Obsah (10)

§ 386§ 3891§ 73§ 69§ 65§ 83§ 831§ 84§ 201§ 384

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 386

lg 1 (

§ 3891

lg 2) ja Olev Pooli süüdistuses

§ 386

lg 1-§ 22 lg 3 (

§ 3891lg 1-§ 22 lg 3) järgi Tartu Ringkonnakohtu 22.

juuni

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-946 Eno Raukase kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laas, kassatsioonid Olev Pooli kaitsja vandeadvokaat Sirje Must
2. oktoober 2011, kirjalik menetlus
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a ja Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a otsused, välja arvatud osas, millega määrati kindlaks OÜ-dele Advokaadibüroo Sirje Must ja Advokaadibüroo Tammer & Tammer makstava riigi õigusabi tasu suurus.
8. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus.
9. Määrata Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Eno Raukasele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 460 (nelisada kuuskümmend) eurot 15 senti, sealhulgas käibemaks 76 eurot 69 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
10. Eno Raukase kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt, prokuröri kassatsioon jätta läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Eno Raukas anti kohtu alla süüdistatuna

§ 386

lg 1 (

§ 3891

lg 2) järgi selles, et tema OÜ Uksekoda juhatuse liikmena esitas maksustamisperioodidel jaanuar kuni oktoober 2003, detsember 2003, veebruar kuni detsember 2004 ja märts 2005 kuni aprill 2006 raamatupidaja vahendusel OÜ Uksekoda maksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid. Valeandmeid esitas E. Raukas tahtlikult maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. Valeandmete esitamise tagajärjel jäi riigile maksudena laekumata 5 229 180 krooni, sh 1 632 033 krooni käibemaksu ja 3 597 147 krooni tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Valeandmete esitamine seisnes kokkuvõtlikult selles, et E. Raukas deklareeris OÜ Uksekoda käibedeklaratsioonides osaühingu poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu (sisendkäibemaksu) tegelikust suuremana. Valeandmete esitamiseks kasutas E. Raukas OÜ V, OÜ VT, OÜ K, OÜ T, OÜ H, E OÜ, S OÜ ja OÜ A nimelt väljastatud näilikke arveid. Nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Samuti jättis E. Raukas OÜ Uksekoda tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata nende samade näilike arvete alusel osaühingu pangakontolt tehtud väljamaksed. 2. Olev Pool anti kohtu alla süüdistatuna

§ 386

lg 1-§ 22 lg 3 (

§ 3891lg 1-§ 22 lg 3) järgi selles, et tema aitas kaasa: 1) E.

Raukase poolt OÜ Uksekoda maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades ajavahemikel juuli 2004 kuni juuli 2005 ja september kuni november 2005 OÜ-le Uksekoda erinevate äriühingute nimel näilikke arveid. Sellega võimaldas O. Pool E. Raukasel deklareerida OÜ Uksekoda sisendkäibemaksu maksustamisperioodidel juuli 2004 kuni november 2005 tegelikust suuremana ja teha osaühingu varast ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata 450 111 krooni 61 senti käibemaksu ja 977 858 krooni 18 senti tulumaksu; 2) H. H. poolt OÜ F maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades ajavahemikul juuli 2004 kuni veebruar 2005 OÜ-le F teise äriühingu nimel näilikke arveid. Sellega võimaldas O. Pool H. H.-l deklareerida OÜ F sisendkäibemaksu maksustamisperioodidel juuli, august, oktoober ja detsember 2005 ning jaanuar ja veebruar 2005 tegelikust suuremana, mille tulemusel jäi riigile laekumata 985 055 krooni 60 senti käibemaksu; 3) P. R.-i poolt OÜ P maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades ajavahemikul mai 2004 kuni september 2005 OÜ-le P teise äriühingu nimel näilikke arveid. Sellega võimaldas O. Pool P. R.-il deklareerida OÜ P sisendkäibemaksu maksustamisperioodidel mai 2004 kuni juuni 2005 tegelikust suuremana ja teha osaühingu varast ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata 537 964 krooni 25 senti käibemaksu ja 1 170 520 krooni 54 senti tulumaksu. 3. Tartu Maakohtu 7. detsembri 2010. a otsusega tunnistati E. Raukas

§ 386

lg 1 (

§ 3891

lg 2) järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 1 aastaks ja 5 kuuks, millest arvati maha 3 päeva eelvangistust. Mõistetud vangistuse jättis kohus

§ 73lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Sama kohtuotsusega tunnistati O. Pool süüdi

§ 386

lg 1-§ 22 lg 3 (

§ 3891

lg 1-§ 22 lg 3) järgi ja teda karistati vangistusega 7 kuuks, mis asendati

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel 420 tunni üldkasuliku tööga.

§ 65lg 1 alusel luges kohus selle karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 17.

