← Eesti

3-1-1-91-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-91-11

  1. november 2011 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kriminaalasi Kristjan Rahnu süüdistuses KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-14185 Kristjan Rahnu kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kassatsioon Põhja Ringkonnaprokuratuur
  4. oktoober 2011, kirjalik menetlus
  5. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a kohtuotsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
  8. Jätta valitud kaitsjale makstud tasu summas 600 (kuussada) eurot Kristjan Rahnu kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohtu
  10. juuni
  11. a otsusega tunnistati Kristjan Rahnu süüdi ja teda karistati KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi vangistusega neljaks aastaks ja kuueks kuuks, mis jäeti KarS § 73 alusel viieaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Sama otsusega tunnistati süüdi ka Taavi Rim ja Heli Kõrge, kuid nende suhtes kassatsioonimenetlust ei toimu.
  12. K. Rahnu tunnistati süüdi grupis koos T. Rimiga ja H. Kõrgega prostitutsioonile kaasaaitamises ajavahemikus
  13. septembrist 2007 kuni
  14. veebruarini 2008 alljärgnevalt. 2.
  15. Ajavahemikus
  16. septembrist kuni
  17. oktoobrini 2007 aadressil XXXXXXXXXX XX-X, Tallinn sõlmisid K. Rahnu, T. Rim ja H. Kõrge omavahelise kokkuleppe alusel H. Kõrge nimele sellel aadressil asuva eluruumi üürilepingu eesmärgiga värvata oma alluvusse tasulist seksteenust osutavaid isikuid ning võimaldada neil selles eluruumis tasulise seksteenuse osutamist. 2.
  18. Ajavahemikus septembrist kuni
  19. oktoobrini 2007 aadressil XXXXXXXXX X/XXXXXX XXXX, Tallinn sõlmisid K. Rahnu ja T. Rim J. G. nimele sellel aadressil asuva eluruumi üürilepingu eesmärgiga võimaldada J. G.-l selles eluruumis tasulise seksteenuse osutamist, värvata sinna teisi tasulist seksteenust osutavaid isikuid ning võimaldada neil seal tasulise seksteenuse osutamist. 2.
  20. Ajavahemikus
  21. oktoobrist kuni
  22. detsembrini 2007 aadressil XXXXXXXXX X/XXXXXX XX-XXX, Tallinn sõlmisid K. Rahnu ja T. Rim T. Rimi nimele sellel aadressil asuva eluruumi üürilepingu eesmärgiga värvata sellele aadressile tasulist seksteenust osutavaid isikuid ning võimaldada neil selles eluruumis tasulise seksteenuse osutamist. 2.
  23. Ajavahemikus
  24. detsembrist 2007 kuni
  25. veebruarini 2008 aadressil XXXXXXXXX X/XXXXXX XX-XXX, Tallinn sõlmisid K. Rahnu, T. Rim ja H. Kõrge omavahelise kokkuleppe alusel H. Kõrge nimele sellel aadressil asuva eluruumi üürilepingu eesmärgiga värvata sellele aadressile tasulist seksteenust osutavaid isikuid ning võimaldada neil selles eluruumis tasulise seksteenuse osutamist. 2.
  26. Ajavahemikus
  27. veebruarist 2008 kuni
  28. veebruarini 2008 aadressil XXX-XXXXXX XX-X, Tallinn sõlmisid K. Rahnu, T. Rim ja H. Kõrge omavahelise kokkuleppe alusel H. Kõrge nimele sellel aadressil asuva eluruumi üürilepingu eesmärgiga värvata sellele aadressile tasulist seksteenust osutavaid isikuid ning võimaldada neil selles eluruumis tasulise seksteenuse osutamist. 2.
  29. Lisaks värbas K. Rahnu koos T. Rimiga nende poolt üüritud korteritesse tööle prostituute ja pani Internetti üles kuulutusi tasulise seksteenuse osutamise kohta, andes kontaktnumbriteks vastavat teenust osutavate isikute telefoninumbrid.
