) § 139 lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. Hageja hindas ujuvmajade väärtuseks 10 000 000 Eesti krooni, sest ujuvmajade väärtus on vähenenud ja kaks ujuvmaja ei ole lõplikult valmis ehitatud. Hageja märkis, et tasub nimetatud hagihinnalt riigilõivu 300 000 krooni.
lg 2 kohaselt lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud.
lg 3 näeb ette, et kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. Hageja ei ole esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega märkinud ka riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid.
§-s 186 nõutud dokumendid oma majandusliku seisundi hindamiseks lubas hageja esitada kümne päeva jooksul.
on põhiseadusega vastuolus ning selle põhiseaduspärasuse üle Riigikohtus algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (tsiviilasi nr 3-2-1-62-10) annab aluse menetlus
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 näeb ette, et pankrotihaldur teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Eeltoodud sätteid arvestades saab nõudeid, mida hageja on asjas esitanud, esitada vaid pankrotihalduri, mitte aga võlgniku vastu. Seega ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Hageja on palunud peatada menetluse kuni Riigikohtus
põhiseaduspärasuse kohta lahendi tegemiseni.
seab piirangud juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmisele. Hageja avaldustest ei ilmne, et esineksid kõik eeldused talle menetlusabi andmiseks.
lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi andmise tingimuseks mh see, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Hageja on lubanud kümne päeva jooksul esitada dokumendid oma majandusliku seisundi hindamiseks. Samas ei ole ta oma senistes avaldustes (sh menetlusabi avalduses ja menetluse peatamise taotluses) välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et tal oleksid makseraskused. Hagiavalduses on hageja teatanud, et maksab hagihinnalt riigilõivu 300 000 krooni, ning puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et riigilõivu tasumist takistab äriühingu sisekorraeeskiri.
S § 35 lg 1 p-st 2 tulenevalt on maakohus asunud õigele seisukohale, et hagiavalduses esitatud nõuded saab esitada vaid pankrotihalduri vastu. Esitades pankrotivaraga seotud nõude võlgniku vastu, ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki. Arvestades seda, et maakohus juhtis puuduste kõrvaldamise määruses sellele hageja tähelepanu (tl 56), jättis maakohus vaidlustatud määrusega õigesti hagiavalduse menetlusse võtmata. Seetõttu on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et ta ei saanud aru põhjustest, miks maakohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata. Hageja seisukoht, et vara pankrotivarast välistamise hagi võib esitada võlgniku vastu, on ekslik ja vastuolus PankrS § 35 lg 1 p-s 2 sätestatuga.
lg 2 kohaselt on hageja isik, kes on esitanud hagi, ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud, ning maakohtul puudus õigus kostja asendamiseks, nagu seda on määruskaebuse esitaja leidnud. Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud asjas ei vaidlustanud pooled kohtu otsustust põhjusel, et hagi esitas vale isik või et otsus tehti vale isiku suhtes. Samuti oli viidatud asjas menetluslik olukord teine, st menetlus oli jõudnud Riigikohtusse ning otsuses lähtuti menetlusökonoomia põhimõttest. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, siis ei käsitlenud ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väidet võimaliku menetlusabi kohta. Hageja saab menetlusabi taotluse esitada koos uue hagiga Osaühingu Pakri Invest (pankrotis) pankrotihalduri vastu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
lg 1 alusel ettepaneku kostja asendamiseks.
lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldust menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse. Isegi juhul, kui hageja oleks pidanud vindikatsioonihagi esitama halduri vastu, oli hagi asjaoludest tulenevalt ilmne, et hageja taotleb vara välistamist võlgniku pankrotivarast, ja seetõttu oleks kohus saanud ka ise kõrvaldada puuduse, lugedes kostjaks pankrotihalduri. Asjas on hagi aluseks olevatest asjaoludest selgelt äratuntav hageja nõue, mistõttu eelmenetluses oli võimalik puudus kõrvaldada. Kohtu seisukoht, et hageja makseraskuse olemasolu ei ole veenev, on põhjendamata, sest kohus ei andnud hagejale võimalust esitada maksejõuetust põhistavaid dokumente. Riigilõivu ülekande tegemata jätmise põhjuseks on ajutine makseraskus. Seetõttu palus hageja kohtult tähtaja pikendust, et hageja juhtkond saaks otsustada, kuidas leida vajalikud finantsvahendid 300 000 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks, muu hulgas kas võtta laenu või muul viisil leida võimalused riigilõivu tasumiseks. Kuna kohus jättis hageja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata, siis oli hageja sunnitud esitama menetlusabi taotluse.
Seetõttu ei saa kohus jätta hageja taotlust rahuldamata üksnes põhjusel, et ta ei ole veendunud hageja makseraskustes, ilma et ta tutvuks makseraskuse tõendamiseks esitatud dokumentidega. Hageja palus kohtult kümme päeva aega, et esitada maksejõuetust tõendavad dokumendid. Kuna kohus seda võimalust hagejale ei andnud, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, sest kohus võttis seisukoha hageja maksejõuetuse kohta, ilma et oleks võimaldanud hagejal põhistada oma maksejõuetust
lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
Seetõttu tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu määrus
lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
17. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon
Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.