märtsi 2010. a otsusega mõistetud vangistusega, mis omakorda oli asendatud 780 tunni üldkasuliku tööga.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeris kohus Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol hoiustatud 77 600 krooni. Sama kohtuotsusega lahendati ka OÜ Advokaadibüroo Sirje Must ja OÜ Advokaadibüroo Tammer & Tammer taotlused riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.1 Tõendina on lubatavad dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused, mis on kogutud käesoleva kriminaalasjaga puutumuses olevates, kuid teise numbri all menetletud kriminaalasjades. Seejuures saab tunnistajatena vaadelda ka isikuid, kes on käesolevaks ajaks mõnes teises kriminaalasjas E. Raukasele või O. Poolile esitatud süüdistusega puutumises olevates tegudes süüdi tunnistatud või kelle kriminaalasi on veel kohtueelses menetluses või kelle suhtes on kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Kuna osa sellistest nn eristaatuses tunnistajatest - A. L., K. N., T. J., V. S. ja J. I. - tuginesid kohtus õigusele ütluste andmisest keelduda (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-119-09), avaldas maakohus prokuröri taotlusel KrMS § 291 p 2 ja § 294 p 1 alusel nende tunnistajate kohtueelses menetluses kahtlustatavatena antud ütlused. Kohus ei pidanud aga põhjendatuks avaldada ütlusi, mis nn eristaatuses tunnistajad olid andnud kohtueelses menetluses tunnistajatena. 3.2 Kohus jõudis OÜ Uksekoda arvelduskonto väljavõtteid uurides järeldusele, et OÜ Uksekoda raamatupidamises on kajastatud kõikide süüdistuses nimetatud äriühingute arved. Samuti tuvastas kohus, et OÜ Uksekoda ei ole süüdistuses nimetatud äriühingutelt nende väljastatud arvete alusel kaupu ega teenuseid ostnud. Arvete väljastajateks olid nn varifirmad (majandusliku tegevuseta äriühingud) või puhverfirmad (reaalselt tegutsenud äriühingud, kes väljastasid näilikke müügiarveid, saades nn arveveskilt vastu näilikke ostuarveid). Nende arvete alusel tegelikult midagi ei müüdud ega ostetud. E. Raukas oli sellest teadlik, kasutades näilikke arveid OÜ Uksekoda maksukohustuse vähendamiseks. Sellise järelduse tegemisel tugines maakohus muu hulgas kohtus ütluste andmisest keeldunud nn eristaatuses tunnistajate A. L.-i, T. J.-i, V. S.-i ja J. I. kohtueelses menetluses antud ütlustele. 3.3 Lastes raamatupidajal kajastada OÜ Uksekoda käibemaksuarvestuses näilikke arveid, vähendas E. Raukas arvetel kajastatud käibemaksu võrra alusetult OÜ Uksekoda käibemaksukohustust. Samade arvete alusel OÜ Uksekoda pangakontolt tehtud väljamaksete näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, kuna arvetel näidatud poolte vahel tehinguid ei toimunud ning algdokumendid, mille alusel väljamaksed tehti, ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele. Väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, loetakse TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Ettevõtlusega mitteseotud kulud tuleb deklareerida maksustamisperioodil, mil väljamakse toimub, ja maksustada tulumaksuga. Samas leidis kohus, et OÜ Uksekoda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt deklareerimata jäetud tulumaksusummat tuleb võrreldes süüdistusega vähendada kokku 193 573 krooni võrra. Nimelt on E. Raukas osa näilike arvete alusel OÜ Uksekoda pangakontolt väljamakstud summadest kohe sularahas osaühingu pangakontole tagasi maksnud. Sissemakstud summade võrra on väljamaksed OÜ Uksekoda kontolt näilised ning nende summade võrra OÜ Uksekoda vara ei vähenenud. Seega pole tegemist maksumaksja kuluga TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Kohus leidis, et E. Raukase poolt maksuhaldurile valeandmete esitamise tõttu jäi riigile laekumata 1 632 033 krooni käibemaksu ja 3 403 574 krooni tulumaksu. 3.4 Maakohus luges tõendatuks ka O. Poolile esitatud süüdistuse, tuginedes seejuures muu hulgas A. L.-i ütlustele. OÜ Uksekoda deklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises vähendas kohus O. Pooli kui osavõtja süüdistuse mahtu, kuna E. Raukas maksis osa näilike arvete alusel ülekantud summadest äriühingu pangakontole tagasi, mistõttu nendelt summadelt tulumaksukohustust ei tekkinud. O. Pool aitas maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasa kavatsetult, et teenida arvete väljastamise teenuselt tasu. 3.5 Põhjendatud ei ole prokuröri taotlus konfiskeerida

§ 831alusel E.

Raukaselt süüteoga saadud 9 666 589 krooni 30 senti ja O. Poolilt 129 267 krooni. Nii kuritegude toimepanemise ajal kehtinud

§ 83

lg 1 kui ka kehtiva

§ 831

lg 1 kohaselt konfiskeeritakse vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Konfiskeerimise objektiks on seega vara, mis on toimepanijal otsuse tegemise ajal olemas, kusjuures peab olema tõendatud, et see vara on saadud konkreetse kuriteo toimepanemisega. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et E. Raukasel ja O. Poolil oleks otsuse tegemise ajal kuriteoga saadud raha, mille konfiskeerimist prokurör taotleb. 4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid E. Raukase kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer, O. Pooli kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja ringkonnaprokurör Kristiina Laas. 4.1 E. Raukase kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist enda kaitsealuse süüditunnistamist puudutavas osas ja palus E. Raukase

§ 386lg 1 järgi õigeks mõista.

4.2 O. Pooli kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, milles O. Pool oli süüdi tunnistatud kaasaaitamises valeandmete esitamisele OÜ Uksekoda maksudeklaratsioonides, ja palus O. Pooli selles osas õigeks mõista. 4.3 Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis E. Raukaselt ja O. Poolilt vara konfiskeerimata, ja palus konfiskeerida

§ 83

lg 1 (

§ 831lg 1) alusel E.

Raukaselt 618 068 eurot 37 senti ja O. Poolilt 8265 eurot 15 senti. Alternatiivselt taotles prokurör nende summade väljamõistmist süüdistatavatelt

§ 84alusel.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsusega jäeti maakohtu otsuse resolutiivosa muutmata, kuid muudeti kohtuotsuse põhistusi osas, mis puudutas E. Raukaselt ja O. Poolilt

§ 831alusel raha konfiskeerimata jätmist.