  30. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on süüdistatavate süü KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi tõendatud tunnistajate ütluste, jälitustoimingu protokollide ja muude kirjalike tõenditega. Kohus leidis, et prostituutidele korterite üürimine seksuaalteenuste osutamise eesmärgil, samuti J. G.-le seksteenuste osutamise jaoks korteri üürimiseks raha andmine on käsitatav prostitutsioonile kaasaaitamisena K. Rahnu ja T. Rimi poolt. Kuigi K. Rahnu ja T. Rim oma süüd eitavad, on tõendatud, et nad otsisid ühiselt ja kooskõlastatult seksuaalteenuste osutamiseks ruumid, tasusid nende ruumide üüri eest, otsisid naisterahvad, kes nendes ruumides seksuaalteenust osutasid ning said endale poole seksuaalteenuste tasust. Ruumi prostitutsiooniks kasutada andmine tähendab ruumi kasutada andmist süstemaatiliselt või üksikjuhul prostitutsiooniga tegelemiseks. Spetsiaalselt seksteenuste jaoks korterite üürimine, võimaldamaks prostituutidel seal kliente vastu võtta, on ruumi andmise läbi prostitutsioonile kaasaaitamine. Uute prostituutide otsimist ja värbamist loetakse muul viisil prostitutsioonile kaasaaitamiseks.
  31. Harju Maakohtu
  32. juuni
  33. a otsuse peale esitasid apellatsioonid K. Rahnu kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa ja T. Rimi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, kes taotlesid süüdistatavate õigeksmõistmist kogu neile esitatud süüdistuses.
  34. Tallinna Ringkonnakohtu
  35. jaanuari
  36. a määrusega tühistati Harju Maakohtu
  37. juuni
  38. a otsus täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt.
  39. Tallinna Ringkonnakohtu
  40. jaanuari
  41. a määruse peale esitasid kaebused Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling, T. Rimi kaitsja O. Ladva ja K. Rahnu kaitsja A. Aasmaa.
  42. Riigikohtu
  43. mai
  44. a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
  45. jaanuari
  46. a määrus täielikult ning K. Rahnu ja T. Rimi kaitsjate apellatsioonid saadeti uueks arutamiseks samale kohtule.
  47. Kriminaalasja uue arutamise tulemusena tühistas Tallinna Ringkonnakohus
  48. juuni
  49. a otsusega Harju Maakohtu
  50. juuni
  51. a otsuse osaliselt T. Rimi süüditunnistamises KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi prostituutide värbamises ja tasulise seksteenuse kuulutuste ülespanekus Internetti. Tühistatud osas mõisteti T. Rim õigeks ja maakohtu otsuse põhiosasse tehti täpsustus, mille kohaselt K. Rahnu värbas prostituute ja pani tasulise seksteenuse kuulutusi Internetti üles üksinda. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata, kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus märkis järgmist: 8.
  52. Arvestades, et T. Rimile esitatud süüdistuses ei heideta ette prostituutide värbamist ega tasulist seksteenust reklaamivate kuulutuste ülespanekut Internetti, väljus maakohus ringkonnakohtu hinnangul süüdistusakti piiridest. Järelikult tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ja T. Rim õigeks mõista. Seoses eelnevaga peab maakohtu otsuse põhiosasse tegema täpsustuse, mille kohaselt värbas K. Rahnu prostituute ja pani tasulisi seksteenuste kuulutusi Internetti üles üksinda. 8.
  53. Maakohtu otsuse põhjendused jälitustoimingu seaduslikkuse osas on kooskõlas jälitustoimiku materjalidega. Ajaks, mil anti luba jälitustoimingut teostada, oli kogutud piisavalt teavet selle kohta, et Tallinnas XXXXXXXXX X/XXXXXX XX-XXX korteris vahendatakse seksuaalteenuseid isikute grupi poolt ja antakse ruume prostitutsiooniks kasutada. Arvestades, et tõenäoliselt ei tule seksuaalteenuseid vahendav isik, prostituut ega viimase teenuseid kasutanud isikud vabatahtlikult politseisse toimuva kohta ütlusi andma, oli saadud teabe tõelevastavust võimalik kontrollida üksnes jälitustoiminguga. 8.
  54. KarS § 2681 objektiivse koosseisu moodustab prostitutsiooni vahendamine, ruumi andmine või muul viisil prostitutsioonile kaasa aitamine. K. Rahnu tegutses süüdistuses märgitud viit korterit koos T. Rimiga üürides eesmärgiga värvata neisse tööle prostituute ja andis J. G.-le seksteenuste osutamise jaoks korteri üürimiseks raha. Samuti värbas K. Rahnu üüritud korteritesse tööle prostituute ja avaldas Internetis tasulise seksteenuse kuulutusi. Eeltoodust nähtuvalt täitis K. Rahnu KarS § 2681 koosseisu, mistõttu on tema süüditunnistamine seaduslik.
