← Eesti

3-3-1-48-11

Obsah (4)§ 33§ 2§ 6§ 35

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-48-11 21. nove

) § 33 lg 1 p-dest 2 ja 3 ning § 33 lg 2 p-st 1 ja Vabariigi Valitsuse

  1. augusti
  2. a määruse nr 224 § 13 p-st 2 tulenevalt kohustuslik. Kaebaja hinnangul pole enne planeeringu algatamist välja selgitatud avalikku huvi. Avalik huvi seisneb ühiskondlike ja puhkeehitiste ala säilitamises. Piirkonna muutmine korruselamute alaks pole kooskõlas väljakujunenud miljööga, suurendaks liikluskoormust ja hakkaks kahjustama elukeskkonda, kuna planeeringu elluviimine toob muu hulgas kaasa kõrghaljastuse osalise likvideerimise. Planeeringu teostamisel võib olla kumulatiivne mõju, mille ulatust ja iseloomu tuleks KSH kaudu välja selgitada. Planeeringulahenduste otsustamisel tuleb kaebaja arvates lähtuda ka ettevaatuspõhimõttest.
  3. Tallinna Halduskohus tagastas
  4. märtsi
  5. a määrusega haldusasjas nr 3-11-570 (punkt 1) kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Määruse punktiga 2 jättis kohus rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohus leidis järgmist: 1) vaidlustatud on menetlustoiming, mitte haldusakt, ning seetõttu ei saa taotleda korralduse tühistamist; 2) erandlikult on võimalik menetlustoimingu vaidlustamine (näiteks kui sellise menetluse tulemusena antav lõplik akt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub iseseisvalt õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest), kuid praegusel juhul vastavaid aluseid ei esine. Pole välistatud, et algatatud planeeringut ei kehtestatagi või muudetakse oluliselt lähteülesannet või viiakse läbi täiendavaid uuringuid; 3) seadusest ei tulene kohustust koos detailplaneeringu algatamisega algatada ka KSH. Praeguses asjas puuduvad alused, mis kohustaksid kohalikku omavalitsust KSH läbi viima; 4) tuvastamisnõuet on halduskohtule võimalik esitada põhjendatud huvi olemasolul. Kaebaja menetluslikke õigusi ei ole käesoleval juhul rikutud ja tal puudub põhjendatud huvi, mistõttu tuleb kaebus § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada.
  6. MTÜ Pirita Selts esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus kaebuse tagastamise osas tühistada. Kaebaja möönis, et vaidlustatud korraldus on käsitatav menetlustoiminguna, kuid leidis seejuures, et halduskohus on HKMS § 11 lg 1 p 3 rikkudes jätnud talle andmata võimaluse oma taotlust muuta. Määruskaebusega muutis MTÜ Pirita Selts oma kaebust ning palus tuvastada vaidlustatud korralduse p 5, millega jäeti algatamata KSH, õigusvastasus. Määruskaebuse kohaselt on MTÜ Pirita Selts liikmed planeeringuala lähiümbruse elanikud ja neid mõjutab otseselt planeeringualal kavandatav ehitustegevus. KSH algatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamine aitaks neil paremini kaitsta oma õigusi detailplaneeringu menetluses, et ära hoida nende elukeskkonna õigusvastane kahjustamine ja esitada nõue tekitatud kahju hüvitamiseks. KSH läbiviimise kohustus tuleneb praegusel juhul

§ 33lg 1 p-st 3 ja § 6 lg 2 p-st 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.

augusti

  1. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust" loetelu § 13 p-st
  2. Vaidlusalusel juhul planeeritakse uue elamurajooni rajamist. Vastustaja menetleb samaaegselt ka teisi lähiümbruse detailplaneeringuid, mis näevad ette piirkonnas elamute ehitamist ning erinevate detailplaneeringutega kavandatav toob kaasa kumulatiivse mõju elu- ja looduskeskkonnale. Seega oli KSH algatamine detailplaneeringu algatamisel kohustuslik ning KSH algatamata jätmine toob kaasa ebaõige otsustuse keskkonda mõjutava planeeringulahenduse näol.
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. aprilli
  5. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et arvestades keskkonnakaitselist tegevust kui MTÜ Pirita Selts üht eesmärki ja seltsi liikmete arvu (138 liiget), on põhjendatud teda pidada piirkonna üldsuse esindajaks ning Århusi konventsiooni art 2 lg-le 5 vastavaks valitsusväliseks organisatsiooniks. Kohus analüüsis MTÜ Pirita Selts kaebeõiguse olemasolu HKMS § 7 lg 3 ning Århusi konventsiooni art 9 lg 2 alusel ning jõudis järeldusele, et kummastki nimetatud sättest ei tulene kaebaja jaoks õigust halduskohtusse pöörduda. Seetõttu on halduskohtu seisukoht tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel lõppjärelduste osas õige. Kohus leidis, et konventsiooni art 9 lg-st 2 ning art-st 6 ja Riigikohtu sellekohasest praktikast (halduskolleegiumi
  6. jaanuari
  7. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-81-03) tulenevalt on valitsusvälisel keskkonnaorganisatsioonil kaebeõigus konventsioonis loetletud otsuse, tegevuse või tegevusetuse vaidlustamiseks, kusjuures vaidluse objekt peab olema ka siseriiklikult vaidlustatav. Konventsiooni art 6 lg 1 punkti b kohaselt kohaldab konventsiooniosaline riik siseriikliku õiguse järgi artikli 6 sätteid ka selle tegevuse kohta tehtud otsuse suhtes, mida ei ole lisas I nimetatud ja millel võib olla oluline mõju keskkonnale. Ringkonnakohtu hinnangul pole vaidlusalune otsustus (linnavalitsuse korraldus, millega otsustati algatada detailplaneering ning jätta detailplaneeringu koostamisel läbi viimata KSH) käsitatav konventsiooni art 6 lg 1 punktis b nimetatud otsusena. KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut (

§ 2

lg 2), kuid KSH läbi viimata jätmisel iseenesest pole mõju keskkonnale ja see otsustus ei põhjusta mingeid tagajärgi keskkonnas. Otsustuseks konventsiooni art 6 lg 1 punkti b tähenduses võib olla näiteks detailplaneeringu kehtestamise otsus, ehitusluba vms. Vaidluse esemeks olev Tallinna Linnavalitsuse korraldus ei ole ka siseriiklikult vaidlustatav. Tegemist on menetlustoiminguga ning isegi kui KSH algatamata jätmine oli menetluslik rikkumine, ei saa seda kõnealuses menetlusetapis pidada selliseks oluliseks veaks, mis võimaldab järeldada, et menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Algatatud planeeringulahendust võidakse menetluse käigus muuta või planeeringut üldse mitte kehtestada, samuti võib kohalik omavalitsus otsustada menetluse jooksul KSH edaspidi läbi viia. Seejuures on kaebajal üldsuse esindajana võimalik osaleda planeeringu menetlemisel ja esitada oma ettepanekuid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Määruskaebuses Riigikohtule palub MTÜ Pirita Selts tühistada ringkonnakohtu määrus ja halduskohtu määruse punkt 1 ning saata haldusasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja märgib järgmist: 1) ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta MTÜ Pirita Selts määruskaebuse väite, et halduskohus, asudes seisukohale, et vaidlustatav korraldus ei kujuta endast haldusakti, vaid menetlustoimingut, ei andnud kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks ja kohase taotluse esitamiseks; 2) ringkonnakohus on kaebaja õigesti määratlenud valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina Århusi konventsiooni tähenduses, kuid on asunud väärale seisukohale, et vaidlustatud korraldust ei saa mõista konventsiooni art 6 lg 1 punktis b nimetatud otsustusena, kuna puudub oluline mõju keskkonnale; 3) nähtuvalt Riigikohtu praktikast (halduskolleegiumi
  2. juuni
  3. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1101-09) on keskkonnamõju hindamata jätmine planeerimismenetluses vaidlustatav, kui keskkonnamõju hindamine on kohustuslik ja hindamata jätmine toob kaasa ebaõige otsustuse keskkonda mõjutava objekti rajamise suhtes. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et keskkonnamõju hindamata jätmine ei avalda mõju keskkonnale; 4) kuna keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise vaidlustamine on seatud sõltuvusse asjaolust, kas hindamise läbiviimine on kohustuslik või mitte ning hindamise kohustuslikkuse üle on asjas vaidlus, tuleb kõnealuse toimingu vaidlustatavus välja selgitada sisulisel lahendamisel ning põhjendamatu on kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
  4. Tallinna Linnavalitsus ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. MTÜ Pirita Selts taotles esitatud kaebuses Tallinna Linnavalitsuse
  6. veebruari
  7. a korralduse nr 126-k "Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" tühistamist täies ulatuses või alternatiivina p 5 osas (KSH algatamata jätmine). Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuses märkis kaebaja, et soovib korralduse punkti 5 õigusvastasuse tuvastamist.
  8. Kaebaja on ennast määratlenud sellise keskkonnaorganisatsioonina, kelle kaebeõigus tuleneb tema hinnangul HKMS § 7 lg-st 3 ja Århusi konventsiooni art 9 lg-st
  9. Halduskohus lähtus kaebeõiguse kontrollimisel HKMS § 7 lg-st 1 ega pööranud tähelepanu keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse võimalikele erisustele. Ringkonnakohus tugines kaebeõiguse analüüsimisel HKMS § 7 lg-le 3 ning Århusi konventsiooni art 9 lg-le
  10. Ringkonnakohus on kaebajat tunnustanud kui keskkonnaorganisatsiooni Århusi konventsiooni tähenduses, kelle põhjendatud huvi või õiguste rikkumist kohtusse pöördumisel eeldatakse. Kohus leidis, et kaebaja põhikirja kohaselt on seltsi eesmärgiks Pirita säilitamine ajaloolist ja looduslik-territoriaalset identiteeti omava linnaosana, Pirita aedlinna elukeskkonna säilitamine ja edendamine, Pirita kui Tallinna puhkepiirkonna säilitamine ja arendamine, Pirita kui turismipiirkonna edendamine ja tutvustamine. Viidatust järelduvalt on seltsi eesmärgiks muu hulgas ka keskkonnakaitseline tegevus. Kuigi liikmete arvu arvestades ei esinda kaebaja suuremat osa Pirita elanikest, on liikmeskond ringkonnakohtu arvates siiski piisav, et pidada kaebajat selle piirkonna üldsuse esindajaks ning Århusi konventsiooni art 2 lg-s 5 nimetatud valitsusvälise organisatsiooni tunnustele vastavaks.
  11. MTÜ Pirita Selts esitas kaebuse halduskohtule
  12. märtsil
  13. Sellele eelnevalt,
  14. märtsil 2011, jõustus
  15. jaanuaril 2011 Riigikogus vastu võetud halduskohtumenetluse seadustiku § 292, mis reguleerib halduskohtusse pöördumise õigust keskkonnaasjades. Kohtud on MTÜ Pirita Selts kaebeõiguse hindamisel nimetatud sätte tähelepanuta jätnud ega ole andnud selle sätte alusel hinnangut, kas kaebajat on alust käsitada valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina, kelle põhjendatud huvi olemasolu või õiguste rikkumist kohtusse pöördumisel eeldatakse.
  16. HKMS § 292 kiire jõustamise vajadus siseriiklikus õiguskorras tulenes eelnõu seletuskirja kohaselt keskkonnamõju hindamise direktiivist (nr 85/337/EMÜ, mida on muudetud direktiividega 97/11/EÜ ja 2003/35/EÜ) ning direktiivist saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta 2008/1/EÜ. Kolleegium leiab, et HKMS §-st 292, eelnimetatud direktiividest ega Århusi konventsioonist ei tulene, et keskkonnaorganisatsioonidena kvalifitseeruvad ühendused saaksid piiranguteta vaidlustada kõiki keskkonnakaitselise valdkonnaga seotud akte ja toiminguid, sh menetlustoiminguid.
  17. Riigikohtu halduskolleegium käsitles Tallinna Linnavalitsuse
  18. veebruari
  19. a korralduse nr 126-k p 5, millega otsustati Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist mitte algatada, iseseisva vaidlustamise võimalikkuse küsimust põhjalikumalt
  20. novembri
  21. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-64-11 (OÜ Sulevimägi määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
  22. mai
  23. a määruse peale haldusasjas nr 311-560). Kokkuvõtteks asus kolleegium viidatud määruse p-s 19 seisukohale, et KSH algatamata jätmise otsus kõnealusel juhul ei ole menetlustoiming, mida saaks halduskohtus vaidlustada eraldi lõplikust haldusaktist ning kaebuse eseme lubamatuse tõttu puudus kaebuse esitajal ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus ning kohtud on kaebuse õigesti HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastanud.
  24. Nimetatud järelduseni jõudmiseks selgitati viidatud määruses esmalt (p 7) kolleegiumi senist praktikat HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisel, mille järgi saab kaebuse nimetatud alusel tagastada juhul, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi ning juhul, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab Riigikohtu praktika kohaselt pidada ilmselgelt perspektiivituks eelkõige siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik (halduskolleegiumi
  25. juuni
  26. a määrus asjas nr 3-3-1-20-10, p-d 9 ja 10). Seejärel rõhutas kolleegium p-s 8, et KSH algatamata jätmise otsus on menetlustoiming detailplaneeringu menetluses, ning käsitles p-s 9 kolleegiumi varasemaid seisukohti, mille kohaselt on menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Määruse p-s 11 rõhutas kolleegium, et KSH algatamata jätmise kui menetlustoimingu vaidlustamise võimalikkus sõltub kolleegiumi senise praktika kohaselt sellest, kas nimetatud menetlustoiming on kohustuslik ning kas selle sooritamata jätmine toob kaasa ebaõige otsustuse keskkonda mõjutava objekti rajamise suhtes (vt ka halduskolleegiumi
  27. juuni
  28. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-101-09, p 14).
  29. Juhul kui kaebuse esitaja on käsitatav HKMS § 292 kohase keskkonnaorganisatsioonina, kelle puhul keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusakti või sooritatud toimingu vaidlustamisel eeldatakse, et tal on põhjendatud huvi või et tema õigusi on rikutud, tuleb tema põhjendatud huvi eeldada ka keskkonnakaitseliste eesmärkidega seotud haldusakti andmise menetluses tehtud toimingu vaidlustamisel, kuid tal on õigus sellise menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks kohtusse pöörduda ikkagi vaid juhul, kui see tuleneb kehtivast õigusest. Seega ei ole HKMS § 11 lg 31 lg 5 alusel kaebuse tagastamise õiguspärasuse otsustamiseks praegusel juhul esmatähtis välja selgitada, kas MTÜ Pirita Selts oli selline keskkonnaorganisatsioon, kelle põhjendatud huvi menetlustoimingu vaidlustamiseks HKMS § 292 lg 1 kohaselt eeldatakse, vaid võtta seisukoht, kas kaevatud menetlustoiming (KSH algatamata jätmine) on kohtumenetluses üldse eraldi vaidlustatav.
  30. MTÜ Pirita Selts leidis kaebuses halduskohtule, et KSH läbiviimine oli esmalt kohustuslik seetõttu, et detailplaneeringuga kavandati Vabariigi Valitsuse
  31. augusti
  32. a määruse nr 224 (edaspidi määrus nr 224) § 13 p-s 2 nimetatud tegevust ("infrastruktuuri ehitamine - linna arendustööd (näiteks elamurajooni, vangla rajamine, välja arvatud üksikute elamute ehitamine"). Teisalt leidis kaebaja, et KSH läbiviimise kohustus tulenes

§ 33

lg 1 p-dest 2 ja 3 ning § 33 lg 2 p-st 1, kuna detailplaneeringuga soovitakse muuta linna üldplaneeringut. 16. Kolleegium rõhutas haldusasjas nr 3-3-1-64-11 (p-d 14-16), et määruse nr 224 loetellu kuuluvate tegevuste puhul on haldusorganil hindamisruum selle osas, kas loetellu kuuluval tegevusel on konkreetsel juhul eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. Hinnangu andmisel tuleb lähtuda

§ 6lg-s 3 nimetatud kriteeriumeist.

Kolleegium leidis, et juhtudel, kus haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel hindamisruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas, ei ole põhjendatud KSH algatamata jätmise kui menetlustoimingu eraldi vaidlustamise võimaldamine. Kuna sellisel juhul ei tulene KSH läbiviimise kohustus otse seadusest, vaid eeldab haldusorgani hindamisotsust, ei ole KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse menetlusveaga. Haldusorgani hinnangut keskkonnamõju olulisusele ning sellest tulenevat otsust KSH algatamata jätmiseks saab sellisel juhul halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Seega ei tulene asjaolust, et kavandatav tegevus võib kuuluda määruse nr 224 loetellu, MTÜ Pirita Selts õigust pöörduda kohtusse KSH algatamata jätmise kui menetlustoimingu vaidlustamiseks. Halduskolleegiumil puudub siinkohal vajadus selgitada, kas detailplaneeringuga tõepoolest kavandati määruse nr 224 § 13 p-s 2 nimetatud tegevust. 17. Üldplaneeringu muutmisega seonduvalt selgitas kolleegium 17. novembri 2011. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-64-11 (p 17), et kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut, on haldusorganil kaalutlusruum selle osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte (

§ 33lg 2).

KSH vajalikkus otsustatakse

§ 33

lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lgs 6 nimetatud asutuste arvamuse põhjal ning KSH algatamise otsusele tuleb lisada asjakohane põhjendus (

§ 35lg 3).

Seejuures ei ole tegemist otse seadusel põhineva ning haldusorganile kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia ning järelikult ei ole KSH algatamata jätmine sellisel juhul ilmne menetlusviga ja kaebus selle menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole lubatav. Haldusorgani otsustust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata KSH hindamata jätmise õiguspärasust. Järelikult ei tulene MTÜ Pirita Selts kohtusse pöördumise õigust KSH algatamata jätmise eraldi vaidlustamiseks ka asjaolust, et algatatud detailplaneeringuga kavandatakse Tallinna üldplaneeringu muutmist.

  1. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus, asudes seisukohale, et vaidlustatud korraldus ei kujuta endast haldusakti, vaid toimingut, ei andnud kaebajale võimalust esitatud tühistamiskaebuse muutmiseks ega tuvastamisnõude põhjenduste esitamiseks. Seetõttu on määruskaebuse esitaja hinnangul tegemist HKMS § 11 lg 1 p 3 rikkumisega. Vastuseks määruskaebuse sellele väitele leiab kolleegium, et halduskohus ei pea kaebuse muutmiseks võimalust andma ega sellekohaseid selgitusi jagama, kui kaebus oleks ka muudetud kujul ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohtu arvates ei saanud praegusel juhul olla kaebajal ka põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebeõiguse puudumise tõttu pidas ta võimalikku tuvastamiskaebust samuti ilmselgelt perspektiivituks.
  2. Eeltoodust lähtuvalt tuleb MTÜ Pirita Selts määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  3. aprilli
  4. a määrus muutmata. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.