Samuti lahendas ringkonnakohus otsusega kaitsjate taotlused riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 5.1 E. Raukasele esitatud süüdistus on piisavalt konkretiseeritud. Süüdistuse tekstist ei pea selguma, kellele ja millal tehti konkreetsed väljamaksed, mida süüdistuses peetakse ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. E. Raukasele esitatud süüdistuses on kuude lõikes välja toodud summad, mis tulnuks maksudeklaratsioonides kajastada. Ei saa nõuda, et süüdistuse tekstist nähtuks iga summa detailne kujunemine. Liigsete andmete sisaldumine äärmiselt mahukas süüdistuses muudaks süüdistuse teksti ebaselgeks. 5.2 Isegi kui nõustuda sellega, et käesoleva kriminaalasja eraldamine on olnud meelevaldne, ei ole seda puudust enam võimalik kõrvaldada. Kriminaalasjade põhjendamatu eraldamine ei ole isiku õigeksmõistmise alus. 5.3 Maakohtul oli seaduslik alus avaldada ütlusi, mida käesolevas kriminaalasjas tunnistajana käsitatavad isikud olid andnud teise kriminaalasja kohtueelses menetluses kahtlustatavana. Sellised isikud on käesolevas asjas käsitatavad nn eristaatuses tunnistajatena, kellel on õigus ütluste andmisest keelduda. Nende kohtueelses menetluses antud ütlusi on aga võimalik KrMS § 291 p 2 alusel avaldada, kuna nn eristaatuses tunnistajate õigus ütluste andmisest keelduda ei tulene KrMS § 71 lg- st 2, vaid nende eristaatusest ja KrMS § 34 lg 1 p-st 1. Maakohus on ütluste avaldamisel viidanud KrMS § 291 p 2 kõrval vääralt KrMS § 294 p-le 1, mis pole käesoleval juhul kohaldatav. See eksimus ei muuda aga ütluste avaldamist ebaseaduslikuks. 5.4

