Obsah (17)

§ 41§ 4§ 32§ 124§ 111§ 2§ 128§ 126§ 36§ 29§ 127§ 129§ 122§ 117§ 121§ 119§ 39

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

- § 41 lg 9). Kvalifitseerimise tingimusi saab esitada pakkujale, mitte asja tootjale, kelle toodangut vahendatakse; b) keskkonnajuhtimise meetmete kasutamist saab nõuda vaid ehitustööde või teenuste hankelepingu puhul (

§ 41lg 1 p 6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.

märtsi 2004. a direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta art 48 lg 2 p f, art-d 49 ja 50). 4. PERH esitas 21. augustil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni otsuse hankedokumentide p 3.3 puudutavast osas. 5. Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2010. a otsusega haldusasjas 3-09-1838 jäeti kaebus rahuldamata ja PERH-lt mõisteti AS Kitman kasuks välja menetluskulud 10 226 kr. 6. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. 7. Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2011. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:

1. a)ehkki PERH on vaadeldava riigihanke (nr 113520) esemeks olevate asjade hankimiseks esimese astme kohtumenetluse ajal viinud läbi uue riigihanke (nr 114639), ei ole hankedokumentide vaidlusalust sätet ega ka vaadeldavat hankemenetlust kehtetuks tunnistatud. Seega ei ole kohtumenetluse lõpetamiseks alust;
2. b)HMS § 40 lg 1 analoogia korras rakendamiseks puudub vajadus, sest riigihangete seaduses on menetlusosaliste, sh hankija ärakuulamine reguleeritud (§ 123 lg 1, § 124 lg-d 1 ja 3). Apellandilt on küsitud seletust vaidlustatud hankedokumentide sisu kohta ja apellant andis oma selgituse. Vaidlustuskomisjoni seisukoht, et tehnilises kirjelduses ei saa esitada nõudeid pakkujale, ei saanud tulla apellandile üllatusena. Samas ei saaks menetlusviga tuua iseenesest kaasa vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist;
3. c)PERH ei saanud esitada sertifikaatide nõuet hankedokumentides lepingu eseme tehnilise kirjelduse osana (

§ 4, direktiivi 2004/18/EÜ art 48 lg 2 p f, art-d 49 ja 50).

PERH osutatud

§ 32

ja direktiivi art 23 ja VI lisa p 1 alapunkt b ei ole jäetud ebaõigesti kohaldamata. ISO 9001:2000 ja 14001:2004 sertifikaatide esitamise nõue on oma olemuselt kvalifitseerimise tingimus. Seda näitab ka

§ 41

ja selle lg-te 9 ja 10 ja direktiivi art-te 49 ja 50 paiknemine.

§-d 32 ja 33 võimaldavad tehnilises kirjelduses kehtestada nõuded hangitavatele asjadele, sh nõudeid asjade tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale. PERH ei kehtestanud nõudeid toodetele ega tootmisprotsessile, vaid tootjatele. ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardid kehtestavad üldnõuded organisatsioonis rakendatavatele juhtimissüsteemidele. Kõnealuste standardite järgi sertifitseerimine näitab, et asjaomane asutus on organisatsiooni juhtimissüsteemi auditeerinud ja veendunud, et see vastab standardis kehtestatud nõuetele. ISO 9001:2000 või 14001:2004 järgi sertifitseerimine ei ole toote sertifitseerimine ega toote garantii. Õige on ka vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu seisukoht, et keskkonnajuhtimismeetmete rakendamist saab nõuda üksnes ehitustööde või teenuste hankelepingu puhul (

§ 41lg 1 p 6 ja lg 10, direktiivi 2004/18/EÜ art 48 lg 2 p f ja art 50).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. PERH kassatsioonkaebuses palutakse halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused: a) kohtud ei ole oma otsustes nõutava põhjalikkusega käsitlenud asjaolu, et vaidlustuskomisjon väljus lubamatult AS Kitman vaidlustuse piiridest ehk rahuldas vaidlustuse üllatavatel põhjendustel. Vaidlustuskomisjon tugines asjaoludele ja põhjendustele, mida vaidlustuse esitaja esile ei toonud ja mida menetlusosalistega eelnevalt läbi ei arutatud. Vaidlustuskomisjon peab analoogia korras juhinduma HMS § 40 lg-st 1, HKMS § 25 lg-st 4 ja TsMS § 436 lg-st
2. Seletuse küsimine

