3-1-1-95-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-95-11

1. november 2011 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Priit Pikamäe Väärteoasi Kaspar Kure (Kurg) karistamises liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 3 järgi Pärnu Maakohtu
2. mai
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-3764 Kaspar Kure kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kassatsioon Lääne Prefektuur
4. oktoober 2011, suuline menetlus Kaspar Kure kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg
5. Jätta Pärnu Maakohtu
6. mai
7. a kohtuotsus Kaspar Kure karistamises liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 3 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
8. Taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Lääne Prefektuuri
10. oktoobri
11. a otsusega karistati Kaspar Kurge liiklusseaduse (LS) § 7436 lg 2 p 3 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut selle eest, et tema
12. augustil 2010 Kuressaares juhtis mopeedi ilma kaitsekiivrita ja tema vere etanoolisisaldus oli 2,72 mg/g. Samuti juhtis ta pimedal ajal mopeedi, millel ei põlenud ees nõutav valge tuli, mistõttu jäi mopeed nähtamatuks vastassuunas liikuvale ning teeääres parkivast sõiduautost Honda Civic ümber põiganud sõiduauto Mazda Premacy juhile V. O.-le. Selle rikkumise tõttu põrkasid mopeed ja sõiduauto kokku ning tekkis varaline kahju deformeerus sõiduauto vasakpoolne esimene nurk, tuli ja auto esiklaas. K. Kurg rikkus LE § 76 p 1, § 231 ja § 233 nõudeid.
13. K. Kurg esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist liiklusõnnetuse ja sellega kaasnenud varalise kahju põhjustamise osas. Joobes juhtimise, kiivrita sõidu ja nõutava tule puudumise võttis menetlusalune isik omaks, kuid leidis, et need liiklusnõuete rikkumised ei ole põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse ja selle tagajärjega. Kaebuse kohaselt ei ole menetleja andnud õiguslikku hinnangut liiklusõnnetuses osalenud teise sõidukijuhi käitumisele. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest kriminaalasjas nr 3-1-194-02 on selline hinnang nõutav. Liiklusõnnetuse põhjustas hoopis V. O., kes ei veendunud ümberpõike (manöövri) ohutuses ja rikkus sellega LE § 91 nõudeid. Kohtuvälises menetluses tuvastati algselt, et avariis osalenud autot juhtis M. P., kes hiljem osutus hoopis kaasreisijaks. Sellepärast ei kontrollitudki sündmuskohal sõidukit tegelikult juhtinud V. O. joobeseisundit. Jääb kahtlus, et menetlejad vormistasid väärteomaterjale erapoolikult, jättes liiklusõnnetuse olulised asjaolud välja selgitamata. Seetõttu võib kahelda väärteomenetluse objektiivsuses tervikuna.
14. Pärnu Maakohtu
15. mai
16. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul põhjustas liiklusõnnetuse asjaolu, et K. Kure mopeedil ei põlenud ees nõutav valge tuli. Kuna väljas oli pime, jäi mopeed nähtamatuks vastusõitvale ja ümberpõiget sooritavale sõidukijuhile V. O.-le. K. Kurel tuvastatud joove soodustas aga liiklusõnnetuse toimumist ja varalise kahju tekkimist veelgi. V. O. käitumises ei tuvastatud LE § 91 nõuete rikkumist. Kohus ei nõustunud väitega, et kohtuväline menetleja on kogunud materjale erapoolikult. Kuigi kohtuväline menetleja T. O. on V. O. onu, ei näinud ta vajadust end VTMS § 25 lg 1 p 1 alusel koheselt taandada. T. O. selgitas kohtuistungil, et sündmuskohale jõudes tundis ta oma sugulase V. O. ära ega teinud seetõttu seal ühtki menetlustoimingut. Sündmuskohal näis esialgu, et sõidukit juhtis M. P., mitte V. O. Kohtuväline menetleja T. O. koostas küll ekspertiisimääruse K. Kure organismis alkoholisisalduse määramiseks ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja, kuid seda tehes ei ole ta teadlikult ega tahtlikult rikkunud VTMS § 25 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust taanduda, kui menetlusalune isik on menetleja lähedane. V. O. käitumises liiklusnõuete rikkumist ei ilmnenud ja seetõttu tema suhtes väärteo- ega kriminaalmenetlust ei alustatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. K. Kure kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti palub kaitsja õigusliku aluse tekkimisel hüvitada menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu. Tema põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Väärteoasja menetlemisel eirati VTMS § 25 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud taanduma, kui ta on menetlusaluse isiku lähedane sugulane. Kuigi sündmuskohal ei olnud koheselt selge, kes on sõiduki juht, oleks T. O. pidanud siiski taanduma, kui sai aru, et tema vennapoeg oli liiklusõnnetuses osalenud sõidukis, kuna ta ei saanud välistada, et tegemist oli sõiduki juhiga. Teise kohalviibinud politseiametniku R. R.-i ütlused selle kohta, et kontrolliti kaasreisija (algselt arvatava juhi) M. P. joovet, on ümberlükatud tunnistajate V. O. ja M. P. ütlustega. Kuigi T. O. roll väärteoasja menetlemisel piirdus joobeekspertiisi määramisega menetlusalusele isikule, viitab politseiametnike käitumine sündmuskohal ja nende ütlused maakohtus soovile õigustada nende tegematajätmisi (eeskätt V. O. veres alkoholisisalduse kontrollimata jätmist). 4.2 Väärteoasja menetlemisel ei ole antud õiguslikku hinnangut V. O. käitumisele, mis on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Samuti on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust, kuna V. O. suhtes ei kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama (LE § 91 - manöövri ohutuses veendumine enne selle alustamist). Kaitsja leiab, et kohus on ebaõigesti ja puudulikult hinnanud turvakaamera salvestust ja tunnistajate ütlusi sündmuskohal valitsenud tingimuste, s.o. nähtavuse osas. 4.3 Kohtuistungil jäi kaitsja kassatsioonis väljendatud seisukohtade juurde.
18. Kassatsioonile esitatud vastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohus on tõendeid põhjalikult analüüsides jõudnud õigesti seisukohale, et menetlusalune isik on väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime pannud. Nii kohtuvälise menetleja kui ka maakohtu otsuses on hinnatud teise liiklusõnnetuses osalenud juhi käitumist ning tuvastatud, et puudub seos tema tegevuse ja saabunud kahjuliku tagajärje vahel. Liiklusõnnetuse põhjustas eeskätt nõuetekohaste tulede puudumine K. Kure sõidukil, mistõttu ei olnud ta V. O.-le manöövri sooritamisel nähtav. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Kolleegium märgib, et VTMS § 25 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud taanduma, kui ta on menetlusaluse isiku lähedane. Tegemist on absoluutse taandumisalusega, mis ei sõltu ametniku subjektiivsest arvamusest selle kohta, kas ta on võimeline väärteoasja erapooletult menetlema. Seadusandja on õigustatult asunud seisukohale, et selles olukorras ei saa süüteomenetlus olla või vähemalt näida erapooletu. Seejuures peab menetleja väärteoasja menetlemisest taanduma alates hetkest, kui ta saab teadlikuks vastava asjaolu esinemisest. Kuna mitme osalisega liiklusõnnetuses ei pruugi sündmuskohal sageli olla selge, kes on liiklusõnnetuse põhjustaja, tuleb reeglina lähtuda sellest, et iga õnnetuse osaline võib olla isik, kelle suhtes tuleb läbi viia väärteomenetlust (võimalik menetlusalune isik). Seetõttu peab olema välistatud olukord, kus menetlust liiklusõnnetusega seotud väärteoasjas toimetab ametnik, kes on sündmuses osalenud isiku lähedane VTMS § 25 lg 1 p 1 tähenduses.
20. Väärteoasjas on tuvastatud, et pärast sündmuskohale saabumist sai kohtuvälise menetleja ametnik T. O. teada, et tema onupoeg V. O. oli liiklusõnnetuses osalenud sõidukis, kuigi nii T. O. kui ka teise kohalviibinud ametniku ütluste kohaselt peeti sõiduki juhiks esialgselt M. P.-d. Sellele vaatamata ei taandanud T. O. ennast väärteoasja menetlemisest ja koostas ekspertiisimääruse K. Kure organismis alkoholisisalduse määramiseks ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja ehk tegi väärteoasjas menetlustoimingu. Eespool esitatud kaalutlustel asub kolleegium seisukohale, et T. O. pidi taanduma selle liiklusõnnetusega seotud väärteoasja menetlemisest ja seda tegemata jättes rikkus ta VTMS § 25 lg 1 p-st 1 tulenevat taandumiskohustust.