§ 831

lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Väär on maakohtu seisukoht, justkui tuleks konfiskeerimise kohaldamiseks tõendada, et kuriteo toimepanemise tagajärjel saadud vara on isikul konfiskeerimise ajal reaalselt olemas. Juhul, kui on tõendatud kuriteo läbi rikastumine, tuleb vara toimepanijalt konfiskeerida olenemata sellest, kas isikul on see vara alles või mitte. Vaatamata sellele ei ole võimalik E. Raukaselt ja O. Poolilt prokuröri taotletud summasid konfiskeerida, kuna ei ole tõendatud, et E. Raukas ja O. Pool said prokuröri nimetatud rahasummad maksukuriteo tulemusena isiklikult enda käsutusse. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid E. Raukase kaitsja A. Tammer ja prokurör K. Laas. Vastuse E. Raukase kaitsja kassatsioonile esitas prokurör K. Laas, vastused prokuratuuri kassatsioonile aga E. Raukase kaitsja A. Tammer ning O. Pooli kaitsja S. Must.
2. E. Raukase kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Samuti taotleb kaitsja kassatsiooni koostamise eest riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist. Kassaatori põhiväited on järgmised. 7.1 E. Raukasele esitatud süüdistus on ebakonkreetne ja arusaamatu ning seetõttu kaitseõigust rikkuv. Süüdistusest ei selgu, milliseid konkreetseid väljamakseid on peetud ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis E. Raukasel tulnuks deklareerida OÜ Uksekoda tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides. Sellised väljamaksed pidanuksid olema süüdistuse tekstis fikseeritud kuupäevaliselt ja summaliselt. 7.2 Käesoleva kriminaalasja eraldamisel teisest kriminaalasjast on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. Kriminaalasjade eraldamine on toimunud meelevaldselt ja suvaliselt süüdistuse huvides, rikkudes KrMS § 239 lg 2 p 3 nõudeid. Kuna seda viga enam parandada ei saa, siis tulnuks E. Raukas õigeks mõista. 7.3 Avaldades A. L.-i ja teiste tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused kohtuistungil ilma, et süüdistatavatel olnuks võimalik neid isikuid eelnevalt küsitleda, rikkus maakohus EIÕK art 6 lg 3 punktist d tulenevaid nõudeid. E. Raukase süüdimõistmine põhineb määravas ulatuses nende isikute ütlustel, keda süüdistatav ja tema kaitsja pole saanud küsitleda ei kohtueelsel uurimisel ega kohtulikul arutamisel. 7.4 Välisriigis viibivate tunnistajate P. Ru. ja T. S.-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine KrMS § 291 p 5 alusel ei olnud käesoleva kriminaalasja asjaolusid arvestades põhjendatud. 7.5 Maakohus rikkus KrMS § 15 lõikes 1 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse printsiipi. Nimelt toimus uurimistoimingu protokollide ja kriminaaltoimiku materjalide avaldamine maakohtus valdavalt selliselt, et loeti ette üksnes kriminaaltoimiku leheküljed, kus need tõendid asuvad. Tõendite sisukokkuvõtet või konkreetses tõendis sisalduvaid faktilisi asjaolusid ei esitatud. Kaitsja hinnangul tulnuks iga tõendi avaldamisel esitada suuliselt selle sisu. Kuna seda ei tehtud, siis ei ole tõendeid vahetult ja suuliselt uuritud. Süüdistatav ja kaitsja said alles kohtuvaidluse käigus süüdistuskõnest teada, milliseid asjaolusid prokurör ühe või teise tõendiga tõendada soovib. Samuti ei täidetud KrMS § 296 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt pidanuks kohus iga konkreetse uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi osas küsima kaitsja seisukoha selle avaldamise ja tõendina kasutamise kohta. Samuti rikkus kohus tõendite suulise esitamise ja vahetu uurimise põhimõtet sellega, et tugines mobiiltelefonide kaudu peetud kõnede salajase pealtkuulamise protokollides kajastatud vestlustele ja jälitusprotokollidele ilma salvestusi vahetult kuulamata. 7.6 Kohtud ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, et OÜ Uksekoda süüdistuses nimetatud käibedeklaratsioonides deklareeritud sisendkäibemaksusummas sisalduks ka OÜ V, OÜ VT, K OÜ, S OÜ, OÜ H, E OÜ, OÜ T ja OÜ A arvetel märgitud käibemaksusumma. 7.7 Kohtute siseveendumuse kujunemine OÜ Uksekoda tehingute ja OÜ-le Uksekoda esitatud arvete fiktiivsuse tuvastamisel ei ole jälgitav. Kohtuotsused on vastuolulised ning otsustes toodud seisukohtade ja järelduste põhjendused ei ole veenvad. Kohtud on jätnud olulised tõendid ja asjaolud põhjendamatult tähelepanuta.
3. Vastuses E. Raukase kaitsja kassatsioonile palub prokurör K. Laas jätta kassatsioon rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus kaitsja kassatsioonis vaidlustatud osas muutmata. Prokuröri vastuväited kassatsioonile on järgmised. 8.1 Süüdistus on piisavalt konkreetne ja arusaadav ning süüdistataval oli võimalus esitada süüdistusele vastuväiteid nii subjektiivse kui ka objektiivse koosseisu osas. Süüdistuses on kirjeldatud, millisel perioodil ja millistele äriühingutele tehtud maksed on loetud ettevõtlusega mitteseotud kuluks. 8.2 Tunnistajate P. Ru. ja T. S.-i ütlused avaldas maakohus KrMS § 291 p 5 alusel, kuna nendel tunnistajatel ei olnud võimalik kohtusse ilmuda. Mõlemad tunnistajad asusid sellises välisriigis, kus ei olnud võimalik neid KrMS § 69 korras üle kuulata. Kumbki tunnistaja ei avaldanud kohtule kindlat tagasipöördumise aega. 8.3 Kriminaalasja eraldamine oli põhjendatud. Käesolev kriminaalasi on osa aastatel 2003-2006 tegutsenud nn Tartu arvevabriku kriminaalasjast. OÜ Uksekoda oli üks arvevabriku klient, kes tellis maksude maksmisest kõrvalehoidumiseks fiktiivseid arveid ja kasutas neid oma raamatupidamises ja maksuarvestuses. Kui kõigi arvevabriku teenust pakkunud ja kasutanud isikute süüküsimust oleks lahendatud ühe kriminaalasja raames, oleks selles asjas olnud kokku umbes 90 kahtlustatavat või süüdistatavat. Selliste kahtlustatavate arvuga kriminaalasja ei oleks olnud võimalik menetleda. 8.4 Kohus ei rikkunud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse printsiipi. Dokumentaalsete tõendite avaldamine toimus toimikute kaupa. Esmalt esitas prokurör KrMS § 296 lg 1 alusel taotluse konkreetsete dokumentaalsete tõendite avaldamiseks ning seejärel anti kaitsjatele võimalus prokuröri taotletud tõendite avaldamise ja tõendina kasutamise võimalikkuse kohta arvamust avaldada. Pärast kaitsjate arvamuse ärakuulamist ja kohtu poolt tõendite avaldamise ja tõendina kasutamise võimalikkuse kohta seisukoha võtmist, avaldas prokurör taotletud tõendid, nimetades kriminaalasja köite ja lehekülje, kus tõend asub, ja kokkuvõtlikult ka tõendi sisu. Tõendite avaldamine ei tähenda nende sõna-sõnalist ettelugemist, samuti ei tulene seadusest kohustust nimetada tõendite avaldamise käigus, millist asjaolu prokurör ühe või teise avaldatava tõendiga tõendada soovib. Kumbki kohtumenetluse pool ei taotlenud kohtuistungil telefonikõnede salajasel pealtkuulamisel tehtud salvestiste kuulamist. Kaitsja ei ole seadnud kahtluse alla protokollides kajastatu õigsust. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks jälitustoimingu protokoll. 8.5 Kohtud ei rikkunud kohtuotsuse põhistamise nõuet ega jätnud tähelepanuta asjas olulisi tõendeid. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav.
4. Prokuröri kassatsioonis taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega ringkonnakohus jättis E. Raukaselt ja O. Poolilt konfiskeerimata kuriteoga saadud vara, ja palutakse saata kriminaalasi selles osas samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator põhistab oma taotlust järgmiselt. 9.1 Ringkonnakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 7 nõudeid, kuna ei põhistanud kuriteoga saadud vara konfiskeerimata jätmist. Selles küsimuses ei ole ringkonnakohtu otsuses tõendite analüüsi esitatud. Maakohus tuvastas, et E. Raukas andis korraldusi teha OÜ Uksekoda pangakontolt süüdistuses nimetatud äriühingutele alusetuid väljamakseid kokku 10 875 095 krooni. Sellest summast tuleb maha arvata OÜ Uksekoda pangakontodele tagasi makstud 556 000 krooni ja arvevabrikule makstud teenustasu. Ülejäänud summa on E. Raukase poolt kuriteoga saadud vara, mis tuleb

§ 83lg 1 ja § 84 (alates 15.

märtsist 2007

§ 831lg 1 ja § 84) alusel E.

