R. andis kohtuistungil vastukäivaid ütlusi, jäi ta kindlalt selle juurde, et pudeliga kaela lõikas teda A. Logins. Sellest tulenevalt järeldas kohus, et A. R.-i löömine pudeliga kaela on tõendatud eelkõige tema enda kohtus antud ütlustega. Tunnistaja J. M.-i ütlused selle kohta, et hoopis tema lõi A. R.-i pudeliga kaela, jättis maakohus tõendite kogumist välja, tunnistades need ebausaldusväärseteks. 9.1 Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt andis kannatanu A. R. ristküsitlusel tõepoolest ütlusi, et süüdistatav A. Logins lõi teda ahjuroobiga selga ja seejärel lõikas teda pudeliga kaela (tlk 129 ja 138). Samas kinnitas ta kohtule, et muus ta kindel ei ole (tlk 138). Prokuröri küsimuse peale, kes lõi ahjuroobiga, vastas A. R., et ta ei tea, kuna mõlemad (A. Logins ja J. M.) olid seal, kõik oli sassis, pole kindel, kas ahjuroop käis käest kätte (tlk 138). Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et vastuolude kõrvaldamise ja nn mälu värskendamise eesmärgil avaldas kohus prokuröri taotluse alusel ja ulatuses A. R.-i kohtueelses menetluses antud ütlusi, sest tema poolt kohtuistungil A. Loginsi vägivallategude kohta räägitu erines oluliselt kohtueelses uurimises antud ütlustest (tlk 130-131). Nii on A. R. kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et muu hulgas peksti teda ka rusikatega, samas kohtulikul arutamisel on ta seda kategooriliselt eitanud, nagu ka süüdistatava poolt talle noa kõrile panekut, mille aset leidmist ta kohtueelses menetluses samuti kinnitas. Mõningad kohtueelses menetluses antud ütlused talle kohtus ei meenunudki (tlk 138). Kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste erinevusi selgitas A. R. sellega, et oli kõnealuste sündmuste toimumise ajal joobes. Kannatanu taolisi ütlusi on maakohus täielikus kooskõlas kohtuistungi protokolliga refereerinud ka oma otsuses, kuid vaatamata nende olulisele erinevusele pidanud siiski võimalikuks võtta need süüdimõistva otsuse tegemisel aluseks põhjendusega, et puutuvalt pudeliga lööja isikusse on need olnud muutumatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Kolleegium asub siiski seisukohale, et taoliselt toimides on maa- ja ringkonnakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna on võtnud tõendikogumisse sellise isiku ütlused, kelle usaldusväärsuse puudumine tõendiallikana on jäänud tähelepanuta. 9.2 Erinevalt kohtutest leiab kolleegium, et käesoleval juhtumil ei ole kannatanu kriminaalmenetluse erinevatel etappidel andnud vasturääkivaid ütlusi üksnes detailides, vaid kuriteosündmuse kohta tervikuna. Kirjeldades olemuslikult erinevalt tema suhtes kasutatud vägivalda ja olemata kindel, kes sündmuskohal viibinud isikutest, millist vägivalda tema suhtes tarvitas, on kahtluse all kuriteo tehiolude rekonstrueerimine kannatanu ütluste pinnalt üldse. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, miks tuleb olukorras, kus kannatanu ei suuda kohtulikul arutamisel kinnitada, kes ja mil viisil teda lõid, ning on valdavalt lahti öelnud kohtueelses menetluses antud teokirjeldusest, siiski pidada tema ütlusi tõelevastavaiks osas, mis puudutab teda pudeliga löönud isikut. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kriminaalasjas ühemõtteliselt tuvastatu kohaselt olid kõik kriminaalmenetluse esemeks olnud kuriteoga seotud isikud tugevas alkoholijoobes, mis üldteadaolevalt mõjutab negatiivselt mälu võimet sündmusi talletada ja seega ka neid hiljem taasesitada. Ka kannatanu A. R. ise pole kohtumenetluses eitanud, et ei ole suuteline toimunut meenutama, sest oli purjus. Asudes taolises olukorras siiski seisukohale, et pudeliga löömise osas on kannatanu andnud tegelikkusele vastavaid ütlusi, on maakohus käsitlenud tema ütlusi lahus nende andja isikust ja tema võimest kuriteosündmust tajuda, jättes seega hinnangu andmata konkreetsele isikulisele tõendiallikale tervikuna. Selline puudus on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest see võis kaasa tuua ebaseadusliku ja põhjendamata kohtuotsuse (vt veelkord Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. märtsi 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-06 p 16). 9.3 Lisaks eelöeldule leiab kolleegium ühtlasi, et maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid hinnanud valikuliselt, eirates sellega KrMS § 61 lg 2 nõudeid, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis. Nii on maakohus A. Loginsi süüdimõistmisel tuginenud üksnes kannatanu A. R.-i ütlustele, hindamata nende riimuvust muude tõenditega. Nii on maakohtu istungprotokollist nähtuvalt tunnistaja N. A. andnud ütlusi, et kõrval toas andis seal viibinuile „isalikku õpetust“ J. M., kelle tegevust saatis kõva jutt, kisa-kära ja pudelite klirin. Seejärel viskas J. M. kõik majast välja (tlk 131). Tähelepanuta ei saa jätta ka, et J. M. on ka ise kohtulikul uurimisel kirjeldanud, kuidas ta lõi neid, kes ette jäid, lugemata keda täpselt ja mitu korda ta lõi (tlk 136-137). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium maakohtu otsuse seisukohaga, et J. M.-i ütlused tuleb jätta kõrvale pelgalt põhjusel, et need on vastuolus kannatanu ütlustega. Kriminaalasjas on tõsikindlalt leidnud tuvastamist, et kannatanu A. R.-ile tekitati pudelikaelaga eluohtlik kõrivigastus, kuid maakohtu otsuses ei ole jälgitavalt põhjendatud, miks tuleb see tegu omistada nimelt A. Loginsile. III 10. Kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatuga tuleb kriminaalmenetluses tõusetunud kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kolleegium leiab, et A. Loginsit KarS § 118 p 1 järgi süüdi tunnistades rikkusid kohtud tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhistamise nõudeid, samuti PS §-st 22 ja KrMS §-st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni. Eeltoodust lähtudes rikkusid maakohus ja ringkonnakohus ühtlasi oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes. Kuivõrd A. Loginsi vastu süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi muid objektiivseid tõendeid ei ole ja täiendavate tõendite kogumine on välistatud, siis teeb kolleegium KrMS § 361 p 7 alusel asjas ise uue otsuse ja tühistab Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2011. a kohtuotsused A.
MS § 7 lg-st 3 ja § 339 lg-st 2, § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 2 mõistab kolleegium A.
Kolleegium rahuldab kaitsja kassatsiooni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.