21. Samas leiab kolleegium, et kirjeldatud rikkumine ei anna iseenesest alust maakohtu otsuse tühistamiseks. VTMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on väärteomenetlust oluliselt rikutud, kui lahendi on teinud ebaseaduslik (sealhulgas erapoolik) menetleja. Väärteoasjas otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametnik (Meelis Juhandi) ei olnud aga menetlusaluse isiku lähedane, mistõttu ei teki kahtlust, et otsus oli erapooletu. Kohtumenetluses vaatas väärteoasja läbi maakohus ab ovo, hinnates kõiki faktilisi asjaolusid ja andes neile õigusliku hinnangu. Seetõttu puudub alus arvata, et kohtumenetlus ei olnud erapooletu ja seda pole väidetud ka kassatsioonis. T. O. määras tõepoolest väärteoasjas ekspertiisi, kuid selle toimingu objektiivse iseloomu tõttu ei saanud see mõjutada väärteoasja tulemust. Kolleegium leiab, et ainuüksi kirjeldatud toiming ei anna alust väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamiseks ka VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
22. Kaitsja hinnangul viitab väärteomenetluse erapoolikusele ka tõsiasi, et väärteoasja menetlemisel ei ole välja selgitatud kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ega antud õiguslikku hinnangut teise sõidukijuhi käitumisele. Eelkõige ei ole kontrollitud V. O. joovet. Riigikohtu praktikast tuleneb tõepoolest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-05, p 8 ja
23. veebruari
24. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-10, p 11), et liiklusõnnetusega seotud väärteoasja arutamisel tuleb vaadelda liiklussituatsiooni tervikuna, sh ka teiste liiklusõnnetuse osaliste käitumist, mistõttu tuleb taunida V. O. joobe kontrollimata jätmist. Liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest ka välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks. Samas tuleb reeglina iga liiklusõnnetuses osalenud isiku vastutuse küsimus kõigi deliktistruktuuri elementide osas lahendada iseseisvalt, sõltumata teiste õnnetuses osalejate vastutusest. Käesoleva väärteoasja raames tuleb seega otsustada, kas K. Kurg vastutab vahetult talle väärteoprotokollis etteheidetud teo eest. Maakohtul puudus seaduslik alus võtta käesoleva väärteoasja arutamise käigus seisukoht teise õnnetuses osalenud juhi V. O. käitumise õiguspärasuse kohta, kuna viimasele ei ole vaadeldava liiklusõnnetuse põhjustamise eest väärteoprotokolli koostatud. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse aga väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokolli piirides.
25. Analüüsides põhjalikult kokkupõrke-eelset liiklusolukorda tuvastas maakohus, et K. Kurele omistatud erinevatest liiklusnõuete rikkumistest oli kindlasti üks tegu, s.o sõiduteel liikumine valgustamata sõidukiga, saabunud kahjuliku tagajärje (liiklusõnnetuse toimumine ja teisele sõidukile varalise kahju tekkimine) suhtes põhjuslik - selle rikkumise äramõtlemisel ei oleks kokkupõrget toimunud. Samuti realiseerus saabunud tagajärjes õiguslikult taunitav relevantne risk ehk oht, mida kätkeb endas pimedal ajal sõiduteel ilma nõutava tuleta liikumine. Maakohus märkis seejuures, et V. O.-le ei saa ette heita hoolsuskohustuse rikkumist manöövri sooritamisel, kuna ta võis usalduspõhimõttest lähtudes arvestada sellega, et teised liiklejad käituvad vastutustundlikult ja nende sõidukid on pimedal ajal nõuetekohaselt valgustatud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega.
26. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kassatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kolleegium märgib, et K. Kurele omistatav väärtegu on jätkuvalt karistatav ka pärast uue liiklusseaduse jõustumist (LS § 259 lg 2 p 3). Juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
27. mai
28. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Kooskõlas VTMS §ga 23 jäetakse rahuldamata ka kassaatori taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Lea Kivi, Hannes Kiris, Priit Pikamäe