Raukaselt konfiskeerida. 9.2 Samuti tuvastas maakohus, et O. Pool väljastas OÜ-dele F, P ja Uksekoda OÜ-de K ja S nimelt näilikke arveid kogusummas 12 926 734 krooni 70 senti. O. Pooli tasu fiktiivsete arvete väljastamise eest oli 1% arvel näidatud käibest. Seega moodustas O. Pooli tasu tema väljastatud fiktiivsetelt arvetelt 129 267 krooni. See summa on saadud kuriteoga ja tuleb O. Poolilt

§ 83lg 1 ja § 84 alusel (alates 15.

märtsist 2007

§ 831lg 1 ja § 84 alusel) konfiskeerida.

10. Vastustes prokuratuuri kassatsioonile paluvad E. Raukase ja O. Pooli kaitsjad jätta see rahuldamata. Kaitsjate kassatsioonivastuste põhjendustes, mis valdavalt kattuvad, leitakse järgmist. 10.1 Kuriteoga, milles E. Raukast süüdistatakse, - OÜ Uksekoda maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine - ei ole võimalik vara omandada, mistõttu on

§ 83lg 1 kohaldamine välistatud.

10.2 Lisaks on suur osa tõenditest, millele prokurör on konfiskeerimistaotluse esitamisel tuginenud, nimelt E. Raukase ja O. Pooli endistest kaaskahtlustatavatest tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlused - tulenevalt Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-58-11 väljendatud seisukohtadest lubamatud. Nendele lubamatutele tõenditele on tuginetud ka süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitleb esmalt E. Raukase kaitsja väidet süüdistuse konkretiseerimatuse kohta ja taotlust mõista E. Raukas õigeks tema kriminaalasja väidetavalt ebaseadusliku eraldamise tõttu (I), põhjendab seejärel ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse tühistamist ja prokuröri kassatsiooni läbi vaatamata jätmist (II). Otsuse III osas peatub Riigikohus õiguspraktika suunamiseks mõningatel küsimustel, mis puudutavad kriminaaltoimiku dokumentide avaldamist kohtuistungil (A) ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimist (B). Lõpuks lahendab kolleegium E. Raukase kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks (IV). I
2. Kolleegium ei nõustu E. Raukase kaitsjaga selles, nagu ei selguks süüdistusest, millised OÜ Uksekoda pangakontolt tehtud väljamakseid on loetud ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mille kajastamata jätmist OÜ Uksekoda tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides E. Raukasele ette heidetakse. Ehkki süüdistuse tekstis ei ole ühekaupa ära toodud väljamaksete kuupäevi ja summasid, on nimetatud konkreetselt 8 äriühingut, kelle nimel väljastatud arvete alusel tehtud väljamakseid on käsitatud ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Seega on ettevõtlusega mitteseotuks loetud väljamaksed makse saaja isiku kaudu määratletavad. Samuti on süüdistuse tekstis maksustamisperioodide kaupa ära näidatud OÜ Uksekoda ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata jäetud summade suurus. Seega ei anna kassatsioonis märgitu alust lugeda E. Raukasele esitatud süüdistust mittekonkretiseerituks.
3. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kriminaalasjade ebaseaduslik eraldamine või ühendamata jätmine ei saa olla asjaolu, mis iseenesest annaks aluse süüdistatava õigeksmõistmiseks. KrMS § 309 lg 2 kohaselt tehakse õigeksmõistev kohtuotsus, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Kriminaalasjade eraldamisel menetlusnormide rikkumine eraldivõetuna ei vasta ühelegi nimetatud alusele. Küll aga ei tohi kriminaalasjade eraldamine tuua kaasa seda, et süüdistatava süüditunnistamisel tuginetakse ebaseaduslikele tõenditele, ega süüdistatava menetluslike õiguste rikkumist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. aprilli
5. a otsus asjas nr 3-1-1-119-09, p-d 10-22). Kriminaalasjade eraldamine ei tohi olla tõendite loomise abinõu. II
6. Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu süüdimõistvad otsused tuleb tühistada, sest kohtud on oma järelduste tegemisel olulises osas tuginenud lubamatutele tõenditele - süüdistatavate endistest kaaskahtlustatavatest tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlustele -, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 339 lg 2). Seejuures tühistab kolleegium KrMS § 3602 lg-st 3 juhindudes kohtuotsused ka O. Pooli süüditunnistamist ja karistamist puudutavas osas, ehkki tema kaitsja pole kassatsiooni esitanud. 14.1 Maakohus ja ringkonnakohus arutasid käesolevat kriminaalasja enne
7. septembrit
8. Seega käsitledes küsimust, kas kohtud järgisid tõendeid kogudes ja hinnates kriminaalmenetlusõigust, tuleb KrMS § 3 lg-st 2 lähtudes aluseks võtta kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon, mis kehtis
9. augustini
10. 14.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium asus
11. septembri
12. a otsuses asjas nr 3-1-1-58-11 seisukohale, et enne
13. septembrit 2011 kehtinud KrMS § 291 p 2 ei võimaldanud avaldada tunnistaja poolt (teise kriminaalasja) kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis puudutasid neid süüdistatavale süüksarvatavaid kuritegusid, mille toimepanemisega oli võimalik seostada ka ütluste allikaks olevat tunnistajat ennast. Seda sõltumata asjaolust, kas tunnistaja ise oli ütluste esemeks olevas teos juba jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud või mitte. Enne