§ 124

lg 3 alusel ei ole käsitatav võimalusena konkreetse asjaolu kohta selgituse andmiseks. Vaidlustuskomisjon ei küsinud PERH-lt selgitust küsimuses, kas hankedokumentides on õige ja põhjendatud nõuda asja tootjale väljastatud sertifikaate;

1. b)PERH ei seadnud tingimuseks sertifikaatide olemasolu pakkujal, vaid nõudis, et sertifikaadid oleks olemas asjade tootjal. AS Kitman kui pakkuja pidi esitama oma sertifikaadid üksnes põhjusel, et ta ise oli enda poolt pakutavate asjade tootja. Selline kokkusattumus ei tekitanud hankijale kohustust kirjutada sertifikaatide omamise nõue kvalifitseerimisnõudena hanketeatesse. Kui sertifikaate saaks nõuda üksnes hanketeates, kehtiks nõue vaid pakkujate suhtes. See piiraks konkurentsi. AS-l Kitman olid sertifikaadid olemas (www.kitman.
2. ee)ning seetõttu ei pidanud AS Kitman sertifikaatide esitamise nõuet enda õigusi rikkuvaks;
3. c)hankedokumentide p-s 3.3 nimetatu näol on tegemist nõudega hangitava toote tootmisprotsessile

§ 32lg 3 mõistes.

See ei kuulu

§ 41lg 9 alusel sätestamisele hanketeates.

ISO 9001:2000 ja 14001:2004 sertifikaadid tõendavad, et organisatsiooni tootmisprotsess on läbi selle juhtimise organiseeritud kvaliteetset tootmist võimaldaval viisil. Teatava juhtimissüsteemi järgimine on tootmisprotsessi lahutamatu osa. Kohtute viited

§ 41

lg 1 p-le 6 ja lg-le 10 ning direktiivi 2004/18/EÜ art 48 lg 2 p-le f ja art-le 50 on asjakohatud. Kohtud on põhjendamatult jätnud kohaldamata

§ 32lg 3 ja direktiivi 2004/18/EÜ art 23.

Direktiivi art-d 49 ja 50 ning

§ 41

käsitlevad võimalikke pakkujatele esitatavaid tingimusi, ostetavate asjade omadusi käsitlevad hoopis direktiivi art 23 ning

§ 32lg 3.

Hankedokumentides esitatud nõuete eesmärgiks ei olnud seada tingimusi pakkuja tehnilisele pädevusele; d) ringkonnakohtu seisukoha kohaselt oleks hankijatel kaks halba valikut: kas jätta sertifikaatide nõue üldse kehtestamata või kehtestada vastav nõue kvalifitseerimistingimusena hanketeates. Esimesel juhul tuleb aktsepteerida ka kontrollimatuid ja juhitamatuid ning ükskõik millise keskkonnamõjuga tootmisprotsesse. Teisel juhul saaksid hankes osaleda vaid tootjad. See oleks vastuolus nii hankija huvidega kui ka piiraks konkurentsi. Meedia kujundab hankijates arvamust, et neil puudub võimalus vaadelda muid kriteeriume peale hinna. Vaidlustuskomisjoni otsus ei aita kaasa selle kuvandi kadumisele.