  55. Tallinna Ringkonnakohtu
  56. juuni
  57. a otsuse peale esitasid kassatsioonid K. Rahnu kaitsja A. Aasmaa ja T. Rimi kaitsja O. Ladva.
  58. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  59. augusti
  60. a määrusega jäeti T. Rimi huvides esitatud kassatsioon menetlusse võtmata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  61. K. Rahnu kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist. Kassaatori põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 11.
  62. Kohtud väljusid K. Rahnu süüditunnistamisel esitatud süüdistuse piiridest. Nimelt ei nähtu süüdistusest, et K. Rahnu värbas korteritesse tööle prostituute või võimaldas neil üüritud ruumides tasulist seksteenust osutada. Samuti pole prokurör märkinud, et üüritud ruumides osutati tasulist seksteenust, ega heitnud K. Rahnule ette tasu saamist ruumide kasutada andmise eest. Arvestades, et kuriteo ettevalmistamine pole karistatav ja K. Rahnut süüdistatakse korterite üürimisel pelgalt soovis tulevikus teatud viisil käituda, tuleb K. Rahnu õigeks mõista. 11.
  63. Ringkonnakohtu viide Riigikohtu
  64. aprilli
  65. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-20-04 on asjakohatu, sest selles ei käsitletud KarS § 2681 järgi kvalifitseeritavas teos esitatud süüdistuse formuleerimist. Arvestades, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  66. novembri
  67. a otsuses kriminaalasjas nr 1-06-11681 käsitletud süüdistuses olid välja toodud nii prostitutsiooni aset leidmine, vahendustegevuse olemasolu kui ka kliendilt raha saamine, ei puutu ka see lahend asjasse. 11.
  68. Isegi juhul, kui prokurör oleks heitnud K. Rahnule ette tegevust, milles kohtud ta süüdi tunnistasid, poleks see täitnud KarS § 2681 objektiivset koosseisu. KarS § 2681 järgi tuleb karistatavaks lugeda eelkõige teod, millega aidatakse kaasa prostitutsiooni vahendamisele. Arvestades, et K. Rahnu ei vahendanud prostitutsiooni ning seksi müümine ega ostmine pole kriminaliseeritud, pole põhiseadusega kooskõlas karistamine ka ruumi prostitutsiooniks kasutada andmise eest. Nimelt ei kahjustata sellega prostituudi seksuaalset enesemääramisõigust ega teisi õigushüvesid. 11.
  69. K. Rahnul puudus valdus korteri üle, milles J. G. prostitutsiooniteenust osutas. Seega ei saanud ta korterit J. G.-le kasutada anda. Kohtud arvasid K. Rahnule prostituutide värbamisena süüks selle, et süüdistatav andis prostituutidele teada võimalusest ruumi prostitutsiooniks kasutada. Eelkirjeldatu kujutab endast aga prostitutsiooniks ruumi kasutada andmise eeltegu ega ole seega käsitatav prostitutsioonile kaasaaitamisena muul viisil. 11.
  70. K. Rahnule esitatud süüdistus prostituutide värbamises on konkretiseerimata ja rikub süüdistatava kaitseõigust. Nii ei nähtu süüdistusest, kes, millal, millistesse korteritesse ja milliseks ajaks tööle värvati, samuti, millist K. Rahnu tegevust tuleb värbamiseks pidada. Süüdistataval polnud süüdistuse teksti pinnalt võimalik eristada erinevaid värbamise episoode ega nende toimumisele järelikult ka vastu vaielda. Jättes nimetamata väidetavalt värvatud prostituudid, võttis prokurör süüdistatavalt võimaluse taotleda nende isikute ülekuulamist tunnistajatena. 11.
  71. Tasulise seksteenuse reklaamimine on karistatav väärteona reklaamiseaduse § 34 lg 1 järgi, mitte aga kuriteona KarS § 2681 järgi, vaid Ringkonnakohtu seisukoht, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele KarS § 3 lg 5 on väär, sest Riigikohtu senise praktika kohaselt saab KarS § 3 lg 5 kohaldamist kaaluda vaid ideaalkogumi korral. 11.
  72. Ringkonnakohus rikkus reformatio in peius keeldu. Maakohus küll tuvastas, et K. Rahnu avaldas Internetis kuulutusi tasulise seksteenuse kohta, kuid ei kvalifitseerinud süüdistatava seda tegevust KarS § 2681 järgi. Asudes seisukohale, et tasulist seksteenust reklaamivate kuulutuste avaldamisega Internetis aitas K. Rahnu prostitutsioonile muul viisil kaasa, raskendas ringkonnakohus süüdistatava olukorda. 11.
  73. Kohtute põhjendused jälitustoimingute seaduslikkuse osas pole veenvad, sest neis pole välja toodud kaalutlusi, millistel jälitustegevust alustati. Eelneva tõttu tuleb jälitustegevusega saadud tõendite seaduslikkust kontrollida ka Riigikohtul, pöörates seejuures erilist tähelepanu motiividele, millistel jälitusload väljastati. 11.
  74. Tallinna Ringkonnakohtu
  75. jaanuari
  76. a määrusega hüvitati K. Rahnule riigieelarvest valitud kaitsjale makstud tasu summas 18 000 krooni (1150,41 eurot). Riigikohtu
  77. mai
  78. a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
  79. jaanuari
  80. a määrus täielikult ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule.
  81. juuni
  82. a otsuses märkis Tallinna Ringkonnakohus, et K. Rahnu kaitsja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulud summas 1020 eurot. Eeltoodust nähtuvalt jättis ringkonnakohus kriminaalasja uuel arutamisel tähelepanuta ringkonnakohtu
  83. detsembri 2010 istungil esitatud taotluse hüvitada kaitsjatasu summas 18 000 krooni. Kuivõrd ringkonnakohus leidis asja esmakordsel arutamisel, et 1150,41 euro suurune kaitsjatasu on vajalik ja põhjendatud, pidanuks kohus selle K. Rahnule kriminaalasja uuel arutamisel obligatoorselt hüvitama. Jättes K. Rahnu kasuks 1150,41 suuruse summa välja mõistmata, rikuti reformatio in peius keeldu. 11.
  84. Kui Riigikohus tühistab ringkonnakohtu lahendi ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule, ei saa apellatsioonimenetluse kulusid, olenemata kriminaalasja lõpptulemusest, süüdistatava kanda jätta. KrMS § 185 lg 2 kohaselt võib apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta süüdistatava kanda vaid juhul, kui tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahend. Arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel muutmata, tehes sellesse täpsustuse, oleks ta pidanud jätma süüdistataval tekkinud kulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et 1020 euro suurune kaitsjatasu oli ebamõistlik või mittevajalik. Otsustades hüvitada üksnes 200 eurot, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  85. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör E.-M. Velling esitas kassatsioonile vastuse, milles peab kassatsiooni alusetuks ja märgib kokkuvõtvalt järgmist. 12.
  86. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  87. mai
  88. a määruse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud esitatud süüdistuse põhjal otsustama materiaalõiguse kohaldamise üle ja enne õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist kaaluma, kas süüdistuses esinev puudus toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo väljaselgitamise võimatuse või kas sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. Kuna Tallinna Ringkonnakohus asus
  89. juuni
  90. a otsuses seisukohale, et K. Rahnu on toime pannud temale esitatud süüdistuses kirjeldatud teod, ja jättis Harju Maakohtu
  91. juuni
  92. a otsuse K. Rahnu osas muutmata, leiti järelikult, et süüdistuse koostamisel aset leidnud minetused ei tinginud vältimatut vajadust süüdistatav õigeks mõista. 12.
  93. Täpsustades, et K. Rahnu värbas üüritud korteritesse prostituute tööle ja pani tasulist seksteenust reklaamivad kuulutused Internetti üles üksinda, pole ringkonnakohus süüdistatava olukorda raskendanud. Samuti on vaidlustatud kohtuotsuses selgitatud, miks on J. G. nimele korteri üürimine ja talle selleks raha andmine käsitatavad prostitutsioonile kaasaaitamisena. Ringkonnakohus on põhjalikult analüüsinud, millised teod moodustavad prostitutsioonile kaasaaitamise, järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  94. mai
  95. a määruses väljendatud seisukohta, et nii inimeste otsimine prostituutideks kui ka prostitutsiooniteenuste kohta andmete levitamine Internetis võib abstraktselt olla käsitatav KarS § 2681 kohase koosseisupärase teona, ja vastanud kõikidele Riigikohtu määruses tõstatatud teoreetilistele küsimustele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  96. Kolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu
  97. juuni
  98. a otsuses väljendatud seisukohtade ja põhjendustega ning peab K. Rahnu süüditunnistamist KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi seaduslikuks. Praeguses kriminaalasjas järgisid kohtud faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme. Kuna on välja toodud K. Rahnu süüd kinnitavad tõendid, põhjendatud, miks otsuste tegemisel just need aluseks võeti, ja selgitatud, millised järeldused tõenditest tehti, on K. Rahnu süüditunnistamiseni viinud mõttekäik kohtuotsuste lugejale jälgitav. Samuti on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang.
  99. Puutuvalt otsustusse hüvitada K. Rahnule valitud kaitsjale makstud tasu osaliselt summas 200 eurot toob kolleegium välja järgmise. 14.
  100. Kriminaalmenetlusega seoses tekkinud kulude hüvitamise otsustab menetleja vastava taotluse alusel. Kuna kriminaalasja uuel arutamisel taotleti ringkonnakohtult K. Rahnu kasuks valitud kaitsjale makstud tasu hüvitisena 1020 euro väljamõistmist, polnud kohtuotsuses võimalik võtta seisukohta kriminaalasja esialgsel arutamisel teisele kohtukoosseisule esitatud taotluse kohta hüvitada K. Rahnule 18 000 krooni. Seega asus ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul õigustatult lahendama vaid
  101. juuni 2011 istungil esitatud taotlust. 14.
  102. Seoses eelmainitud taotluse sisulise lahendamisega juhib kolleegium aga tähelepanu asjaolule, et kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt sõltub isiku kohustus hüvitada menetluskulud eeskätt kriminaalmenetluse tulemist - maakohtus reeglina otsustusest süüdistatava süüküsimuses ning ringkonna- ja Riigikohtus ka hinnangust eelnenud menetluse seaduslikkusele. Kuigi käesolevas kriminaalasjas märkis ringkonnakohus, et osaliselt rahuldati nii T. Rimi kui ka K. Rahnu kaitsjate apellatsioonid, muudeti maakohtu otsust siiski üksnes T. Rimi osas ja T. Rimi kaitsja apellatsiooni alusel. Nimelt tühistas ringkonnakohus Harju Maakohtu
  103. juuni
  104. a otsuse T. Rimi süüditunnistamises KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi prostituutide värbamises ja tasulise seksteenuse kuulutuste Internetti ülespanemises ning mõistis T. Rimi selles osas õigeks. K. Rahnu süü suurust ega tema teole antavat karistusõiguslikku hinnangut ei mõjutanud kolleegiumi hinnangul ka maakohtu otsuse põhiosasse tehtud täpsustus, et K. Rahnu värbas prostituute ja pani Internetti tasulise seksteenuse kuulutusi üles üksinda. Võttes arvesse maakohtu otsusesse tehtud muudatusi, nähtub ringkonnakohtu otsusest, et K. Rahnu osas peeti maakohtu otsust seaduslikuks. Järelikult jäeti K. Rahnu apellatsioon sisuliselt rahuldamata ja KrMS § 185 lg 2 kohaselt tulnuks rahuldamata jätta ka taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks. Kuivõrd aga prokuratuur ei ole ringkonnakohtu otsuse peale selles osas kassatsiooni esitanud, ei saa kolleegium nimetatud eksimust kõrvaldada, kuna see oleks vastuolus reformatio in peius keeluga.
  105. Toetudes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  106. juuni
  107. a otsuse muutmata ja K. Rahnu kaitsja kassatsiooni rahuldamata.
  108. K. Rahnu kaitsja A. Aasmaa esitas taotluse hüvitada K. Rahnule seoses kassatsioonimenetlusega kaitsjatasu summas 600 eurot. Kuna Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava kaitsja kassatsiooni rahuldamata, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 186 lg 2 alusel K. Rahnu kanda. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.