14. septembrit 2011 kehtinud KrMS § 291 p 2 kontekstis puudus alus eristada süüdistatava endistest kaaskahtlustatavatest või -süüdistatavatest tunnistajaid n-ö tavalistest tunnistajatest, kes keeldusid kohtus ütluste andmisest KrMS § 71 lg 2 alusel. Kõnealuste ütluste avaldamise luges kolleegium kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks (vt viidatud otsuse punkt 10.7). 14.3 E. Raukase süüditunnistamisel on kohtud tuginenud olulises osas A. L.-i, T. J.-i, V. S.-i ja J. I. kohtueelses menetluses antud ütlustele, mis avaldati KrMS § 291 p 2 alusel (maakohus viitas ütluste avaldamise alusena täiendavalt ka KrMS § 294 p-le 1, kuid ringkonnakohus on selles osas kohtuotsust korrigeerinud - vt käeoleva otsuse punkt 5.3). Kõik need tunnistajad keeldusid käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel ütlusi andmast, tuginedes enda kui nn eristaatuses tunnistaja õigusele ütlusi mitte anda. A. L. ja T. J. on Tartu Maakohtu
15. septembri
16. a otsusega tunnistatud süüdi muu hulgas selles, et nad aitasid kaasa OÜ Uksekoda juhatuse liikme E. Raukase poolt ajavahemikul juuli 2004 kuni märts 2006 maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele (XI kd, tl 111-165). J. I. on tunnistatud Tartu Maakohtu
17. juuni
18. a otsusega süüdi selles, et ta aitas kaasa OÜ Uksekoda juhatuse liikme E. Raukase poolt ajavahemikul jaanuar 2005 kuni märts 2006 maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele (XI kd, tl 91-103). V. S.-i väidetav käitumine, mis on puutumuses E. Raukasele süüksarvatava teoga, on veel poolelioleva kriminaalmenetluse esemeks (XIX kd, tl 21). 14.4 Ka O. Pooli maksude väärarvutusele kaasaaitamises süüdi tunnistades on kohtud tuginenud muu hulgas A. L.-i kohtueelses menetluses antud ja KrMS § 291 p 2 alusel avaldatud ütlustele. A. L. on Tartu Maakohtu
19. septembri
20. a otsusega tunnistatud süüdi ka kaasaaitamises OÜ F juhatuse liikme H. H. poolt ajavahemikul juuli 2004 kuni veebruar 2005 maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ja OÜ P juhatuse liikme P. R.-i poolt ajavahemikul jaanuar 2004 kuni märts 2006 maksuhaldurile valeandmete esitamisele, s.o samadele põhitegudele, millele kaasaaitamises süüdistatakse käesolevas asjas O. Pooli. Lisaks sellele, nagu punktis 14.3 märgitud, on A. L. tunnistatud süüdi OÜ Uksekoda maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises, milles praegu ka O. Pooli süüdistatakse. 14.5 Maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste põhistused ei võimalda tõsikindlalt väita, et A. L.-i, T. J.-i, V. S.-i ja J. I. ebaseaduslikult avaldatud ütlused ei mõjutanud määravalt kohtute siseveendumust, millest lähtudes E. Raukas ja O. Pool süüdi tunnistati (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. mai
22. a otsus asjas nr 3-1-1-22-10, p 14.6). Seetõttu tuleb mõlema astme kohtu otsused E. Raukase ja O. Pooli süüditunnistamises ja karistamises tühistada ja kriminaalasi maakohtule teises kohtukoosseisus uueks arutamiseks saata.
23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
24. juuni
25. a ja Tartu Maakohtu
26. detsembri
27. a otsused, välja arvatud osas, millega lahendati süüdistatavate määratud kaitsjate riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlused, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks kohtule, kus menetlusnormide rikkumine alguse sai, s.o Tartu Maakohtule. Maakohus peab kriminaalasja uuesti arutama teises kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
28. Prokuröri kassatsioonile kolleegium sisulist hinnangut ei anna, jättes selle läbi vaatamata. Olukorras, kus on ilmnenud, et kohtuotsused tuleb tühistada E. Raukase ja O. Pooli süüditunnistamist puudutavas osas, puudub vajadus käsitleda seda, kas ringkonnakohus on piisavalt põhistanud oma järeldust, et prokuröri konfiskeerimistaotluses nimetatud rahasummade jõudmine süüdistatavate käsutusse on tõendamata. III
29. Kuna käesoleva otsuse II osas toodud põhjustel tühistab kolleegium mõlema astme kohtute otsused ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, puudub vajadus hinnata konkreetse kohtuasja asjaoludest lähtuvalt E. Raukase kaitsja kassatsiooni ülejäänud väiteid, samuti prokuröri kassatsiooni. Küll aga peab kolleegium kohtupraktika suunamiseks vajalikuks selgitada mõningaid kriminaaltoimiku dokumentide avaldamise, samuti kuriteoga saadud vara konfiskeerimisega seotud küsimusi. (A)
30. KrMS § 296 alusel kriminaaltoimiku dokumendi kohtus avaldamiseks ei ole üldjuhul vaja seda tervikuna sõna-sõnalt ette lugeda. Samas peab dokumendi avaldamisel selle sisu kohta esitatav teave olema piisav avaldamise eesmärkide saavutamiseks. Eeskätt peab dokumendi avaldamise tulemusena ilmnema, millisele dokumendis kajastuvale teabele kohtumenetluse pool tugineb ja milliste tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumist ta selle teabega kinnitada või ümber lükata soovib.
32. septembril 2011 jõustunud KrMS § 296 lg 3 näeb ette, et kui kohus võtab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi vastu, siis loeb tõendi esitanud kohtumenetluse pool selle tervikuna või osaliselt ette või avaldab muul viisil, arvestades konkreetse tõendi olemust ning selle kasutamise eesmärki. Tõendi võib poolte kokkuleppel jätta avaldamata, kui kohus leiab, et see ei ole vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega.
33. Seega tuleb tõend avaldada, kui kohtumenetluse pooled ei lepi kokku teisiti või kui kohus leiab, et tõendi avaldamata jätmine oleks vastuolus kohtuistungi avalikkuse põhimõttega.
34. Tõendi avaldamine võib KrMS § 296 lg 3 esimese lause kohaselt seisneda selle 1) tervikuna ettelugemises; 2) osalises ettelugemises või 3) avaldamises muul viisil. Avaldamise muu viisina saab dokumendi puhul kõne alla tulla näiteks selle sisu refereerimine (osalise või täieliku ettelugemise asemel või kõrval), aga ka näiteks dokumendi visuaalne esitlemine (nt grafoprojektori abil). Avaldamise viisi valikul tuleb lähtuda konkreetse tõendi olemusest ning selle kasutamise eesmärgist. Avaldamise viisi ja ulatuse valib kohtumenetluse pool, kes tõendi esitab. Seejuures tuleb silmas pidada järgmist. 21.1 KrMS § 224 lg 1 kohaselt esitab prokuratuur kaitsjale juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kriminaaltoimiku koopia, mida kaitsja tutvustab KrMS §-s 2241 sätestatud juhtudel ja korras ka kahtlustatavale või süüdistatavale. Tulenevalt KrMS § 224 lg-test 2 ja 5, § 401 lg-st 3 ning § 41 lgst 5 on kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kriminaaltoimikuga tutvumise ja sellest koopiate saamise võimalus ka kannatanul, tsiviilkostjal, kolmandal isikul ja nende esindajal. Sellise regulatsiooni mõte saab olla vaid see, et kohtumenetluse pooled ei tutvu kriminaaltoimikus olevate tõenditega esmakordselt alles kohtuistungil, vaid juba kohtuistungiks ette valmistudes. See tähendab muu hulgas seda, et tagamaks kohtumenetluse poolele tõhusat võimalust mingile kriminaaltoimikus olevale tõendile vastuväiteid esitada, ei ole üldjuhul vaja selle tõendi sisu kohtuistungil täies mahus ette kanda. Seda, et kohtumenetluse pool peab oma seisukoha ühe või teise tõendi kohta kujundama juba kohtuistungiks ette valmistudes, kinnitab muu hulgas seegi, et KrMS § 296 lg 1 kohaselt avaldatakse tõend alles pärast seda kui kohus on tõendi vastu võtnud, sh lugenud selle tõendi KrMS § 2861 lg 1 järgi asjakohaseks. Seega peab kohtumenetluse pool olema valmis avaldama kriminaaltoimikus oleva tõendi vastuvõetavuse (sh lubatavuse ja asjakohasuse) küsimuses arvamust juba enne selle sisu ettekandmist kohtuistungil. Seda ei saa aga teha tõendi sisu tundmata. Järelikult ei saa ka dokumendi täiemahulise ettelugemise vajalikkust põhjendada asjaoluga, et selleta puuduks kohtumenetluse poolel sellest dokumendist terviklik ülevaade. 21.2 Nagu märgitud, peab dokumendi avaldamisel esitatav teave olema sedavõrd üksikasjalik, et avaldamine teeniks oma eesmärki, mitte ei kujuneks sisutühjaks menetluslikuks formaalsuseks. Dokumendi avaldamine peab võimaldama kohtul - kelle käsutuses ei ole üldmenetluses kriminaaltoimiku materjale - selle põhisisu mõista, samuti aitama teistel kohtumenetluse pooltel täpselt aru saada, millisele dokumendis sisalduvale teabele millise asjaolu kinnitamiseks või kummutamiseks tõendi esitaja tugineda soovib, samuti tagama kohtuistungi avalikkuse. Paljudel juhtudel võib dokumendi täiemahuline ettelugemine pigem raskendada kui lihtsustada selle mõistmist, millisele dokumendis sisalduvale teabele kohtumenetluse pool tugineb. Seetõttu on sageli põhjendatud, kui dokumendi või selle osa põhisisu (vajadusel ka dokumendi vormistuslikku külge puudutavad asjaolud) avaldatakse refereeringuna. Sellise refereeringu põhjalikkuse aste sõltub väga suurel määral nii konkreetse dokumendi kui ka kriminaalmenetluse esemeks oleva teo isepärast. Kindlasti on ka juhtumeid, kus dokumendi korrektseks avaldamiseks tuleb see osaliselt või täielikult ette lugeda. Peaaegu mitte kunagi ei piisa dokumendi avaldamiseks aga pelgalt selle nimetuse või pealkirja ja kriminaaltoimiku lehekülgede äramärkimisest. 21.3 Kui välja arvata KrMS § 296 lg 3 teises lauses sätestatud erand, saab kohus otsust tehes tugineda KrMS § 296 lg-s 1 nimetatud tõendis sisalduvale teabele vaid ulatuses, milles see on avaldatud. Kohus ei või tugineda dokumendis sisalduvale teabele, mille põhisisu pole dokumendi avaldamisel käsitletud. Märgitu ei tähenda, nagu ei tohiks kohus ühelgi juhul tugineda dokumendis sisalduvale tekstile, mida kohtuistungil ette ei kantud. Juhul, kui konkreetne dokumendiosa on avaldamisel tehtud dokumendi sisukokkuvõttest hõlmatud (s.t see on käsitatav avaldamisel ette kantud informatsiooni otsese lähtealuse või detailiseeringuna), saab selle dokumendiosa lugeda avaldatuks. Sisu poolest iseseisvat dokumendiosa ei saa aga lugeda avaldatuks pelgalt seetõttu, et kohtuistungil refereeriti või tsiteeriti sama dokumendi mõnda teist osa. Näiteks kui ekspertiisiaktis on antud eksperdiarvamus mitmes erinevas küsimuses ja kohtumenetluse pool avaldab eksperdi arvamuse vaid ühes küsimuses, on kohtul võimalik tugineda küll selles küsimuses antud arvamuse aluseks olevatele uuringute kirjeldusele ekspertiisiakti põhiosas, kuid mitte ekspertiisiakti nendele osadele, mis puudutavad eksperdi poolt mõnes teises küsimustes antud arvamust. Sarnase olukorraga võib olla tegemist ka näiteks juhul, kui ühes lepingudokumendis sisaldub mitu erinevat lepingut ja kohtumenetluse pool avaldab neist vaid ühe. 21.4 Võib juhtuda, et kohtumenetluse pool jätab dokumenti avaldades esitamata mõne selle osa, mis on teise poole arvates tõenduslikult oluline, või avaldab dokumendi osa kontekstiväliselt või moonutatult. Sellises olukorras on teisel kohtumenetluse poolel võimalik avaldada sama dokumendi need osad, mis on tema hinnangul asjas olulised või mida tuleb dokumendi tegeliku sisu mõistmiseks arvesse võtta või mis näitavad, et vastaspoole ülevaade dokumendi sisust polnud adekvaatne. Seega ei ole ka dokumendi refereeringu tendentslikkuse oht selline asjaolu, mis muudaks dokumendi avaldamisel vajalikuks selle täiemahulise sõna-sõnalise ettelugemise. (B)
35. Olukorras, kus äriühingu juhatuse liiget süüdistatakse üksnes maksukuriteos, mis seisneb selles, et ta on jätnud äriühingu varast näilike arvete alusel tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata, ei ole kõnealuste väljamaksete summat võimalik juhatuse liikmelt