1. AS Kitmani vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt puuduvad PERH-l konkreetsed rikutud õigused, mida kohtumenetluses oleks võimalik taastada. PERH kassatsioonkaebuse näol on tegemist populaarkaebusega. Hankedokumentide nõue esitada ISO 9001:2000 ja 14001:2004 sertifikaadid ei ole konkurentsi soodustavad. Tegelikult ei ole vahendajatel, kes ise vahetult tootmisprotsessis ei osale, selliseid sertifikaate olemas. Tegemist on pakkujale, mitte tootele suunatud nõudega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium käsitleb esmalt uue paralleelse hanke läbiviimise mõju käesolevale haldusasjale (I). Seejärel vaatleb kolleegium menetlusnormide järgimist vaidlustuskomisjoni poolt AS Kitman vaidlustusõiguse kontrollimise (II) ning vaidlustuse piiride ja PERH ärakuulamisõiguse aspektist (III), samuti hanketeate õiguspärasust (IV). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku oma hinnangud kassatsioonkaebuse suhtes ja teeb kindlaks menetluskulud (V). I
3. Vaidlustaja AS Kitman leidis halduskohtule esitatud täiendavas vastuses, et sama hankeeseme suhtes uue hankemenetluse läbiviimise ja hankelepingu sõlmimise tõttu on vaidlus tegelikult kohtuväliselt lahendatud ja vaidlustuskomisjoni otsus ei riku PERH õigusi.
4. Kolleegiumi hinnangul ei ole õiguspärane korraldada uut hankemenetlust sama eseme suhtes, mille üle toimub vaidlus vaidlustuskomisjonis või kohtus. Seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtetega ei ole kooskõlas hankemenetluse läbiviimine tegeliku kavatsuseta hankelepingut sõlmida. Säärase teo luges kuni
5. detsembrini 2010 kehtinud

§ 111lg 3 p 7 väärteona karistatavaks.

Sama eseme suhtes mitme paralleelse hankemenetluse läbiviimisel puudub vähemalt ühes hankemenetluses hankeeseme tegeliku soetamise kavatsus. Pelgalt uue hankemenetluse alustamine ja selle registreerimine uue viitenumbriga riigihangete registris ei tähenda, et tegemist oleks uue riigihankega

§ 2lg 2 mõttes.

1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni
2. augusti
3. a otsusest nähtuvalt peatas vaidlustuskomisjon
4. juuli
5. a otsusega vaidlusaluse riigihanke.

§ 128

lg 1 sätestab: "Hankija ei või jätkata peatatud riigihanget enne 14 päeva möödumist käesoleva seaduse § 126 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavakstegemisest." Kuna vaidlustuskomisjon rahuldas 13. augusti 2009. a otsusega vaidlustuse (

§ 126

lg 1 p 5) ja kohus ei kohaldanud haldusasjas esialgset õiguskaitset, võis PERH tulenevalt

§ 128lg-st 1 jätkata riigihanget eriprojektmööbli soetamiseks pärast 27.

augustit

1. Riigihanke jätkamisel pärast vaidlustusmenetlust on hankija seotud hankemenetluse varasemates staadiumides antud alusdokumentidega (hanketeade, hankedokumendid), sh valitud hankemenetluse liigiga ja hankemenetluse läbiviimise tingimustega osas, milles need ei ole vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega. Uue hankemenetluse korraldamine sama eseme suhtes teistsugustel tingimustel, sh teistsuguse hankemenetluse liigi valik on vastuolus pooleliolevas hankemenetluses antud eelhaldusaktidega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-99-09, p 16). Õiguspärased võimalused sama eseme suhtes uue hankemenetluse läbiviimiseks varasematest erinevatel tingimustel on sama hankeeseme kohta antud varasemate eelhaldusaktide muutmine (

§ 36

) või kogu varasema hankemenetluse kehtetuks tunnistamine (

§ 29lg 3 p 6).

Enne 1. juulit 2010 puudus

kehtiva redaktsiooni § 127 lg-le 41 vastav vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumist edasilükkav regulatsioon. Teistsuguse regulatsiooni puudumisel jõustub haldusakt teatavakstegemise hetkel. Seega jõustus vaidlustuskomisjoni otsus 13. augustil 2009 ning kuna haldusasjas ei kohaldatud esialgset õiguskaitset, pidi PERH tulenevalt

§ 127

lg 5 teisest lausest viima hankedokumendid kooskõlla vaidlustuskomisjoni otsusega, mitte asuma korraldama sama eseme suhtes teist liiki (väljakuulutamiseta läbirääkimistega) hankemenetlust. Arvestades, et AS-i Kitman uuest hankemenetlusest ei teavitatud ja uus hankemenetlus oli oluliselt madamala läbipaistvusastmega, ei ole välistatud, et eeltooduga kaasnes AS Kitman ebavõrdne kohtlemine ja läbipaistvuskohustuse rikkumine.

1. Eeltoodule vaatamata ei anna uue hankemenetluse läbiviimine alust käesolevas haldusasjas kohtumenetluse lõpetamiseks, sest vaidlustatud haldusakti (hankedokumente) ei ole selle andja poolt kehtetuks tunnistatud (HKMS § 24 lg 1 p 4). Olukord, kus kohtuväline vaidluste lahendamise organ rahuldab haldusaktiga seonduva vaidlustuse, ei ole sarnane haldusakti kehtetuks tunnistamisega haldusakti andnud organi poolt. Sellisel juhul ei saa eeldada, et haldusorgan on nõustunud kaebusega. Liiatigi vaidlustas hankija antud juhul kohtuvälise lahendi kohtus. Seega ei ole HKMS § 24 lg 1 p 4 selles asjas kohaldatav ka analoogia korras.
2. Uue hankemenetluse korraldamine ja lõpuleviimine kohtumenetluse ajal ei kõrvalda ka PERH kaebeõigust halduskohtusse pöördumisel.

§ 129

lg 2 p 3 sätestab, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib pärast vaidlustusmenetluse lõppemist esitada kaebuse hankija, kui vaidlustuskomisjon on teinud

§ 126lg 1 p-s 5 või 6 nimetatud otsuse.

Kuna vaidlustuskomisjon rahuldas

1. augusti
2. a otsusega vaidlustuse, tekkis PERH-l hankijana halduskohtusse pöördumise õigus. Hankija kaebeõigust ei mõjuta kirjeldatud regulatsiooni kohaselt see, et hankija on vaidlusaluse hankeeseme suhtes viinud lõpule uue hankemenetluse. Lisaks sellele on põhjendatud halduskohtu märkus, et kaebeõigusele antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. mai
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 24). Seega ei saanud hilisemad sündmused välistada PERH kaebeõigust. Seoses AS Kitmani vastusega kassatsioonkaebusele tuleb märkida ka seda, et HKMS § 52 lg 1 ei sea poole õigust kaevata edasi Riigikohtusse sõltuvusse sellest, kas asjaolude muutumise tõttu on kassatsioonkaebuse rahuldamisel kassaatori jaoks reaalsed majanduslikud tagajärjed. II
5. PERH kassatsioonkaebuses märgitakse, et AS-l Kitman olid hankedokumentide p-s 3.3 märgitud sertifikaadid olemas ning seetõttu ei pidanud AS Kitman sertifikaatide esitamise nõuet enda õigusi rikkuvaks. Kolleegium peab selle märkusega seoses esmalt vajalikuks rõhutada, et vaidlustuskomisjonil tuleb omaalgatuslikult kontrollida, kas vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus. Alates
6. juulist 2010 tuleneb

§ 122

lg 3 p-st 6, et vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Käesoleva vaidlustuse läbivaatamise ajal, s.o

1. aastal, säärane säte puudus. See ei tähendanud aga, et vaidlustuskomisjon oleks tollal tohtinud rahuldada vaidlustusi, mille esitamiseks vaidlustajal puudus õigus. Enne
2. juulit 2010 tuli vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustusõiguseta isiku poolt esitatud vaidlustus rahuldamata. Seetõttu tuleb ka kohtul vaidlustuskomisjoni otsuse kontrollimisel selgitada, kas vaidlustuskomisjon on õigesti teinud kindlaks vaidlustuse esitamise õiguse. 17.

§ 117lg 1 sätestas kuni 1.

jaanuarini 2011 kehtinud redaktsioonis, et pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et sama seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi, esitades Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Seega sõltus vaidlustuse esitamise õigus käesoleval juhul sarnaselt HKMS § 7 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusele sellest, kas vaidlustatav hankija tegevus sai rikkuda vaidlustaja subjektiivseid õigusi.

§ 121

lg 2 p 3 kohaselt peavad vaidlustuses sisalduma põhjused, miks vaidlustaja peab vaidlustuse eset oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks.

1. Käesolevas asjas nõuti hankedokumentide p-s 3.3 sisuliselt, et tootja järgiks mööbli tootmisel ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardeid ning et pakkumusele lisataks seda tõendavad kehtivad sertifikaadid.
2. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei saa vaidlustaja õiguste rikkumist hankedokumentide pga 3.3 välistada, sõltumata sellest, kas vaidlustajal olid hankemenetluse ja hankelepingu täitmise perioodil vaidlusalused sertifikaadid olemas. Hankedokumentide selle punktiga muudeti standardite nõuete järgimine vaidlustaja jaoks hankes osalemise ajaks kohustuslikuks. Sellega piirati vaidlustaja valikuvõimalusi oma majandustegevuse korraldamisel. III
3. PERH leiab, et vaidlustuskomisjon väljus vaidlustuse piiridest ja rikkus tema õigust ärakuulamisele, tehes üllatusliku otsuse põhjendustel, mida ei olnud vaidlustuses esitatud ega vaidlustusmenetluse osalistega läbi arutatud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et vaidlustuskomisjon ei väljunud vaidluse raamidest ning et PERH-l oli piisav võimalus selgitusi anda.
4. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vaidlustuskomisjon jäi antud juhul vaidlustuse piiridesse. Hankeasja läbivaatamise piirid määrab ära vaidlustuses esitatud nõue ja selle alus, mitte vaidlustuse õiguslik põhjendus. Neist piiridest vaidlustuskomisjon ei väljunud, sest AS Kitman oli muu hulgas vaidlustanud hankedokumentide p 3.
6. Vaidlustuse nõude piire ei mõjuta see, millisele normile või põhimõttele ei pidanud vaidlustaja hankedokumente vastavaks. Riigihangete seaduses puudub eriregulatsioon, mille kohaselt vaidlustuskomisjon võiks oma otsuse tegemisel tugineda vaid vaidlustusmenetluse osaliste poolt esitatud õiguslikele väidetele. Küll aga tuleneb üldisest riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1 lause 1), et avalikku võimu teostav organ peab tagama seaduse õige kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste õiguslikest seisukohtadest. See põhimõte kehtib haldusmenetluses, samuti kohtumenetluses, sh tsiviilkohtumenetluses vaatamata viimase võistlevale iseloomule (TsMS § 436 lg 7). Seaduse õige kohaldamise nõuet on rõhutatud ka

§ 119

lg-s 2, mille kohaselt peab vaidlustuskomisjoni liige lähtuma seadustest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest.

1. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et isegi kui vaidlustuskomisjon tegi ärakuulamisvea, ei ole see viga selles asjas oluline. Vaidlustuskomisjoni viga menetlusosalise ärakuulamisel ei saa olla komisjoni otsuse tühistamise aluseks, kui viga ei olnud oluline, st ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sarnane põhimõte on samuti omane nii haldus- kui ka kohtumenetlusele (HMS § 58, HKMS § 31 lg 1). Ükski PERH poolt kohtumenetluses esitatud väide ei ole selline, mille tõttu vaidlustuskomisjon oleks pidanud hankedokumentide p 3.3 õiguspärasuse suhtes asuma teistsugusele seisukohale (vt käesoleva otsuse p-d 25-37).
2. Eeltoodust tulenevalt ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida, kas vaidlustuskomisjon oleks enne oma otsuse tegemist pidanud juhtima vaidlustusmenetluse osaliste tähelepanu

§ 41võimalikule rikkumisele hankija poolt.

IV

1. Kohtumenetluses ei ole enam vaidlust selle üle, et vaidlustatud hankedokumentide p-s 3.3 ei nõutud vastavussertifikaatide esitamist mööbli valmistamisel kasutatava materjali kohta. Vaidlus käib selle üle, kas sertifikaatide nõude võis esitada hankedokumentides toote tehniliste tingimustena või on tegemist pakkujale või tootjale esitatud kvalifitseerimistingimusega. Samuti on vaieldav, kas hankija tohib üldse seada tingimusi tootja kvalifikatsioonile, kui tootja ei osale hankemenetluses pakkujana.
2. Hankija poolt hankemenetluses kehtestatavate nõuete seas eristuvad muu hulgas hankelepingu esemele ja hankes osalevatele ettevõtjatele esitatavad nõuded. Seda, millist liiki ja millistele tunnustele vastavat kaupa või teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal äranägemisel, eeldusel, et hankija poolt kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega (

§ 32lg 1).

Seevastu pakkuja majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse (

§ 39

lg 1) hindamisega seoses on seadusandja

§-des 39-42 piiritlenud, milliste andmete ja dokumentide esitamist võib hankija nõuda. Seega võib hankija seada hankes osalevate ettevõtjate ringile piiranguid vaid seaduses sätestatud juhtudel (vrd ka Euroopa Kohtu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr C-213/07: "Michaniki", p 43-44). Seetõttu on hankedokumentides esitatavate tehniliste tingimuste ning hanketeates esitatavate kvalifitseerimise tingimuste eristamisel oluline õiguslik tähendus.
3. Ringkonnakohus nõustus vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud hankedokumentide p-s 3.3 kehtestati tingimused hankes osalevate mööblitootjate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele ning seega on tegemist kvalifitseerimise tingimustega

§ 39lg 1 mõttes.

PERH on seisukohal, et kõnealuses punktis kehtestati nõuded hangitava mööbli tootmise protsessile ja tehnoloogiale ning seega on tegemist hankelepingu eseme tehnilise kirjeldusega

§ 32lg 1 mõttes.

28.

§ 32

lg 1 p 2 kohaselt on tehniline kirjeldus selle seaduse tähenduses asjade hankimisel hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks kehtestatud asjade omaduste ja oluliste tunnuste loetelu.

§ 32

lg 3 kohaselt võib asjade oluliste tunnuste loetelu hõlmata muu hulgas keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, samuti nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid.

§ 39

lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab hankija kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.

§ 41

lg 1 loetleb andmed ja dokumendid, mille esitamist võib hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hanketeates nõuda. See hõlmab ka andmeid pakkuja poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatavate tehniliste seadmete ning töö kvaliteedi jälgimise ja analüüsimise vahendite ning meetmete kirjeldust (p 4), samuti ehitustööde või teenuste hankelepingu puhul andmeid hankelepingu täitmisel rakendatavate keskkonnajuhtimismeetmete kohta nende meetmete asjakohasuse korral (p 6).

§ 41

lg 9 sätestab: "Kui hankija nõuab hanketeates sõltumatute asutuste tõendite esitamist selle kohta, et pakkuja või taotleja järgib kindlaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitab ta asjakohastele Euroopa standardite seeriatel põhinevatele kvaliteedi tagamise süsteemidele, mis on kinnitatud sertifitseerimist käsitlevate Euroopa standardite seeriatele vastavate asutuste poolt. Hankija tunnustab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid ja aktsepteerib muud pakkuja või taotleja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta."

§ 41

lg 10 sätestab: "Kui hankija nõuab hanketeates käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel rakendatavate keskkonnajuhtimismeetmete nimekirja esitamist, viitab ta Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (The Eco-Management and Audit Scheme - EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. Hankija tunnustab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid ja aktsepteerib muud pakkuja või taotleja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimismeetmete kohta." 29. Kolleegium nõustub vaidlustuskomisjoni ja kohtutega, et vaidlusaluste hankedokumentide p 3.3 seadis osalemistingimuse mööbli tootja isikule, mitte nõudeid mööbli tootmisprotsessile

§ 32lg 3 mõttes.

Esiteks tuleb rõhutada, et kui seadus ei sätesta teisiti, on kvalifitseerimistingimustes võimalik ettevõtja hankes osalemisele esitada vaid asjakohaseid, st hanke esemega seotud tingimusi (

§ 39lg 1 teine lause).

