RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 35 lg 1 p-le 2 ja § 43 lg-le 1 ning leidis, et võlgnik saab halduri teadmisel jätkata iseseisvalt kohtumenetluses, mis on alanud enne pankroti väljakuulutamist. Haldur on kohtule teatanud, et ta ei astu võlgniku asemel tsiviilasja menetlusse ning et võlgnikul on õigus jätkata soovi korral hagejana. Praeguses asjas ei ole kohtumenetlus alanud enne pankroti väljakuulutamist ning seetõttu ei ole

§ 43lg 1 kohaldamine hageja suhtes võimalik.

Hagi esitamist ja hagi menetlusse võtmise otsustamist võib piiritleda kui asja algatamise etappi. Kui kohus jätab hagi käiguta, siis asja ei ole algatatud ja hagi jääb ootele. Praeguses asjas on hagi jäetud käiguta, hagi ei ole võetud kohtumenetlusse ega toimetatud kätte kostjatele. Kuivõrd haldur ei ole kasutanud õigust olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks ja praeguse ajani ei ole kohtumenetlus tsiviilasjas alanud, ei saa hageja iseseisvalt menetlust jätkata ning hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetlusse võtmise staadiumis. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. aprilli
4. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et kuigi vaidlustatud määrusest ei nähtu, millisel alusel keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast, nähtub määruse põhjendustest, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 3401 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hageja hagiavaldus ei olnud veel menetlusse võetud, kuna tasumata oli riigilõiv ja maakohus oli andnud
5. septembri ja
6. oktoobri
7. a määrustega hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks).

§ 43

lg 1 käsitleb olukorda, kus kohtumenetlus on alanud enne pankroti väljakuulutamist. Märgitud sättest järeldub, et kui haldur menetlusse ei astu, siis võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna.

§ 35

lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kuivõrd hagi ei olnud veel menetlusse võetud, st hagi ei olnud veel kohtumenetluses

§ 43

lg 1 tähenduses, siis ei olnud hagejal sellest sättest tulenevalt õigust hagi esitada ning maakohus keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmast. Tähtsust ei ole siinjuures sellel, et hagiavaldus oli kohtule esitatud enne, kui kuulutati välja hageja pankrot. Maakohus oleks saanud hagi menetlusse võtta üksnes siis, kui haldur oleks menetlusse astunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Määruskaebuses palub hageja maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetlusse võtmise staadiumis. Hageja palub kontrollida TsMS-de § 182 ja 183 põhiseaduspärasust osas, millega nimetatud sätetes on piiratud menetlusabi andmine juriidilistele isikutele, mis välistab hageja õiguse saada oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel menetlusabi. Samuti palub hageja kontrollida TsMS § 126, § 133 lg 1 ja § 137 ning riigilõivuseaduse § 57 lg-te 1 ja 19 ning lisa 1 nende koostoimes põhiseaduspärasust ning TsMS § 190 lg 4 põhiseaduspärasust. Hageja leiab, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui leidis, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel menetlusse võtmata. Praeguses asjas ei esine TsMS §-s 371 sätestatud aluseid hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal ei olnud hagi esitamise õigust ning hagi võis esitada üksnes pankrotihaldur. Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 43lg-t 1.

See säte ei andnud õigust hagi menetlusse võtmisest keelduda olukorras, kus enne pankroti väljakuulutamist oli esitatud hagi ning menetlusabi taotlus ja hageja oli vaidlustanud talle menetlusabi andmist välistavad sätted. Praeguses asjas oli kohtumenetlus alanud hagi esitamisega.

1. Vastuses määruskaebusele leiab kohtutäitur Oksana Kutšmei et hagejal ei ole kaebeõigust, samuti ei pea kohtutäitur kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Ektornet Commercial Estonia OÜ hageja määruskaebusele ei vastanud. Swedbank AS ei vastanud hageja määruskaebusele nõuetekohaselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata.
3. Kohtud leidsid õigesti, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 371 lg 1 p 12 järgi.

§ 35

lg 1 p 2 järgi läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Tartu Maakohus kuulutas

1. detsembri
2. a määrusega välja hageja pankroti. Alates selle määruse jõustumisest ei olnud hageja juhatuse liikmetel hageja esindamise õigust. Kuna hageja esindamise õigus on alates maakohtu eelnimetatud määruse jõustumist pankrotihalduril ning pankrotihaldur ei ole soovinud osaühingut VASAALIA hagi esitamisel esindada, siis oli hagi menetlusse võtmine TsMS § 371 lg 1 p 12 järgi võimatu.
3. Hageja leiab ebaõigesti, et hagi menetlemine on võimalik tulenevalt

§ 43lg-st 1 (enne 24.

märtsi 2011 kehtinud sõnastuses).

§ 43

lg 1 esimese lause järgi võib haldur astuda menetlusse võlgniku seadusliku esindajana juhul, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis on seotud pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna.

§ 43

lg 1 teise lause järgi võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna, kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu. Praegusel juhul ei olnud hagi kohtumenetluses läbivaatamisel ajal, mil kuulutati välja hageja pankrot. Hagi läbivaatamise staadium

§ 43lg 1 mõttes algab hagi menetlusse võtmisest kohtu määrusega Ts

MS § 372 lg 1 järgi. Praegusel juhul ei ole hagi siiamaani võetud selle sätte järgi kohtu menetlusse. Seega ei tulnud

§ 43lg-t 1 praegusel juhul kohaldada. 14. Ts

MS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Tulenevalt TsMS §-st 695 kehtib nimetatud säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Riigikohtul on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 12). TsMS § 696 lg 1 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 372 lg-s 5 sätestatakse, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 1 p-des 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel, s.o põhjusel, et õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Nimetatud sätetest tulenevalt ei olnud hagejal õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust ning Riigikohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.
3. Kuna hageja määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Kalev Koort. Hageja on TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Kalev Koortile. Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu