RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-88-11
- november 2011 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris, Ott Järvesaar Kriminaalasi A. B. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-11-4293 A. B. kaitsja vandeadvokaat Juho-Enn Aule, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Günter Koovit
- oktoober 2011, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a määrus osas, millega jäeti A. B. apellatsioon läbi vaatamata, ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
- Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a määrus muutmata.
- Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- mai
- a otsusega tunnistati A. B. lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi neljateistkümnes varguses ja kolmes sissemurdmises. Talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti
- oktoober 2010 ja KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 5 päeva karistusaja hulka. A. B-lt mõisteti välja järgmised tsiviilhagid: S. D. kasuks 2371 eurot ja 35 senti, M. P. kasuks 910 eurot ja 23 senti, K. T. kasuks 197 eurot ja 78 senti, Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse kasuks 330 eurot ja 68 senti, S OÜ kasuks 4832 eurot ja 64 senti, R OÜ kasuks 290 eurot, K. H. kasuks 309 eurot ja 52 senti, samuti solidaarselt A. L-iga O. ja M. F.-i kasuks kokku 254 eurot ja 85 senti. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi ka A. L. ning KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi O. M., kuid nende isikute osas Riigikohtus määruskaebemenetlust ei toimu. 3-1-1-88-11
- A. B. tunnistati süüdi selles, et ööl vastu
- maid 2010 varastas ta grupis koos menetluse käigus tuvastamata isikuga Tallinnas haagisesse sissemurdmise teel 7 jalgratast koos lisavarustusega ja digitaalfotokaamera; ööl vastu
- juunit 2010 tungis ta Tallinnas, XXXXX-XXXXXXXX XX maja hoovi ja varastas sealt motorolleri; ööl vastu
- juunit 2010 varastas ta Tallinnas, XXXXXXX XX maja trepikojast motorolleri, kiivri ja jalgrattakiivri;
- septembril 2010 varastas ta Tallinnas, XXX X maja hoovis sõiduautolt Suzuki Grand Vitara tagavararatta katte; ööl vastu
- septembrit 2010 varastas ta samast kohast sama sõiduauto tagavararatta koos katte ülejäänud osaga; ööl vastu
- septembrit 2010 tungis ta pagasiluugi aknaklaasi lõhkumise teel samasse autosse, kust üritas varastada autos olnud basskõlarit; ajavahemikul
- –
- september 2010 tungis ta ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas, XXXX X asuvatesse keldriboksidesse nr 1 ja 6 ja varastas sealt mootorsae, elektritrelli ja hoidisepurke; ajavahemikul
- –
- mai 2010 varastas ta Tallinnas XXXXXXXXX XX maja juurest sõiduauto Toyota Celica; ajavahemikul
- –
- september 2010 tungis ta ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas, XXXX XX-XXX asuvasse korterisse ja varastas sealt roostevaba metallvalamu, veearvesti ja veekraani;
- oktoobril 2010 varastas ta Tallinnas, XXXXXX X asuvast aiaga piiratud hoovist paadimootori, autorehve, alumiiniumvelgesid, survepesuri, erinevaid tööriistu ja muid esemeid;
- mail 2010 tungis ta koos A. L-iga Tallinnas, XXXXXXXXXX XX asuvasse korterisse, kust varastasid DVD-mängija, videomagnetofoni, 7 mobiiltelefoni laadijat, laste hoiukarbi koos müntidega, sülearvuti koos laadijaga, parfüüme ja DVD-plaate. Lisaks varguste toimepanemisele tunnistati A. B. süüdi ka ebaseaduslikes sissetungimistes ühiselt ja kooskõlastatult O. M-iga Tallinnas, XXXX XX-XXX asuvasse korterisse kokku kolmel korral, s.o
- ja
- septembril ning
- oktoobril
- Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. B. ja A. L. A. B. leidis, et ta tunnistati 12 varguse asemel ekslikult süüdi 14 varguses. Seda põhjusel, et kohus on kahte vargust (kriminaalasjad nr 10230116715 ja nr 10230107356) arvestanud tema süüditunnistamisel ja karistamisel topelt. Apellant taotles selles osas maakohtu otsuse parandamist ja karistuse vähendamist, samuti ei nõustunud ta mõnede tsiviilhagidega. A. L taotles talle mõistetud karistuse vähendamist kahe päeva võrra, väites, et tema kinnipidamise aeg (2 päeva) on jäänud karistusest alusetult maha arvamata.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a määrusega jäeti süüdistatavate apellatsioonid kui ilmselgelt põhjendamatud KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et süüdistatavate seiskohad on ekslikud, maakohtu otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning apellatsioonid perspektiivitud, kuna nende arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua otsuse muutmist. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. B. kaitsja vandeadvokaat Juho-Enn Aule. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohtu määrus on põhjendamatu ja süüdistatava apellatsiooni oleks pidanud kohtulikult arutama, sest maakohus on A. B. kahe kuriteo – auto vargus XXXXXXXXX XX juurest ja vargus XXXX X keldriboksidest – toimepanemises süüdi tunnistanud ja karistanud topelt. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist.
- Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Günter Koovit märgib vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu otsusega on A. B. tõepoolest kahes kuriteos topelt süüdi tunnistatud ja karistatud ning seega on kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust. Prokuratuur taotleb määruskaebuse rahuldamist ja ringkonnakohtu määruse tühistamist. 2
(3)3-1-1-88-11 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab ringkonnakohtu lahend üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Erandit sellest põhimõttest kujutab KrMS § 326 lg 2 teises lauses sätestatud võimalus jätta apellatsioon ilmse põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata. Ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased (nt on need suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele) või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (nt süüteo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5,
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8,
- juuni
- a määrus asjas nr 3-1-1-43-11, p 6,
- augusti
- a määrus asjas nr 3-1-1-64-11, p 6,
- septembri
- a määrus asjas nr 3-1-1-71-11, p 6 ja
- oktoobri
- a määrus asjas nr 3-1-1-82-11, p 7).
- Kriminaalkolleegium nõustub kaitsjaga selles, et käesolevas kriminaalasjas ei olnud ringkonnakohus õigustatud jätma apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. Süüdistatav taotles apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist selles osas, milles teda kahe varguse eest topelt süüdi tunnistati ja karistati. Ringkonnakohus on KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel tehtud määrust põhistanud sellega, et süüdistuses pole esitatud ühtegi tegu, mille eest A. B. oleks mõne varasema kohtuotsusega süüdi tunnistatud.
- Seevastu nähtub Harju Maakohtu
- mai
- a otsusest, et A. B. on selle sama otsusega kahe varguse toimepanemises topelt süüdi tunnistatud ja karistatud. Nimelt märkis maakohus otsuses üheselt, et A. B. tunnistatakse süüdi 14 varguses ja et teda nende varguste toimepanemise eest ka karistatakse. A. B. poolt toimepandud kuritegudena on otsuses loetletud ka 14 vargust, kusjuures kaks nendest – Toyota Celica vargus
- mail 2010 ja vargus Tallinnas, Luha tn 4 asuvatest keldriboksidest
- –
- septembril 2010 – sisalduvad loetelus kahel korral, kordudes identsetena maakohtu otsuse lehekülgedel 2 ja
- Kolleegium märgib, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kõnealune eksimus esinenud juba süüdistusaktis. Seega on A. B. maakohtu otsusega kahes varguses korduvalt süüdi tunnistatud ja nende varguste eest ka korduvalt karistatud. Tegemist on PS § 23 lg 3 ja KarS § 2 lg 3 sätestatud ne bis in idem-põhimõtte rikkumise ning materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega.
- Käesoleva määruse p-des 7-9 märgitu tõttu ei saa A. B. apellatsiooni lugeda KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes ilmselt põhjendamatuks ja selle läbi vaatamata jätmine KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel on käsitletav KrMS § 339 lg-s 2 toodud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st ja § 362 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsja määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a määruse A. B. määruskaebuse läbivaatamata jätmise osas ja saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Lea Kivi Hannes Kiris Ott Järvesaar 3
(3)