Seega on loomulik, et mööbli kvaliteedi tagamisele suunatud pakkuja või tootja kvalifitseerimise tingimused võivad seonduda mingil määral mööbli tootmisprotsessiga.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardite põhimõttelise olemuse üle. Ka siis, kui lähtuda kassatsioonkaebuses toodud määratlusest, et vastavad sertifikaadid tõendavad, et "organisatsiooni tootmisprotsess on läbi selle juhtimise organiseeritud kvaliteetset tootmist võimaldaval viisil" (lk 6), tuleb tõdeda, et standardi vahetuks esemeks on ettevõtte tegevuse korraldus laiemalt, ennekõike ettevõttes rakendatavad kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise meetodid, kommunikatsioon ettevõtte siseselt ja suhetes klientidega, samuti keskkonna säästmise alane tegevus tervikuna, mitte tootmisprotsessi tehnilised üksikasjad (vrd II kd, tl 18; http://www.iso.org/iso/iso_9000_essentials; http://www.iso.org/iso/iso_catalogue/management_and_leadership_standards/ environmental_management/iso_14000_essentials.htm). Asjaolu, et ettevõtte juhtimine ja selle erinevad valdkonnad avaldavad muu hulgas mõju ka tootmisprotsessile, ei anna alust pidada juhtimisstandardeid kitsalt tootmisprotsessi reguleerivaks tehniliseks standardiks. Ulatuslikud nõuded pakkuja tegevusele, mis väljuvad hankelepingu täitmise raamidest, ei ole käsitatavad hangitava asja või teenuse omaduste ega tunnustena (vrd Euroopa Kohtu
2. detsembri
3. a otsus asjas nr C-448/01: "Wienstrom", p 66-68). Kuna ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardite reguleerimisese on laiem kui tootmisprotsess, ei anna

§ 32

lg 3 alust seada nende standardite järgimist hankedokumentides tehnilise kirjelduse tingimuseks. 31. Ringkonnakohus on õigusega osutanud asjaolule, et

§ 41

lg-d 9 ja 10 paiknevad

1. peatüki
2. jaos "Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine" ning et nendega üle võetud direktiivi 2004/18/EÜ art-d 49 ja 50 paiknevad direktiivi VII peatüki
3. jaos "Kvalitatiivse valiku kriteeriumid". See näitab, et nii Eesti kui Euroopa Liidu seadusandja on seostanud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise standardite järgimise ettevõtja kvalifikatsiooni, mitte hanke eseme tehnilise kirjeldusega. Puudub igasugune alus arvata, et Eesti ja EL seadusandjad ei pidanud viidatud normides silmas ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardeid kui laialt levinud rahvusvahelisi kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise standardeid.
4. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda vaidlustuskomisjoni ja kohtutega selles, et ISO 9001:2000 ja 14001:2004 standardite järgimise ja vastavate sertifikaatide esitamise nõude õiguslik alus ei olnud

§ 32lg 1 p 2 ja et neid nõudeid ei tohtinud kehtestada hankedokumentides.

33. Lisaks eelnevale on keskkonnajuhtimise standardi järgmise nõue antud juhul vastuolus

§ 41lg 1 p-ga 6.

Sellest sättest tuleneb, et pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda asjakohaste keskkonnajuhtimismeetmete järgmist vaid ehitistööde või teenuste hankelepingu puhul. Kuna eeltoodust nähtuvalt on

§ 41

lg 1 p 6 ja lg 10 käesolevas vaidluses asjakohased sätted ning hanke esemeks oli asjade ostmine, mitte ehitustööd ega teenused, on vaidlustuskomisjon ja kohtud õigesti leidnud, et hankes keskkonnajuhtimismeetmete rakendamise nõudmise seaduses sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Tegemist ei olnud kitsalt hangitavale mööblile esitatud keskkonnakaitsenõuetega

§ 32

lg 3 mõttes, vaid laiemalt ettevõtja keskkonnaalasele tegevusele tingimuste seadmisega (vt käesoleva otsuse p 30). Eeltoodu ei tähenda, et hankija ei võiks asjade hankes kehtestada konkreetseid keskkonnakaitse eesmärgist lähtuvaid nõudeid hangitava asja omadustele või tunnustele (nt kohustus valmistada asi taaskasutatavatest materjalidest) või selle tootmisprotsessile (nt piirmäärad tootmisprotsessiga kaasnevate saasteainete eraldumisele). 34. PERH leiab kassatsioonkaebuses, et kvaliteedijuhtimise standardite järgimise nõude käsitamine kvalifikatsioonitingimustena välistab selle nõude kehtestamise hangitavate asjade tootja suhtes. PERH on sisuliselt seisukohal, et säärane tagajärg ei vasta seaduse mõttele. Kolleegium PERH käsitlusega ei nõustu. 35.

§ 41

lg-t 9 tuleb tõlgendada nõnda, et see võimaldab nõuda tõendeid ka selle kohta, et hangitava asja tootja järgib kvaliteedijuhtimise standardeid.

§ 41lg-d 9 ja 10 võtavad Eesti õigusesse üle direktiivi 2004/18/EÜ art-d 49 ja 50.

Vaidlusaluse hanke puhul ei ole ületatud riigihangete rahvusvahelist piirmäära. Hange ei kuulu seetõttu direktiivi 2004/18/EÜ reguleerimisalasse. Sellele vaatamata tuleb

§ 41

lg-te 9 ja 10 tõlgendamisel arvestada direktiivi regulatsiooniga, sest

§ 41

lg-d 9 ja 10 näevad antud juhul ette sama lahenduse, mida kohaldatakse direktiiviga reguleeritud olukordades (vrd Euroopa Kohtu

1. märtsi
2. a otsus asjas nr C-3/04: "Poseidon Chartering", p 16;
3. juuli
4. a otsus asjas nr C-28/95: "Leur-Bloem", pd 32-33 koos täiendavate viidetega). Direktiivi art-tes 49 ja 50 kasutatakse mõistete "pakkuja või taotleja" asemel samas kontekstis mõistet "ettevõtja". Direktiivi art 1 lg 8 teise lõigu kohaselt hõlmab ettevõtja mõiste muu hulgas tarnija. Sama lõike esimese lõigu kohaselt on tarnijaks füüsiline või juriidiline isik või avalik-õiguslik isik või selliste isikute või organite rühm, kes pakub turul tooteid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt nimetatakse ettevõtjat, kes on esitanud pakkumise, pakkujaks. Seega ei hõlma ettevõtja mõiste direktiivi 2004/18/EÜ art-tes 49 ja 50 tähenduses üksnes pakkujaid. Sellisele ettevõtja mõistele vastab ka allhanke korras hankes osalev mööbli tootja, sest ta pakub turul hanke esemeks olevat kaupa.
5. Lisaks eeltoodule sätestavad nii

§ 41

lg 6 kui ka direktiivi art 48 lg 3, et pakkujad võivad oma kvalifikatsiooni tõendada ka teise isiku näitajate alusel, kui pakkujal on võimalik neid kasutada. Need sätted võimaldavad pakkujal tugineda ka allhankijate näitajatele. Seoses teise ettevõtja andmetele tuginemisega on Euroopa Kohus rõhutanud, et pakkuja poolt teiste ettevõtjate kohta esitatud tõendusmaterjal peab vastama direktiivi 71/305 art-tes 23 ja 28 nimetatud kvalitatiivsetele valikukriteeriumitele (

1. detsembri
2. a otsus asjas nr C-5/97: "Ballast Nedam Groep II", p 13). Selle direktiivi art-te 23-28 kontekst oli sama, mis direktiivi 2004/18/EÜ art-te 4552 puhul. Täiendavalt on Euroopa Kohus selgitanud, et hankija peab saama välistada hankelepingu oluliste osade täitmise allhanke korras, kui hankijal puudus pakkumuste vastavuse kontrollimisel ja hindamisel võimalus veenduda allhankija tehnilises ja majanduslikus suutlikkuses (
3. märtsi
4. a otsus asjas nr C-314/01: "Siemens", p 45). Eeltoodust järeldub selgelt, et hankija peab saama kehtestada hanketeates tehnilise ja kutsealase pädevuse nõudeid ka allhankijate suhtes juhuks, kui pakkuja kavatseb neid hankelepingu täitmisel rakendada. Seaduse ega direktiivi mõttega ei saa olla kooskõlas pakkuja võimalus minna tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetest mööda allhankijate rakendamise teel. See tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise ja hanke läbipaistmatuse.
5. Järelikult puudub õiguspoliitiline vajadus hangitavate asjade tootja poolt kvaliteedijuhtimise standardite järgmise nõude kehtestamiseks hankeeseme tehnilises kirjelduses. V
6. Eeltoodust tulenevalt puudub kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ja ringkonnakohtu otsuse muutmiseks alus.
7. Kautsjon arvatakse riigituludesse (HKMS § 90 lg 3). Kassatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb jätta kassaatori kanda (HKMS § 92 lg 1). PERH menetluskuluks Riigikohtus oli õigusabikulu summas 1086 eurot (ilma käibemaksuta). AS Kitman ei ole kassatsiooniastmes kuludokumente esitanud. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann