaldatakse eraõiguses sätestatud nõude loovutamise piiranguid. Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et riigivastutuse üheks olulisemaks põhimõtteks on subjektiivse õiguse rikkumine, mistõttu on eelkõige põhjendatud avaliku võimu poolse tegevusega tekitatud kahju hüvitamine tegelikule kahjukannatanule, mitte kannatanult nõude omandanud kolmandale isikule, ning peetakse riigivastutusnõuete loovutamist lubatavaks erandlikel juhtudel, kus isiku põhiõigused võivad üles kaaluda riigi eesmärgi hüvitada kahju üksnes kannatanule, ja vajalikuks olukorras, kus isikul endal puuduvad reaalsed võimalused oma õigusi kohtus kaitsta. Seletuskirjas leitakse, et loovutamise lubatavuse puhul tuleb iga kord kaaluda avalikku huvi ja seda, millisel määral võib nõude loovutamata jätmine isiku õigusi kahjustada.

1. AS Iloprint esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule; kui see ei ole võimalik, siis saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Määruskaebuses on AS Iloprint jätkuvalt seisukohal, et kehtivas õiguses ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekkinud nõuete loovutamine reguleeritud. Seetõttu ei saa olla nõuete loovutamise keeldu, sest vastavaid piiranguid seaduses sätestatud ei ole. Seda kinnitab nii Riigikogu menetlus olev riigivastutuse seaduse eelnõuga kavandatav regulatsioon kui ka eelnõu seletuskirjast nähtuvad põhjendused regulatsiooni kehtestamiseks. Nimelt märgitakse eelnõu seletuskirjas, et õiguse selguse huvides peaks riigivastutusnõuete loovutamine olema seaduse tasandil reguleeritud ning selleks on eelnõu § 2 lg-s 2 sõnastatud riigivastutusnõuete loovutamise tingimused. Teatavatel juhtudel peab nõuete loovutamine seega olema vaieldamatult lubatav. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et seaduses selgelt sõnastamata normita ei saa avalik-õiguslikke nõudeid loovutada. Riigivastutuse seadus reguleerib nii isikust lahutamatuid õigusi (näiteks haldusakti kehtetuks tunnistamine, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue) kui ka võimalusi, kus subjekti õiguste kaitse võibki seisneda vastavate õiguste loovutamises (näiteks kahjunõue ja alusetult saadud asja või raha tagastamise nõue). Küsitav on, kas põhimõte, mille kohaselt hüvitatakse kahju vaid tegelikule kannatanule, on kooskõlas põhiseaduse §-ga 11 ja õiguse üldpõhimõtetega. Kaebaja hinnangul ei ole õiguste käsutamise piiramine millegagi põhjendatud. Sellist piirangut ei saa pidada demokraatlikus ühiskonnas vajalikuks. Kahjunõude loovutamine ei saa riivata avalikku huvi, kuna avaliku võimu kandjal ei saa finantsilises mõttes olla vahet, kellele ta kahju hüvitab. Seega ei ole piirangul legitiimset eesmärki. Isegi kui kohtud oleks suutnud selle sõnastada, jäänuks ikkagi küsimus, kas piirang on sobiv ja vajalik. Antud juhul oleks nõude loovutamine Riigikogu menetluses oleva riigivastutuse seaduse eelnõu kohaselt lubatav. Kaebajal oleks esitada mitmeid väiteid ja tõendeid selle kohta, et Aruküla Arendus OÜ õigused oleks jäänud kaitseta, kui ta ei oleks loovutanud nõuet kaebajale. Halduskohus ei ole nimetatud asjaolu kontrollinud ega andnud kaebajale võimalust väidete ja tõendite esitamiseks. Määruskaebemenetluses Riigikohtus ei saa kaebaja enam uusi asjaolusid ega tõendeid esitada. Kui Riigikohus leiab, et asjas tuleb kontrollida, kas Aruküla Arendus OÜ õigused oleks jäänud kaitseta, kui nõuet ei oleks kaebajale loovutatud või vajab kontrollimist kaebaja ja Aruküla Arendus OÜ vaheline nõude loovutamise leping, siis palub kaebaja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. AS Iloprint on taotlenud MTA kohustamist lahendada kaebaja
4. märtsi
5. a taotlus kahju hüvitamiseks või alternatiivselt võtta menetlusse kahju hüvitamise nõue MTA vastu. Kaebaja väidete kohaselt on MTA rikkunud

§ 18

lg-s 1 sätestatud kohustust lahendada kahju hüvitamise taotlus kahe kuu jooksul taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates.

§ 18

lg 2 järgi, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud lisaks kohustamisnõudele alternatiivse nõude hüvitada kahju kohtumenetluses. HKMS § 19 lg 7 teise lause alusel, kooskõlas

§ 18

lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise korraga tõlgendab kolleegium kaebuses esitatud kohustamisnõuet ja alternatiivset nõuet ühe kahju hüvitamise nõudena.

1. Halduskohus tagastas AS Iloprint kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, s.o põhjusel, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Halduskohtusse pöördumise õigust ei saa kaebajal olla seetõttu, et kaebaja on saanud kahju hüvitamise nõude MTA vastu nõude loovutamise teel kolmandalt isikult, kuid avalik-õigusliku nõude loovutamine ei ole kehtiva õiguse kohaselt lubatud. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga. Kassatsiooniastmes oleks vaidlus seega eelkõige nõude loovutamise lubatavuse küsimuses, kuid seda eeldusel, et kaebaja kahju hüvitamise nõue MTA vastu on esitatud avalik-õiguslikus suhtes. Kui nõue ei ole avalik-õiguslik, on kaebus ühtlasi lubamatu halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks esmalt kontrollida, kas kaebaja OÜ-lt Aruküla Arendus omandatud kahju hüvitamise nõue on avalik-õiguslik.
2. Halduskohtule esitatud kaebusest ja kaebuse lisadest nähtuvalt esitas MTA
3. oktoobril 2008 hagi OÜ EQ Ehitab ja OÜ Aruküla Arendus vahel toimunud tehingute kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) §187 lg 1 ja § 188 alusel. Hagi väidete järgi ei ole OÜ EQ Ehitab tasunud
4. juuli
5. a korraldusega nr 13-2.1/7935 nõutud maksuvõlga 6 648 956 krooni.
6. aasta aprillis võõrandas OÜ EQ Ehitab kogu bilansis olnud vara (26 kinnistut) Aruküla Arendus OÜ-le, kahjustades selle tehinguga võlausaldajate, sh MTA huve. Koos hagiga esitas MTA taotluse hagi tagamiseks. Harju Maakohtu määrusega MTA taotlus rahuldati ning 15-le Aruküla Arendus OÜ-le kuuluvale kinnistule seati käsutamise keelumärked. Lisaks peatati Harju Maakohtu määruse alusel hagi tagamise korras Aruküla Arendus OÜ kolme kinnistu suhtes toimunud täitemenetlus. Kaebaja väitel tekkis Aruküla Arendus OÜ-le kahju seeläbi, et hagi tagamise tõttu kaotas äriühing võimaluse võõrandada kinnistuid kinnisvarabuumi tipphetkel. Käesolevaks ajaks on kinnistute väärtus oluliselt langenud. Kahju hüvitamise nõude omandas kaebaja väidetavalt Aruküla Arenduse OÜ-lt
7. juunil 2010 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga.
8. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks muu hulgas maksuvõlgade sissenõudmine. Tulenevalt MKS § 130 lg-st 1 võib maksuhaldur maksuvõla sundkorras sissenõudmiseks taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule, taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile, pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kui nimetatud toimingud tulemusi ei anna, siis võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole maksuvõla sissenõudmiseks (MKS § 130 lg 2). Selles asjas ongi MTA pöördunud kohtutäituri poole OÜ EQ Ehitab maksuvõla sissenõudmiseks. Selle toimingu tegemisega on MTA ammendanud maksukorralduse seadusest tulenevad maksuhalduri avalik-õiguslikud vahendid maksuvõla sissenõudmisel. Täitemenetluse seadustik ei sätesta erisusi üldisest menetluskorrast maksukohustuse kohta antud maksuhalduri haldusakti täitmisel. Seega toimub maksuvõla sissenõudmise pärast MTA pöördumist kohtutäituri poole täitemenetluse üldkorras ning maksuhalduril ei ole täitemenetluses eristaatust.
9. Täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 annab sissenõudjale õiguse esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks täitemenetluse seadustiku neljandas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Seega näeb täitemenetluse seadustik ette täiendava meetme väljaspool täitemenetlust juhuks, kui võla sissenõudmine ei ole edukas või võib eeldada, et sissenõudmine ei oleks edukas. Hagi esitamine ja vastava asja lahendamine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt TsMS §-le 1 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Seadusandja on määranud, et TMS § 187 lg 1 alusel esitatav tagasivõitmise nõue lahendatakse tsiviilkohtumenetluses, sõltumata sellest, kas hagi esitamisele eelnenud täitemenetlus on toimunud avalik-õigusliku või eraõigusliku kohustuse täitmata jätmisest tekkinud võla sissenõudmiseks. See, et isiku võlg tuleneb avalik-õigusliku kohustuse täitmata jätmisest, ei muuda sissenõudja TMS § 187 lg-st 1 tulenevat õigust avalik-õiguslikuks. MTA hagi määratlemist eraõigusliku vahendina toetab asjaolu, et MTA hagi rahuldamise vahetuks tagajärjeks ei oleks maksukohustuse täitmine, vaid muutused maksukohustuslase ja kolmanda isiku vara koosseisus.
10. Vastavalt

§ 1

lg-le 2 ei reguleeri riigivastutuse seadus õiguste taastamist ega kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. Kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse

§ 1

lg 3 p 4 kohaselt kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt sama lõike eelnevates punktides nimetamata viisil eraõiguslikus vormis tegutsedes. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et TMS § 187 lg 1 alusel hagi esitamisega maakohtule ei rakendanud MTA avaliku võimu volitust

§ 1

lg 1 tähenduses, vaid täitis talle pandud avalikku ülesannet, kasutades selleks eraõiguslikku vahendit. Seega tegutses MTA OÜ EQ Ehitab ja Aruküla Arendus OÜ vastu hagi esitades eraõiguslikus vormis. Samuti tegutses MTA eraõiguslikus vormis kõiki hagimenetluses lubatud toiminguid tehes. TsMS § 391 lg-s 1 on ette nähtud kahju hüvitamise kohustuse iseseisev alus juhtudeks, kui hagi tagamisest tekib teisele poolele kahju.

1. Vastavalt HKMS § 3 lg-le 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ja seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Halduskohtu pädevusse ei kuulu eraõigussuhtes kahju hüvitamise vaidluste lahendamine. Tulenevalt TsMS §-st 1 ja § 9 lg-st 1 on vastav pädevus maakohtutel.
2. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 4 kohaselt, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
3. Eeltoodud põhjustel tuleb AS Iloprint määruskaebus jätta rahuldamata. Kuna kaebaja kahju hüvitamise nõue on eraõiguslik, siis ei ole asjakohased määruskaebuse väited avalik-õiguslike nõuete loovutamise lubatavuse kohta ja kolleegium nende osas seisukohta ei võta. AS Iloprint määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb vastavalt HKMS § 92 lg-le 10 arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving