RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-18-11 2

§ 130

lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rahuldas O. Kovaljovi

1. detsembri
2. aasta ja O. Kovaljova
3. veebruari
4. aasta määruskaebused ning tühistas Tallinna Halduskohtu
5. detsembri
6. aasta ja
7. veebruari
8. aasta määrused haldusasjas nr 3-10-
10. Haldusasjas nr 3-10-3120 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
11. juuni
12. aasta määruse kohaselt esitas PMTK
13. detsembril 2010 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke seadmiseks OÜ Formet Grupp omandis olevale kahele kinnistule ja kolmekümne kolmele sõidukile või haagisele. Tallinna Halduskohus rahuldas
14. detsembri
15. aasta määrusega PMTK taotluse ja andis loa seada käsutamise keelumärge summas 5 000 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) OÜ-le Formet Grupp kuuluvale varale. OÜ Formet Grupp esitas
16. detsembril 2010 määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu
17. detsembri
18. aasta määrus tühistada ja jätta asjas kohaldamata MKS § 1361 lg 1 ning tunnistada nimetatud säte PS §-dega 9, 14, 15, 32 ja 152 vastuolus olevaks. Tallinna Halduskohus keeldus
19. aprilli
20. aasta määrusega OÜ Formet Grupp määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle esitajale läbivaatamatult. OÜ Formet Grupp esitas
21. aprillil 2011 halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas PS § 24 lõikega 5 vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata HKMS § 30 lõike 2 punkti 2 ja § 471 lõike 1 koostoimes MKS § 1361 lõikega 1 (
22. jaanuarist 2009 kuni
23. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes on halduskohus andnud Maksu-

§ 130

lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rahuldas OÜ Formet Grupp

1. aprilli
2. aasta määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu
3. aprilli
4. aasta määruse haldusasjas nr 3-10-
6. Haldusasjas nr 3-10-2537 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
7. juuni
8. aasta määruse kohaselt esitas PMTK
9. septembril 2010 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba selleks, et seada Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) kohtulikud hüpoteegid ühele Erich Reimetsa ja kahele Reet Reimetsa nimele registrisse kantud kinnistule ning käsutamise keelumärke kandmiseks E. Reimetsa nimel registrisse kantud mootorrattale. Tallinna Halduskohus rahuldas
10. oktoobri
11. aasta määrusega PMTK taotluse ja andis taotlejale loa taotleda kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmist ning mootorrattale käsutamise keelumärke seadmist. E. Reimets ja R. Reimets esitasid
12. novembril 2010 määruskaebused, milles palusid Tallinna Halduskohtu
13. oktoobri
14. aasta määrus tühistada ning tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta asjas kohaldamata MKS §
15. Tallinna Halduskohus keeldus
16. mai
17. aasta määrusega E. Reimetsa ja R. Reimetsa määruskaebuste menetlusse võtmisest ja tagastas need esitajatele läbivaatamatult. E. Reimets ja R. Reimets esitasid
18. mail 2011 määruskaebused, milles palusid tunnistada MKS § 1361 ja HKMS § 30 lõige 2 punkt 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta need kohaldamata osas, milles viidatud sätted ei näe isikutele ette kaebeõigust. Samuti palusid määruskaebuste esitajad tühistada Tallinna Halduskohtu
19. oktoobri
20. aasta ja
21. mai
22. aasta määrused. Tallinna Halduskohus ei pidanud
23. mail 2011 põhjendatuks määruskaebusi ise rahuldada ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas PS § 24 lõikega 5 vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata HKMS § 30 lõike 2 punkti 2 ja § 471 lõike 1 koostoimes MKS § 1361 lõikega 1 (
24. jaanuarist 2009 kuni
25. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes on halduskohus andnud Maksu-

§ 130

lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rahuldas E. Reimetsa ja R. Reimetsa määruskaebused ja tühistas Tallinna Halduskohtu

1. mai
2. aasta määruse haldusasjas nr 3-
4. Haldusasjas nr 3-10-2562 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuli
6. aasta määruse kohaselt esitas PMTK
7. oktoobril 2010 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba käsutamise keelumärke seadmiseks Ilja Volgini omandis olevatele kinnisasjadele ja sõidukitele. Tallinna Halduskohus rahuldas
8. oktoobri
9. aasta määrusega PMTK taotluse ja andis määruse resolutsioonis PMTK-le loa taotleda käsutamise keelumärke seadmist Eesti Vabariigi (PMTK kaudu) kasuks I. Volgini omandis olevatele kinnisasjadele ja sõidukitele. I. Volgin esitas
10. novembril 2010 määruskaebuse halduskohtu
11. oktoobri
12. aasta määruse tühistamiseks ja PMTK taotluse rahuldamata jätmiseks. Tallinna Halduskohus keeldus
13. mai
14. aasta määrusega I. Volgini määruskaebuse menetlusse võtmisest. Selle määruse peale esitas I. Volgin määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis
15. mai
16. aasta määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tunnistas PS § 24 lõikega 5 vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata HKMS § 30 lõike 2 punkti 2 ja § 471 lõike 1 koostoimes MKS § 1361 lõikega 1 (
17. jaanuarist 2009 kuni
18. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes on halduskohus andnud Maksu-

§ 130

lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas I. Volgini määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu

1. mai
2. aasta määruse haldusasjas nr 3-10-
4. Haldusasjas nr 3-10-3252 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuli
6. aasta määruse kohaselt esitas PMTK
7. detsembril 2010 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba Eesti Vabariigi kasuks Oleg Kuzmini nimele kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele kohtuliku hüpoteegi seadmiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas
8. detsembri
9. aasta kohtumäärusega PMTK taotluse ja andis loa hüpoteegi seadmiseks. O. Kuzmin esitas
10. veebruaril 2011 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse, milles palus jätta vastuolu tõttu PS-ga kohaldamata HKMS § 30 lõike 2 punkt 2 ja HKMS § 471 lõige 1 osas, milles need normid ei võimalda määruse peale, millega halduskohus andis MKS §-s 1361 sätestatud loa maksuhaldurile MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks, edasi kaevata isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti. O. Kuzmin palus võtta määruskaebus menetlusse ja see sisuliselt läbi vaadata, tühistada halduskohtu
11. detsembri
12. aasta kohtumäärus ja jätta PMTK taotlus rahuldamata. Tallinna Halduskohus keeldus
13. aprilli
14. aasta määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastas määruskaebuse O. Kuzminile läbivaatamatult. Tallinna Halduskohtu
15. aprilli
16. aasta määruse peale esitatud kaebuse jättis Tallinna Halduskohus
17. mai
18. aasta määrusega rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tunnistas PS § 24 lõikega 5 vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata HKMS § 30 lõike 2 punkti 2 ja § 471 lõike 1 koostoimes MKS § 1361 lõikega 1 (
19. jaanuarist 2009 kuni
20. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes on halduskohus andnud Maksu-

§ 130

lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas O. Kuzmini määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu

1. aprilli
2. aasta määruse haldusasjas nr 3-10-
4. Haldusasjas nr 3-10-2619 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuni
6. aasta määruse kohaselt esitas PMTK
7. oktoobril 2010 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Oliver Kruuda, Kairi Pobbuli ja Kristel Voltenbergi omandis olevatele kinnisasjadele ja keelumärke seadmiseks O. Kruuda ja K. Voltenbergi omandis olevatele sõidukitele. Tallinna Halduskohus rahuldas
8. oktoobri
9. aasta määrusega PMTK taotluse ning andis PMTK-le loa taotleda kohtulike hüpoteekide seadmist Eesti Vabariigi (PMTK kaudu) kasuks O. Kruuda omandis olevatele kinnisasjadele ja loa taotleda keelumärgete seadmist Eesti Vabariigi (PMTK kaudu) kasuks O. Kruuda omandis olevatele sõidukitele. O. Kruuda esitas
10. novembril 2010 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu
11. oktoobri
12. aasta määruse tühistamiseks teda puudutavas osas. Tallinna Halduskohus keeldus
13. mai
14. aasta määrusega O. Kruuda määruskaebuse menetlusse võtmisest. O. Kruuda esitas selle peale määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu
15. mai
16. aasta määrus tühistada, jätta kohaldamata regulatsioon (HKMS § 29 lõige 3, § 30 lõike 2 punkt 2 ja § 471 lõige 1 koostoimes MKS §-ga 1361), mis välistab O. Kruuda jaoks haldusasjas nr 3-10-2619 halduskohtu
17. oktoobri
18. aasta kohtumääruse vaidlustamise ja tema esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise, selle vastuolu tõttu PS § 24 lõikega 5 ning võtta O. Kruuda
19. novembril 2010 esitatud määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse või alternatiivselt saata määruskaebuse menetlusse võtmise küsimus uuesti lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas PS § 24 lõikega 5 vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata HKMS § 30 lõike 2 punkti 2 ja § 471 lõike 1 koostoimes MKS § 1361 lõikega 1 (
20. jaanuarist 2009 kuni
21. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes on halduskohus andnud Maksu-

§ 130

lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas O. Kruuda

1. mai
2. aasta määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu
3. mai
4. aasta määruse haldusasjas nr 3-10-
6. Haldusasjas nr 3-11-373 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
7. septembri
8. aasta määruse kohaselt esitas PMTK
9. veebruaril 2011 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) kohtulike teise järjekoha hüpoteekide seadmiseks Heigo Kraavile kuuluvatele kinnistutele ja käsutamise keelumärgete seadmiseks H. Kraavile kuuluvale sõidukile ja väikelaevadele. Tallinna Halduskohus rahuldas
10. veebruari
11. aasta määrusega PMTK taotluse. H. Kraav esitas
12. märtsil 2011 määruskaebuse halduskohtu
13. veebruari
14. aasta määruse peale. H. Kraav leidis, et tal on määruskaebuse esitamise õigus. Kui aga halduskohus asub seisukohale, et määruskaebuse esitajal seda ei ole, siis tuleb seda välistavad sätted tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. Tallinna Halduskohus keeldus
15. mai
16. a määrusega H. Kraavi määruskaebuse menetlusse võtmisest. Tallinna Halduskohus jättis
17. mai
18. aasta määrusega H. Kraavi
19. mail 2011 esitatud määruskaebuse (mida kohus tõlgendas määruskaebusena Tallinna Halduskohtu
20. mai
21. aasta määruse peale) rahuldamata ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas
22. septembri
23. aasta määruses PS § 24 lõikega 5 vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata HKMS § 30 lõike 2 punkti 2 ja § 471 lõike 1 koostoimes MKS § 1361 lõikega 1 osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes on halduskohus andnud Maksu-

§ 130

lõikes 1 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rahuldas samas määruses H. Kraavi määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu

1. mai
2. aasta määruse haldusasjas nr 3-11-
4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas
5. septembri
6. aasta määrusega liita Tallinna Ringkonnakohtu eespool loetletud määrustega algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjad ühte menetlusse.
7. novembri
8. aasta määrusega otsustas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium liita samasse menetlusse ka Tallinna Ringkonnakohtu
9. septembri
10. aasta määrusega haldusasjas nr 3-11-373 algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-22-
11. TALLINNA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSED
12. Tallinna Ringkonnakohus leidis haldusasjades nr 3-10-2717, nr 3-10-3170, nr 3-10-2619, nr 3-102537, nr 3-10-3252 ja nr 3-10-2562 tehtud määrustes, et PS § 24 lõikega 5 on vastuolus HKMS § 30 lõike 2 punkt 2 ja § 471 lõige 1 koostoimes MKS § 1361 lõikega 1 (
13. jaanuarist 2009 kuni
14. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes on halduskohus andnud Maksu-

§ 130

lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu

1. septembri
2. aasta määrus haldusasjas nr 3-11-373 puudutab aga MKS § 1361 lõike 1 kehtivat redaktsiooni.
3. Ringkonnakohus märgib, et täitetoimingute tegemine riivab intensiivselt isikute õigusi. Loa otsustamine istungit korraldamata ja isikult seletusi palumata, mis ei võimalda kaebeõigust tagada HKMS § 30 lõike 2 punkti 2 alusel, on samas põhjendatud. Niisuguse regulatsiooni eesmärk on võimaldada maksunõude täitmist tagavaid toiminguid enne, kui maksukohustuslane maksukontrollist teada saab ja maksukohustus lõplikult kindlaks määratakse. See on vajalik, et ennetada olukordi, kus maksukohustuslane muudab end maksumenetluse kestel teadlikult maksejõuetuks.
4. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et edasikaebevõimaluse andmine ei takista regulatsiooni eesmärkide saavutamist.
5. Edasikaebeõiguse piirangu õigustamisel ei ole asjakohane viidata vajadusele tagada maksude parem laekumine, sest edasikaebamise võimaldamine ei kahjustaks kuidagi selle eesmärgi saavutamist. Loa andmise määruse peale määruskaebuse esitamine ei takista selle haldustoimingu sooritamist, milleks maksuhaldur MKS § 1361 lõike 1 alusel halduskohtult luba taotles. Nimelt reguleerivad kõnesoleva määruse täitmist ringkonnakohtu hinnangul HKMS § 5 alusel tsiviilkohtumenetluse sätted. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 467 lõikest 5 tulenevalt tuleb kohtumäärus viivitamatult täita, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 667 lõige 5 sätestab, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest või edastamisest määruskaebuse esitajale, välja arvatud juhul, kui määruse peale saab edasi kaevata ja seaduses on ette nähtud, et määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kuivõrd ei halduskohtumenetluse seadustik ega maksukorralduse seadus ei sisalda erandeid, mille kohaselt peaks MKS § 1361 lõike 1 alusel haldustoiminguks loa andmise taotluse kohta tehtud määrust täitma alles selle jõustumisest alates, tuleb ka nimetatud määrus täita üldises korras viivitamata.
6. Edasikaebeõiguse piirangut võib põhimõtteliselt õigustada kohtusüsteemi ökonoomse toimimise eesmärk, mis on Riigikohtu praktika kohaselt põhiseaduslikku järku väärtus, ja mida vaidlusalune piirang kahtlemata toetab. Seejuures on oluline tähele panna, et kui MKS § 1361 vastuvõtmisel hindasid eelnõu (Riigikogu XI koosseisu eelnõu 377 SE) autorid, et maksuhaldur võib halduskohtule esitada üksnes ligikaudu 25 loataotlust aastas ja halduskohtute koormuse kasv oleks väheoluline, siis senine praktika kinnitab kohtute infosüsteemi andmetel selliste taotluse märgatavalt suuremat arvu ja nende esitamise sagenemist just viimasel ajal.
7. Kohtusüsteemi kulude kokkuhoid ei saa siiski toimuda isikute oluliste õiguste kaitseta jäämise arvel. Isikul ei oleks oma varalisi õigusi võimalik kaitsta üheski teises menetluses. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-3-1-50-10 (punkt 45) üheselt märkinud, et näiteks kohtuliku hüpoteegi seadmine pärast halduskohtult selleks loa saamist ei toimu tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagi tagamise sätete kohaselt, mille puhul esineks edasikaebamise võimalus, vaid hüpoteegi saab seada halduskohtu lahendi alusel ning see toimub registriasjade suhtes kehtestatud korra järgi, mis avalduse alusel tehtud n-ö positiivse kandemääruse peale edasikaebamist ei võimalda (TsMS § 599). See kehtib lisaks hüpoteegile ka kinnistuomaniku käsutusõiguse kitsenduste (nt käsutamise keelumärge) kinnistusraamatusse kandmise suhtes. Efektiivseks õiguskaitsevahendiks ei saa pidada ka isiku põhimõttelist võimalust pöörduda ise maksuhalduri tegevuse vaidlustamiseks halduskohtusse kohustamisnõudega riigivastutuse seaduse § 4 lõike 1 alusel, nõudes jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist.
8. MKS § 1361 ning HKMS § 29 lõike 3, § 30 lõike 2 punkti 2 ja § 471 lõike 1 koostoimes isikule, kelle suhtes on maksuhaldur taotlenud täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmist, kehtestatud piirangut haldustoiminguks loa andmise määruse vaidlustamiseks ei saa pidada mõõdukaks edasikaebeõiguse piiranguks. Seega on HKMS § 30 lõike 2 punkt 2 ja § 471 lõige 1 koostoimes MKS § 1361 lõikega 1 vastuolus PS § 24 lõikega 5 osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, esitada määruskaebust haldustoiminguks loa andmise määruse peale. Ringkonnakohus ei pea seejuures põhiseaduse vastaseks seda, et maksukohustuslasel ei võimaldata esitada taotluse peale seletust ega korraldata loa andmise taotluse lahendamiseks kohtuistungit, vaid üksnes sellise määruse peale edasikaebamise mittevõimaldamist olukorras, kus määrus tuleb viivitamatult täita ja edasikaebamine iseenesest määruse täitmist ei takista. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Riigikogu
9. Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et vaidlusalune regulatsioon on esiteks vastuolus PS § 24 lõikega 2, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, ja teiseks vastuolus ka PS § 24 lõikega
10. Eesmärk tagada maksude laekumist puudutavate asjade kiire lahendamine ja menetlusökonoomia ei kaalu üles isiku põhiõigustele tekitatud riivet.
11. Riigikogu õiguskomisjon seevastu leiab, et vaidlusalused sätted on põhiseadusega kooskõlas. Täitetoiminguks loa andmise määrus ei kuulu PS § 24 lõike 5 esemelisse kaitsealasse. Selle põhiõiguse esemelisse kaitsealasse kuuluvad vaid need lahendid, mis on tehtud sisulise õigusemõistmise protsessis. Vaidlusalune määrus on preventiivne meede, mis peab tagama maksude laekumise. Täitetoiminguks loa andmise ajal ei ole õiguslikku vaidlust ja seda ei pruugi tekkidagi. Kohtult loa saamise nõue on kehtestatud kohtuliku kontrolli tagamiseks menetleja tegevuse üle, et tagada maksumaksja varaliste õiguste kaitse, mitte selleks, et lahendada mingit vaidlust. Pealegi on puudutatud isikul võimalik pärast tema õigusi riivavast täitetoimingust teadasaamist pöörduda halduskohtusse. Samuti on tal võimalik pärast maksumenetluse lõppemist vaidlustada tema suhtes tehtud maksuotsus või vastutusotsus. Lisaks võib halduskohus ka ise antud loa tühistada HKMS § 30 lõike 1 alusel. O. Kovaljov ja O. Kovaljova
12. O. Kovaljov ja O. Kovaljova oma arvamust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei esitanud. OÜ Formet Grupp
13. Kaebuse esitaja hinnangul on kaebeõiguse puudumine isiku omandiõiguse kasutamist sedavõrd piirava määruse peale vastuolus põhiseadusest tulenevate põhiõigustega õiglasele kohtumenetlusele (PS § 15), õigusega olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lõige 2) ning õigusega omandile (PS § 32). Kaebuse esitaja on seisukohal, et regulatsioon, mis võimaldab riigil arestida ettevõtjale või eraisikule kuuluvad varad määramata ajaks, määramata ulatuses ning teadmata ja välja selgitamata kohustuse katteks on põhiõigusi oluliselt piirav meede, mille peale edasikaebeõiguse puudumine on vastuolus ka põhiseaduses sätestatud kaebeõiguse regulatsiooniga (PS § 24 lõige 5). E. ja R. Reimets
14. E. ja R. Reimets nõustuvad ringkonnakohtu seisukohtadega ja on samuti seda meelt, et maksukorralduse seaduse ja halduskohtumenetluse seaduse koostoimes kehtestatud edasikaebeõiguse piirang on vastuolus PS § 24 lõikega
15. Sarnase varaliste õiguste piiramisega menetluse ajaks tsiviilkohtumenetluses või kriminaalmenetluses kaasneb alati kaebeõigus. Mõlemal juhul on isikule, kelle varalisi õigusi piiratakse, tagatud kaebeõigus ning ei ole ohtu, et kaebeõiguse kohaldamine venitaks hagi tagamise või arestimise abinõude rakendamist. Pole ühtegi mõistlikku selgitust, millest lähtudes saaks väita, et sellised riskid esineksid siis, kui MKS § 1361 alusel tehtud halduskohtu määruse peale saaks esitada määruskaebuse. Seadusega on võimalik sätestada tasakaalustatud menetlus, kus ühest küljest võlgnik või muu sarnane isik saab kasutada kaebeõigust tema vastu rakendatud piirangu suhtes, kuid samal ajal on kaitstud võlausaldaja huvid. I. Volgin
16. I. Volgin oma arvamust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei esitanud. O. Kuzmin
17. O. Kuzmin nõustub Tallinna Ringkonnakohtu
18. juuli
19. aasta määruses toodud seisukohtadega, et määruskaebuse esitamine on praegusel juhul lubatud ka talle, kuna HKMS § 30 lõike 2 punktist 2 ja HKMS § 471 lõikest 1 tulenev piirang, mis ei võimalda MKS §-s 1361 ette nähtud loa saamise menetluses esitada määruskaebust isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, ei ole mõõdukas ning riivab ebaproportsionaalselt PS § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõigust. O. Kruuda
20. O. Kruuda on seisukohal, et halduskohtumenetluse seadustikus ning maksukorralduse seaduses sätestatud regulatsioon on vastuolus põhiseadusega osas, mis ei võimalda isikul vaidlustada kohtumäärust, millega antakse maksuhaldurile luba sooritada ennetava tõkendina selle isiku vara suhtes täitetoiminguid.
21. Eelkõige rikuvad need sätted PS § 24 lõikest 5 tulenevat põhiõigust. Selle õiguse rikkumise muudab intensiivsemaks asjaolu, et isikut ei kaasata tema vara eelarestimiseks loa taotlemise menetlusse ega võimaldata tal esitada oma arvamust. Maksuhaldur taotleb kohtult luba ning luba antakse ja täitetoiming tehakse sisuliselt ilma isiku teadmiseta (vt MKS § 1361, HKMS § 29). See rikub õigust olla ärakuulatud, õigust võrdsele kohtlemisele ja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 12, § 24 lõige 2). Nende põhiõiguste rikkumist saab leevendada, võimaldades ärakuulamisõiguse vähemalt edasikaebeõiguse andmise kaudu.
22. Samuti süvendab põhiõiguse rikkumist oluliselt asjaolu, et kohus annab vaadeldava ennetava täitetoimingu tegemiseks maksuhaldurile loa põhimõtteliselt määramatuks ajaks. See rikub eelkõige PS §-ga 13 tagatud isiku põhiõigust seaduse kaitsele riigivõimu omavoli eest ja PS §-ga 14 tagatud isiku põhiõigust korraldusele ja õiglasele menetlusele.
23. Ennetava tõkendi lubamise tagajärjeks on ka PS §-ga 32 tagatud omandiõiguse ja PS §-ga 31 tagatud ettevõtlusvabaduse rikkumine, kuna isik ei saa MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingu sooritamise tulemusel oma vara käsutada. Lisaks on avalikustatud vara käsutuskeeld ja üleüldse sellise ennetava tõkendi lubamine isiku põhiõigustele ning ärilistele ja eraelulistele huvidele väga negatiivse mõjuga.
24. Arvestades ennetava tõkendi üldjuhul negatiivseid tagajärgi, peab lisaks esmasele edasikaebeõigusele olema isikule tagatud õigus edasi kaevata ka ringkonnakohtu määrus, mis tehti halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta. PS § 24 lõige 5 eeldab siin seda, et määruskaebuse esitamise õigus ulatub Riigikohtuni. H. Kraav
25. H. Kraav oma arvamust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei esitanud. Maksu- ja Tolliamet
26. PMTK leiab, et vaidlusalused sätted on põhiseadusega vastuolus, kuna need ei võimalda esitada ringkonnakohtule määruskaebust isikul, kelle suhtes on kohus andnud Maksu-

§ 130lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoiminguid.

Kohtumääruse vaidlustamise piirang ei ole mõõdukas. Õiguskantsler

1. Õiguskantsler leiab, et HKMS § 471 lõige 1 on osas, milles see ei võimalda isikul esitada määruskaebust halduskohtu määruse peale, millega antakse tema vara suhtes haldustoimingu tegemise taotlemiseks luba, vastuolus PS § 15 lõikega 1 ning PS § 149 lõikega 3 selle koostoimes PS § 15 lõikega 1 ja PS § 24 lõikega
3. Õiguskantsleri hinnangul piisab, kui asjassepuutuvaks sätteks lugeda HKMS § 471 lõige 1 osas, milles see ei võimalda isikul esitada määruskaebust halduskohtu määruse peale, millega antakse luba taotleda tema vara suhtes haldustoimingu tegemist. See säte piirab eelkõige PS § 15 lõikest 1 tulenevat põhiõigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Kaebeõiguse piirangu eesmärkidest on legitiimne ainult kohtusüsteemi efektiivsus ehk menetlusökonoomia. Piirang ei ole selle eesmärgi saavutamiseks mõõdukas.
4. Õiguskantsler lisab, et kaebeõiguse piirangute põhiseaduspärasuse üle otsustamisel ei tohiks küsimus taanduda vaid põhiõigus(t)e riive mõõdukusele. Kontrollida tuleb ka piirangu vastavust põhiseaduses kohtusüsteemi ülesehitust reguleerivatele sätetele. PS § 149 lõikest 3 tuleneb koostoimes PS § 15 lõikega 1 ja § 24 lõikega 5, et Riigikohtusse väljajõudmise potentsiaal peaks olema vähemalt kohtuasjadel, milles otsustatakse lõplikult ja isiku suhtes koormavalt isiku (põhi)õiguste või kohustuste üle. Kuna praegusel juhul see nõnda ei ole, on asjassepuutuv säte vastuolus ka PS § 149 lõikega 3 selle koostoimes PS § 15 lõikega 1 ja PS § 24 lõikega
5. Justiitsminister
6. Justiitsministri hinnangul on HKMS § 30 lõike 2 punkt 2 ning § 471 koostoimes MKS § 1361 lõikega 1 vastuolus PS §-ga 11 ja § 24 lõikega 5 osas, milles need ei võimalda isikul, kelle suhtes on halduskohus andnud Maksu-

§ 130

lõikes 1 sätestatud täitetoiminguid, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. HKMS § 30 lõike 2 punktist 2 ja §-st 471 ning MKS § 1361 lõikest 1 tulenev määruskaebeõiguse välistus riivab PS § 24 lõikest 5 tulenevat edasikaebeõigust. Riive legitiimseks eesmärgiks on ühelt poolt avalik huvi maksude laekumise vastu ning teiselt poolt kohturessursi kokkuhoid (menetlusökonoomia). Maksulaekumise tagamise seisukohalt ei ole määruskaebeõiguse välistus vajalik abinõu, kuna sama tõhusalt täidab seda eesmärki määruse viivitamatu täitmise regulatsioon. Menetlusökonoomia seisukohalt ei ole aga määruskaebeõiguse puudumine mõõdukas piirang, kuna sellega saavutatav võimalik kohturessursi kokkuhoid ei kaalu üles riive intensiivsust. RINGKONNAKOHTUS KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED 34. Halduskohtumenetluse seadustiku § 30 pealkirjaga „Haldustoiminguks antud loa tühistamine ja määruse vaidlustamine“ lõike 2 punkt 2: „