§ 831lg 1 alusel konfiskeerida.

22.1

§ 831

lg 1 sätestab, et kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Osutatud sätte kohaselt peab konfiskeeritav vara olema saadud selle sama süüteoga, milles isik konfiskeerimisotsustust sisaldava kohtuotsusega süüdi tunnistatakse või juhul, kui konfiskeerimise küsimus lahendatakse kriminaalmenetluse seadustiku peatükis 161 sätestatud korras, siis süüteoga, milles isik on varem kohtuotsusega süüdi tunnistatud. 22.2 Äriühingu maksudeklaratsioonides ühingu maksukohustuse tegelikust väiksemana deklareerimise kui

§ 386

või § 3891 järgi kvalifitseeritava kuriteo tulemusel võib suureneda üksnes äriühingu vara, sest maksuhaldurile valeandmete esitamise tõttu jääb tema maksukohustus riigi eest varjatuks, mistõttu võib tal õnnestuda selle tasumisest hoiduda. Äriühingu maksudeklaratsioonis valeandmeid esitanud juhatuse liikme vara suurus vahetult sellise kuriteo tagajärjel aga muutuda ei saa. Valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamisega ei muutu äriühingu poolt deklareerimata ja tasumata jäetud maksusumma juhatuse liikme varaks ega lähe tema isiklikku käsutusse. 22.3 Võib ette tulla juhtumeid, kus juhatuse liige pöörab äriühingu varast tehtud väljamaksed, mis ta on jätnud ühingu maksudeklaratsioonides alusetult ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerimata, enda vara hulka. Sellisel juhul juhatuse liikme vara küll suureneb, kuid seda ei saa pidada maksuhaldurile valeandmete esitamise tulemuseks. Küll võib juhatuse liikme poolt äriühingu varast endale alusetute väljamaksete tegemine olla käsitatav äriühingu või viimase võlausaldajate vastu suunatud kuriteona - sõltuvalt asjaoludest näiteks omastamisena (

§ 201

) ja/või maksejõuetuse põhjustamisena (

§ 384

). Sellisel juhul võivad juhatuse liikme poolt äriühingu varast tehtud väljamaksed olla käsitatavad just sellise kuriteoga saadud varana

§ 831lg 1 mõttes.

1. Kui aga isik tunnistatakse süüdi selles, et ta valmistas või hankis maksukuriteo täideviijale sisendkäibemaksu alusetuks enamdeklareerimiseks või ettevõtlusega mitteseotud kulude vähemdeklareerimiseks näilikke arveid kui kuriteo toimepanemise vahendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-6-11, p 13 jj), aidates sellega kaasa maksukuriteo toimepanemisele, on tema poolt näilike arvete valmistamise või hankimisega teenitud tulu põhimõtteliselt võimalik käsitada kuriteoga saadud varana

§ 83lg 1 mõttes.

IV

1. E. Raukase kaitsja A. Tammer esitas Riigikohtule taotluse määrata tema poolt E. Raukasele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi - ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni koostamise - eest Advokaadibüroole Tammer & Tammer OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 383 eurot 46 senti, millele lisandub käibemaks 76 eurot 69 senti. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri
3. a otsuse (
4. juulist 2010 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2, 3, 5 ja 16 juhindudes rahuldada. KrMS § 186 lg 1 alusel tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg