) § 171 lg 1 järgi põhjendatud, sest laste ema on surnud ja laste isalt on Harju Maakohtu
Maakohus tuvastas, et avaldajal on väga head suhted oma õdede ja vendadega. Lapsed avaldasid ärakuulamisel arvamust, et nad soovivad eestkostjaks oma vanemat õde. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja õpib alles gümnaasiumis. Ärakuulamisel leidis avaldaja, et saab aru, milliseid kohustusi ning millises mahus toob endaga kaasa see, kui ta määratakse nelja alaealise lapse eestkostjaks. Tallinna Lastekodu Maarjamäe keskuse pere ema ülevaatest nähtub siiski, et asenduskodusse saabudes oli laste käitumisharjumustest näha, et lapsed olid harjunud omapäi olema ja ise hakkama saama. Pere ema arvates hoolib avaldaja oma õdedest ja vendadest, kuid nende süstemaatiline kasvatamine, korraharjumuste kujundamine ja eestkostja kohustuste järjepidev täitmine ei ole talle veel jõukohane. Arvestades asjas kogutud tõendeid ja puudutatud isikute avaldatut, leidis maakohus, et avaldajal ei ole praegu nõuetekohaseid võimeid ega võimalusi täita eestkostja kohustusi. Avaldaja põhieesmärgiks peaks praegu olema gümnaasiumi lõpetamine. See on vastutusrikas ja pühendumist nõudev periood. Nelja alaealise lapse eest hoolitsemine, nende kasvatamine ja samal ajal keskhariduse omandamine gümnaasiumi lõpuklassis on 18-aastasele isikule liiga suur füüsiline ja psüühiline koormus, mis tegelikult ei võimaldaks kõiki kohustusi nõuetekohaselt täita. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et sisuliselt ei ole avaldajal ega alaealistel lastel vara. Avaldaja arvestab, et laste ja enda ülalpidamiseks saab ta raha riigilt, kohalikult omavalitsuselt, laste isalt elatisena ja teistelt isikutelt annetustena. Eestkostja kohustuseks on kasvatada eestkostetavaid viisil, et täiskasvanuks saades oleksid nad võimelised end ise ülal pidama. Seega on oluline eestkostja eeskuju. Olukorras, kus avaldaja ise ei tööta, ja on ise riiklikul ülalpidamisel, sellist eeskuju ei ole. Alaealistele puudutatud isikutele ja avaldajale on eraldatud elamiseks omaette maja Tallinna Lastekodu Maarjamäe keskuses, laste eest hoolitsevad ja neid kasvatavad pereemad. Seega on lastele võimaldatud turvaline keskkond kasvamiseks ja arenemiseks. Avaldajal endal on võimalus samas elukohas elada ning õppida pereemadelt oskusi nooremate õdede ja vendade eest järjepidevaks hoolitsemiseks ja nende kasvatamiseks, et hiljem, kui tal on keskharidus ja amet omandatud, saaks ta hakata täitma nõuetekohaselt eestkostja ülesandeid. Põhjendatud ei ole ka avaldaja alternatiivne taotlus määrata eestkostjaks puudutatud isik V. Nelja alaealise lapse järjepidev kasvatamine ja nende eest hoolitsemine eeldab, et eestkostja viibib laste juures pidevalt. Puudutatud isikul V on oma perekond. Ta on nõus lapsi kasvatama ja nende eest hoolitsema päevasel ajal, kuid pärast laste magamaminekut soovib naasta oma perekonna juurde. Sellisel juhul jääksid lapsed öisel ajal eestkostja järelevalveta ja selline olukord oleks lubamatu. 11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. 12. Lastele määratud esindaja arvates on maakohtu määrus põhjendatud ja avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 13. Puudutatud isik V toetas määruskaebust ja palus selle rahuldada. 14. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 järgi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 15. Tallinna linna (Põhja Tallinna Valitsuse kaudu) seisukohta ei küsitud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 16. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprilli 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on maakohus arvestanud
lg-s 3 sätestatuga, kui otsustas avaldaja võime üle täita oma alaealiste õdede ja vendade eestkostja ülesandeid. Määruskaebusest ei nähtu, et maakohus oleks lähtunud valedest asjaoludest.
lg 3 järgi tuleb arvestada eestkostjaks saada sooviva isiku varalist seisundit ning maakohus tuvastas, et avaldajal ei ole sissetulekut ja ta on ise täielikul riiklikul ülalpidamisel. Seda asjaolu ei ole määruskaebuses vaidlustatud. Avaldaja isikuomaduste ja eestkostja kohustuste täitmise võimet kaaludes arvestas maakohus ka asjaolu, et avaldajal on pooleli gümnaasiumi lõpetamine ning tema vanust ja muid asjaolusid arvestades ei ole tal praegusel ajal võimalik täita nelja alaealise eestkostja kohustusi. Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid, mis võimaldaksid teha asjas teistsuguse järelduse. Eestkostja sobivuse üle otsustades ei ole määravat tähtsust sellel, millistel asjaoludel on eestkostet vajavad lapsed turvakodusse paigutatud ning kas neile sealne elukorraldus meeldib. Samuti ei võimalda varasema elu üksikasjad määrata avaldajat eestkostjaks, arvestamata
Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel tuleks puudutatud isiku V laste eestkostjaks määramise taotluse kohta otsustada teisiti, kui seda tegi maakohus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 17. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha asjas uue määruse, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud kohtud laste soovi. Lapsi ei tohiks pärast ema surma traumeerida ning neil tuleb lasta elada kuni täisealiseks saamiseni ühtse perekonnana neile tuttavas ja harjumuspärases keskkonnas, nagu nad ka ise soovivad. Lastel on perekonnas elades parem elu kui lastekodus. Laste huvides on säilitada nende endine elukorraldus, sõpruskond ja oma kodu. Kui kohtud leidsid, et avaldaja ei saa kõigi eestkostja ülesannete täitmisega hakkama, pidid kohtud kaaluma, kas on alust määrata lastele
Puudutatud isik V on lastele lähedane isik ning on perekonda pikemat aega toetanud. Kahe eestkostja määramine on laste huvides. Kohtud tuvastasid, et avaldaja saab õdede ja vendadega väga hästi läbi, kuid asusid vääralt seisukohale, et avaldaja ei sobi eestkostjaks. Kohtud hindasid
lg 3 kontekstis vääralt avaldaja isikuomadusi, varalist seisundit ja võimet eestkostja ülesandeid täita. Avaldaja on täisealine piiramata teovõimega isik, lõpetab gümnaasiumit ning soovib seejärel asuda tööle ning õppida kaugõppe vormis. Avaldaja on ema raske haiguse ajal pikemat aega laste eest hoolitsenud, samuti hoolitses ta laste eest need kaks kuud pärast ema surma, mil ta pidi ise hakkama saama. Avaldajal ei ole küll enda omandis olevat eluruumi, kuid perel on olemas kodu, kus senini on elatud. Lastele on välja mõistetud elatis isalt ja määratud riiklikud toetused, st on tagatud sissetulek laste vajaduste rahuldamiseks. Arusaamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et avaldaja näitab toetusi saades lastele halba eeskuju. Pigem on see positiivne eeskuju ja õpetab lapsi tulevikus hakkama saama. Avaldaja on aastaid näidanud, et on võimeline laste eest hoolitsema, ta on füüsiliselt terve, armastab oma õdesid ja vendi ning nemad armastavad teda.
Kolleegium märgib, et lapsele eestkostja määramise materiaalsed eeldused on sätestatud
Selle sätte järgi määratakse lapsele eestkostja, kui alaealise lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Viidatud sätte eesmärgiks on tagada, et iga lapse kui piiratud teovõimega alaealise isiku isiklikud ja varalised õigused ja huvid oleks alati ja täielikult kaitstud. Eelkõige peavad lapse õigusi ja huve kaitsma
Eestkostja määramise eesmärgiks on tagada lapse õiguste ja huvide täielik kaitse kuni tema täisealiseks saamiseni ka juhul, kui lapsel ei ole vanemaid, kes seda teeksid. Kolleegiumi arvates tähendab
lg-s 1 sätestatu seda, et lapsele saab määrata eestkostja nii siis, kui lapsel ei ole üldse vanemaid (sh lapse vanemad ei ole teada või on surnud), kui ka siis, kui lapsel on küll vanem(ad), kuid vanema(te)l ei ole lapse esindamise õigust. Kuna lapse esindamise õigus kuulub
lg 1 järgi üldjuhul hooldusõiguslikule vanemale, saab lapsele
lg 1 järgi määrata eestkostja eelkõige juhul, kui lapsel ei ole hooldusõiguslikku vanemat, sh kui vanema hooldusõigus on
lg 1 järgi peatatud või piiratud teovõimega vanema esindusõigus on
Lisaks saab lapsele määrata eestkostja ka juhul, kui vanema hooldusõigust on
alusel piiratud ja selle tulemusena ei ole vanemal kas täielikult või osaliselt lapse esindamise õigust, st lapsel ei ole hooldusõiguslikku vanemat kõigi tema isiklike ja/või varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Kolleegium juhib tähelepanu, et perekonnaseaduse eestkostet reguleerivate sätete mõtte kohaselt tuleb eestkostet vajavale lapsele määrata eestkostja. Sellest juhindudes on ka perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, samuti lapse sugulased kohustatud
lg 2 järgi eestkostet vajavast lapsest tema hariliku viibimiskoha järgsele valla- või linnavalitsusele ja kohtule teatama. Kohus peab aga vallavõi linnavalitsuse või muu huvitatud isiku avalduse alusel, samuti omal algatusel otsustama
Kui kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kelle saaks lapsele eestkostjaks määrata, võib kohus
lg 1 teise lause järgi pöörduda valla- või linnavalitsuse poole, et leida eestkostjaks sobiv isik. Kohtu korraldusel peab eestkostet vajava lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus TsMS § 554 ja § 523 järgi koguma ja esitama kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed, samuti andma menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle kohta, keda määrata eestkostjaks. Seega peab kohus eestkostet vajava lapse üle igal juhul seadma eestkoste ning määrama lapsele eestkostja. 22. Praeguses asjas tuvastas maakohus, et laste isalt võeti Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-4384 kõigi laste suhtes vanema õigused ära ja laste ema suri 4. aprillil 2010.
juulist 2010 lapse vanematele üldjuhul ühiselt, kuid vanemal, kellelt on enne
Sellises olukorras tuli lastele igal juhul eestkostja määrata. Kuna maakohus jättis lastele eestkostja määramata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, sest tegi vastuolulise lahendi, kui leidis määruse põhjendustes, et eestkostja määramise tingimused on täidetud, kuid jättis sellest hoolimata eestkostja määramata. TsMS § 436 lg 1 ja § 463 lg 2 järgi peab kohtumäärus olema seaduslik ja põhjendatud, sh ei või kohtumäärus olla vastuoluline. Nõustudes maakohtu põhjendustega, rikkus ka ringkonnakohus määrust tehes oluliselt menetlusõiguse normi. 23. Kuna laste eestkostevajadus on tuvastatud, peab maakohus asja uuel läbivaatamisel määrama lastele eestkostja. Mh juhib kolleegium tähelepanu, et lastele sotsiaalhoolekande seaduses (ShS) sätestatud teenuste osutamine, sh perekonnas hooldamine ShS § 15 mõttes või asenduskoduteenus ShS § 15¹ mõttes ei anna alust jätta lapsele eestkostjat määramata. Isegi juhul, kui valla- või linnavalitsus tagab lapsele eluks ja arenguks vajalikud elutingimused sotsiaalhoolekande korras, tuleb lapsele, kellel ei ole esindusõiguslikku vanemat ega eestkostjat, määrata tema õiguste ja huvide kaitseks
Kuna Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 24 lg 1 esimese lause järgi on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond, tuleb lapsele asenduskoduteenuse osutamisele võimaluse korral eelistada lapse kasvamist perekonnas, sh eestkostja perekonnas. 24. Kohus saab
lg 1, § 175 lg 1 ja § 176 lg 2 järgi määrata lapse eestkostjaks kas täisealise füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse. Seejuures tuleb viidatud sätete mõtte järgi eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 22). Kui eestkostjaks on määratud valla- või linnavalitsus või juriidiline isik, peab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik
lg 2 järgi vähemalt üks kord aastas kontrollima, kas eestkostja ülesandeid oleks valmis täitma mõni eestkostjaks sobiv füüsiline isik, ning sellise isiku leidmise korral esitama enda kui eestkostja vabastamise avalduse. Seega on valla- või linnavalitsuse, samuti juriidilisest isikust eestkostja ülesandeks otsida järjepidevalt eestkostet vajavale lapsele enda asemele füüsilist isikut, kes oleks nõus hakkama lapse eestkostjaks ning vastaks eestkostjale esitatavatele nõuetele. Füüsilisest isikust eestkostja valib ja määrab kohus, arvestades
§-s 174 sätestatud nõuetega. Kohus saab
lg-te 1 ja 2 järgi määrata eestkostjaks üksnes täisealise teovõimelise isiku, kelle hooldusõigust ei ole piiratud ja kes ei ole varem eestkostja kohustusi rikkunud. Kui isik vastab neile nõuetele, tuleb eestkostjat valides arvestada
lg 3 järgi ka tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kolleegiumi arvates peab kohus isiku eestkostjaks sobivuse üle otsustades kaaluma kõiki nimetatud asjaolusid ning pidama silmas, et ka eestkostet reguleerivate sätete mõtteks on tagada igal võimalikul juhul lapse kasvamine füüsilisest isikust eestkostja perekonnas. 25. Kui eestkostet vajavad mitu ühe pere last, tuleb kohtul kaaluda, kas on võimalik määrata kõigi laste õigusi ja huve kaitsma üks ja sama isik.
lg 1 teise lause järgi nimetatakse võimaluse korral eestkostet vajavatele õdedele ja vendadele üks eestkostja. Kolleegiumi arvates tuleb viidatud sätte järgi üldjuhul määrata kõigile õdedele ja vendadele, aga ka poolõdedele ja poolvendadele ühine eestkostja, et tagada laste koos kasvamine. Ühe pere lastele võib määrata erinevad eestkostjad üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades ei ole võimalik lastele ühist eestkostjat määrata või kui eraldi eestkostjate määramine vastab asjaolusid arvestades paremini laste huvidele. 26. Kui kohtule on teada mitu isikut, kes vastavad eestkostjale esitatavatele nõuetele ning kes on nõus eestkostjaks hakkama, peab kohus mh otsustama, kas määrata igale lapsele üks või mitu eestkostjat. Kohus nimetab
Kui eestkostja on abielus, võib kohus nimetada abikaasad ühisteks eestkostjateks. Samuti võib kohus
lg 2 esimese lause järgi nimetada mitu eestkostjat ka siis, kui see on konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik. Kolleegiumi arvates tuleneb
§-st 178, et eestkostja määramisel tuleb üldjuhul eelistada lapsele ühe eestkostja määramist. Mitu eestkostjat saab määrata üksnes juhul, kui lapse eestkostjaks soovivad saada abikaasad, kellel on ühine soov hakata lapse eest hoolitsema ja teda kasvatada, aga ka muudel erandlikel juhtudel, kui mitme eestkostja määramine vastab kõiki asjaolusid arvestades lapse huvidele paremini kui ühe eestkostja määramine. Kolleegiumi arvates võib mitme eestkostja määramine olla põhjendatud olukorras, kus eestkostet vajavad mitu ühe pere last. Mitme eestkostja määramine on põhjendatud, kui sellega saab vältida ühe pere laste eraldamist ning jagada üht isikut ülemäära koormavaid eestkostja ülesandeid mitme isiku vahel. Kuigi üldjuhul saab
lg 2 järgi määrata valla- või linnavalitsuse lapse eestkostjaks üksnes juhul, kui lapsele ei ole võimalik leida füüsilisest isikust või juriidilisest isikust muud eestkostjat, saab kolleegiumi arvates erandina määrata ka kohaliku omavalitsuse lapse eestkostjaks koos füüsilise isikuga, kui see vastab üksikjuhtumi asjaolusid arvestades parimal viisil lapse huvidele. Otsustades rohkem kui ühe eestkostja kasuks, peab kohus lapsele eestkostjaid määrates otsustama ka selle, kas määrata isikud ühisteks eestkostjateks, kellel on lapse suhtes ühine esindusõigus kõigis lapse elu puudutavates küsimustel, või määrama eraldi iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse
MS § 557 lg 2 p 3 järgi igal juhul kohtumääruses märkida. 27. Selles asjas palus avaldaja määrata end oma kahe poolõe ja kahe poolvenna eestkostjaks. Alternatiivselt palus avaldaja määrata endale lisaks eestkostjaks ka puudutatud isiku V, kui kohus peaks asuma seisukohale, et ta ei tule üksi eestkostja ülesannete täitmisega toime. Seega palus avaldaja määrata end kas ainuisikuliselt või koos puudutatud isikuga V kõigi laste eestkostjaks. Kuna maakohus jättis vääralt lastele eestkostja määramata, tuleb maakohtul asja uuesti lahendades otsustada, kes tuleb määrata laste eestkostjaks. Asjas on andnud nõusoleku ennast eestkostjaks määrata nii avaldaja kui ka puudutatud isik V. Menetlusse kaasatud Tallinna linn (Põhja Tallinna Valitsuse kaudu) ei ole teinud ettepanekut mõne muu füüsilise isiku ega enda eestkostjaks määramise kohta. Seega on kohtule praegu teada kaks isikut, kelle eestkostjaks määramist tuleb kaaluda. Siiski saab kohus määrata
lg 2 järgi eeskostjaks vajadusel ka Tallinna linna (Põhja Tallinna Valitsuse kaudu), kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut eestkostjaks ei leita. Seejuures tuleb aga pidada silmas seda, et eestkoste regulatsiooni mõtte kohaselt tuleb võimaluse korral eelistada füüsilist isikut ning erandina on võimalik määrata eestkostjaks füüsiline isik koos valla- või linnavalitsusega. Kuna
lg 1 teise lause järgi tuleb määrata kõigile lastele võimaluse korral ühine eestkostja, tuleb maakohtul asja lahendades esmalt kaaluda, kas keegi kohtule teadaolevatest isikutest oleks suuteline täitma üksi kõigi nelja lapse eestkostja ülesandeid. Nii avalduses esitatud nõuet kui ka asjaolusid arvestades tuleb maakohtul kaaluda
lg 2 järgi ka võimalust määrata lastele mitu eestkostjat, sest asjaolusid arvestades võib see kõige paremini vastata laste huvidele. Eestkostja valikul peab maakohus lähtuma
§-s 174 sätestatud eestkostjale esitatavatest nõuetest. Asjas ei vaielda selle üle, et avaldaja on täisealine teovõimeline isik
Samuti ei välista avaldaja eestkostjaks määramist
lg-s 2 sätestatud alused ning avaldaja on enda eestkostjaks määramisega
Vaieldakse selle üle, kas avaldaja sobib laste eestkostjaks
Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et hoolimata avaldaja ja laste väga headest omavahelistest suhetest ja sellest, et nii lapsed soovivad avaldajat eestkostjaks kui ka avaldaja soovib hakata oma poolõdedele ja -vendadele eestkostjaks, ei saa avaldajat eestkostjaks määrata eelkõige seetõttu, et avaldaja ei ole oma noore ea ja koolikohustuse tõttu suuteline eestkostja ülesandeid täitma ning avaldajal ei ole sissetulekut ja vara. Kolleegium juhib tähelepanu, et alama astme kohtud ei ole avaldaja sobivust kaaludes arvestanud piisavalt kõiki
lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid ega arvestanud avaldaja sobivust hinnates piisavalt seda, et avaldaja on lastele väga lähedane sugulane, kes on kogu elu lastega koos elanud ja enne ema surma laste eest hoolitsenud. Mh ei saa kolleegiumi arvates avaldaja vanus olla iseenesest takistuseks tema eestkostjaks määramisele, sest
Kui kohtud leidsid, et avaldaja koolikohustust ja muid kohustusi arvestades paneks laste eestkostja ülesannete täitmine avaldajale ülemääraseid kohustusi, tuli kohtutel kaaluda lastele mitme ühise eestkostja määramist. Lisaks ei nähtu alama astme kohtute lahenditest, milliste isikuomaduste tõttu ei sobi avaldaja laste eestkostjaks ega suuda täita eestkostja ülesandeid. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja kui täisealine isik ei ööbi alati asenduskodus, ei tähenda veel seda, et ta ei suudaks laste eestkostjana tagada öisel ajal laste üle järelevalvet. Asjaolu, et avaldaja käib koolis ega tööta, mistõttu tal ei ole sissetulekut, ei välista iseenesest avaldaja eestkostjaks määramist.
lg 1 järgi on eestkostja lapse seaduslik esindaja ning tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda lapse isiku ja vara eest. Viidatud sättest ei tulene eestkostja kohustust last ülal pidada. Küll on eestkostjal lapse seadusliku esindajana õigus ja kohustus nõuda
järgi ülalpidamist andma kohustatud isikutelt selle kohustuse täitmist ning õigus taotleda ja kasutada laste ülalpidamiseks riiklikke ja kohalikke toetusi ning sotsiaalteenuseid, sh eluasemeteenust ShS § 14 järgi ning toimetulekutoetust ShS § 22 mõttes või ka kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavaid täiendavaid sotsiaaltoetusi ShS § 23 mõttes. Seetõttu ei ole kolleegiumi arvates õige jätta isikut eestkostjaks määramata ainuüksi sel põhjusel, et ta ei tööta ja tal ei ole märkimisväärset vara. Asjakohane ei ole maakohtu seisukoht, et avaldaja ei näitaks eestkostjana lastele õiget eeskuju, kuna ta ei käi tööl ja vajab toimetulekuks ka ise riigi abi. 28. Ülaltoodud põhjendustel tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks ja lastele eestkostja määramiseks. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon puudutatud isikule V. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Ants Kull, Lea Laarmaa, Villu Kõve
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.