Obsah (11)

§ 174§ 199§ 701§ 178§ 218§ 694§ 456§ 175§ 217§ 149§ 177

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Samuti leidis ringkonnakohus, et kostja II menetluskulude koosseis on esitatud menetluskulude nimekirjast ja arvetele lisatud aruannetest üheselt arusaadav. Kostja II on avalduses kinnitanud

§ 174lg 3 kohaselt, et kulud on kantud selle kohtumenetluse tõttu.

1. Ringkonnakohus leidis, et määruses märgitud tsiviilasja hind 102 453 krooni 60 senti on vale. Tsiviilasja hind on määratud ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsusega, mille kohaselt on hagihinnaks 193 585 krooni 10 senti. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tsiviilasja menetluse alustamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määrusest nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", mille § 1 lg 1 kehtestas 193 585 krooni 10 sendi suuruse tsiviilasja hinna puhul menetluskulude maksimaalseks piirmääraks 50 500 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitas kostja II, et kostjate ühised õigusabikulud on kokku olnud 89 316 krooni 54 senti, millest kostja II taotles poole hüvitamist. Lähtuvalt kostja II taotlusest, mille kohaselt tuleb kostjate panust õigusabikulude kandmisel lugeda võrdseks, ei saa kostjale II hüvitamisele kuuluv õigusabikulu ületada poolt määrusega nr 306 kehtestatud piirmäära, st 25 250 krooni. Kostja II esindaja toimingud õigusabi osutamisel on olnud põhjendatud ja vajalikud, mistõttu tuleb hagejal hüvitada 25 250 krooni. Ringkonnakohus ei lugenud menetluskulude hulka 3758 krooni suurust bürookulu, kuna bürookulude osas on mõistlik eeldada, et need kuuluvad advokaadi tunnitasu sisse. Samuti ei lugenud ringkonnakohus menetluskulude hulka 1870 krooni suurust sõidu- ja parkimiskulu, kuna kohtumajad ja kostjate esindaja büroo asuvad Tallinna kesklinnas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kostja II esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega tühistati osaliselt maakohtu määrus, ning jätta jõusse maakohtu määrus. Kostja II ei nõustu ringkonnakohtuga, et menetlusseadustiku alusel kehtestatud õigusabikulude piirmäärasid saaks rakendada mitme kostjaga menetluses sel viisil, et piirmäära summa tuleb jagada kostjate arvuga. Kohtud on sisuliselt lugenud kostjate kantud 89 316 krooni 54 sendi suurust õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks. Kostja II taotles sellest summast 44 658 krooni 27 senti, mis jääb väiksemaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Kohtuasjades, kus hagi esitatakse mitme kostja vastu, aga vähemalt osaliselt erinevates nõuetes ja erinevatel alustel, ei ole põhjendatud kohaldada õigusabikuludele kehtestatud piirmäära kõikidele kostjatele ühiselt.
7. Samuti on kohtud rikkunud

§ 199lg 1 p 6 ja lahendanud hageja määruskaebuse, mida ei ole kostjale edastatud.

Kostja II viitab olukorrale, kus siiani on lahendamata hageja

1. juulil 2010 esitatud määruskaebus, mida ei ole kostjatele ka saadetud.
2. Kohtud on jätnud tähelepanuta hageja ilmse pahatahtlikkuse ja hooletuse oma menetlusõiguse teostamisel ja sellega seostuva viivituse menetlusdokumentide kättesaamisel. Nimelt on hageja esindaja hoidunud dokumentide elektroonilisest esitamisest, samuti nende saatmisest vastaspoole esindajale. Sel viisil käitudes kuritarvitab hageja oma menetlusõigusi ja püüab kohut eksitusse viia. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Uue määrusega rahuldab kolleegium

§ 701

lg 3 esimese lause alusel kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab hagejalt kostja II kasuks välja menetluskuludena 2928 eurot 37 senti. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 12. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus on eksitanud kostjat II kaebeõiguse kasutamise suhtes. Lähtudes

§ 178

lg-st 2 ja § 696 lg 1 teisest lausest, saab puudutatud menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Ebaõige on ringkonnakohtu määruses märgitu, et määruskaebuse võib ringkonnakohtu määruse peale esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Praegusel juhul määratakse kindlaks küll hagimenetluses kantud menetluskulusid, kuid menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Seetõttu kohaldub

§ 218

lg 3 teine lause, mis lubab menetlusosalisel esitada Riigikohtule määruskaebus kas ise või advokaadi vahendusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlust saab lugeda iseseisvaks hagita menetluseks

§ 218lg 3 teise lause tähenduses (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.

mai

1. a määrus asjas nr 3-2-1-18-11, p 11).
2. Toimikust nähtuvalt esitas hageja
3. juunil 2006 kostjate vastu hagi, leides, et kostja I jättis töövõtulepingutega kokkulepitud kohustused täitmata, st kostja I tegi vähem töid, ja hageja palus kostjalt I välja mõista 92 528 krooni ning leppetrahvi 91 131 krooni 50 senti. Kostja II vastu esitatud hagi aluseks on asjaolud, et kostjal I ei olnud õigust sõlmida ehitusalaseid lepinguid, kuna kostja I ehitusalal tegutsemise registreering oli tähtajatult peatatud ning ta oli lepingute sõlmimise ajal juba püsivalt maksejõuetu. Hageja arvates tulenes kostja II vastutus äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmisest ja juhatuse liikmena vastutab hagejal tekkinud kahju eest kostja II võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 järgi, kuna vaatamata kostja I maksejõuetusele sõlmis kostja II töövõtulepingud. Harju Maakohus jättis
4. mai
5. a otsusega hagi kostja I vastu rahuldamata ja see välistas kostja II vastu esitatud hagi rahuldamise esitatud alusel. Maakohus ei pidanud otstarbekaks hinnata kostja II vastu esitatud hagi põhjendatust ja tõendatust. Maakohtu otsuse järgi jäeti menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
6. detsembri
7. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hagi kostja I vastu, ja saatis selles osas asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni järgi jäeti hagi kostja II vastu solidaarseks väljamõistmiseks rahuldamata ja kostja II menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus osas, millega hagi kostja II vastu jäeti rahuldamata, Riigikohtu
8. aprilli
9. a määruse teatavakstegemisega, millega jäeti hageja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata (

§ 694lg 2).

14. Menetluskulude kindlaksmääramist (väljamõistmist) saab menetlusosaline kulujaotuse kohta tehtud lahendi alusel nõuda

§ 174

lg 1 esimese lause järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus on jäetud rahuldamata (

§ 456, § 466 lg 3, § 478 lg 3) (vt ka Riigikohtu 31.

mai

1. a määrus asjas nr 3-2-1-18-11, p 15). Kostjate esindaja vandeadvokaat Mati Maksing esitas
2. aprillil 2010 kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Menetluskuludena palus kostja II välja mõista õigusabikulud 44 658 krooni 27 senti ja ekspertiisikulu 4000 krooni. Kostja II esindaja on esitanud
3. mail 2010 avalduse täpsustuse ja sellele lisanud kümme advokaadibüroo arvet koos nende aluseks olevate aruannetega ning tasumist tõendavate dokumentidega (IV kd, lk 135-170) ning maksekorralduse, mille alusel kostja II on tasunud 4000 krooni suuruse ekspertiisikulu. Esitatud arvete järgi on kostjatele osutatud õigusabi kokku 44 tundi ja 10 minutit ning selle eest on kostjatele esitatud arved 5345 euro 47 sendi (83 638 krooni 54 sendi) tasumiseks. Kostja II kinnitas, et need kulud on kantud selle tsiviilasja menetluse tõttu. Kostja II leidis menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, et hagejalt tuleb tema kasuks välja mõista pool kantud õigusabikuludest. Kuna hageja esitas oma nõuded solidaarselt mõlema kostja vastu, tuleb kostjate kohustust ja panust menetluskulude kandmisel kostja II arvates lugeda võrdseks. Kolleegium jagab kostja II arusaama ja leiab, et hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista pool kantud menetluskuludest, s.o 2672 eurot 73 senti (41 819 krooni 27 senti). Hinnates menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, märgib kolleegium, et tegemist oli töövõtulepingust tuleneva keeruka õigusliku vaidlusega, mis läbis kaks kohtuastet. Kostja II kasutatud õigusabi oli vajalik ja põhjendatud.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi tuleb välja mõista õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus suuruses. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust lugeda 5678 krooni suurust bürookulu ning sõidu- ja parkimiskulu kostja II põhjendatud menetluskulude hulka. 15. Järgmiseks analüüsib kolleegium, kas sellises summas menetluskulude hagejalt kostja II kasuks väljamõistmine on õiguslikult lubatud. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist reguleerib

§ 175

. Sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kolleegium on varasemates lahendites korduvalt märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Eeltoodust lähtudes on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui hüvitist soovitakse toimingute eest, mis tehti nii Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 306 kui ka Vabariigi Valitsuse
3. septembri
4. a määruse nr 137 kehtivusajal, saavad pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega (vt Riigikohtu
5. jaanuari
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-10, p 14;
7. märtsi
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-10, p 11-12;
9. jaanuari
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1154-09, p 8-9). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega ei kohaldu asjas määrus nr 137, mis kehtis siis, kui maakohus tegi otsuse, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus poolte vahel, ning siis, kui kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hagi hind on selles asjas Tallinna Ringkonnakohtu
11. detsembri
12. a otsuse alusel 193 585 krooni 10 senti. Vabariigi Valitsuse
13. detsembri
14. a määruse nr 306 (lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad) enne
15. septembrit 2008 kehtinud redaktsiooni § 1 lg 1 tabeli kohaselt oli tsiviilasjas hinnaga vahemikus 190 000 200 000 krooni esindaja kulude väljamõistmise piirmääraks 50 500 krooni. Kostja II taotletav menetluskulude hüvitis jääb selle summa piiridesse. Kolleegium leiab, et selles ulatuses on kostja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille järgi ei saa praeguses asjas kostjale II hüvitamisele kuuluv menetluskulu ületada poolt määrusega nr 306 kehtestatud piirmäära.

§ 217

lg 1 kohaselt on igal menetlusosalisel õigus osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuli hagejal arvestada võimalusega, et kostjad kas kasutavad menetluses ühist lepingulist esindajat või on neil kummalgi oma lepinguline esindaja. Kolleegiumi arvates ei saa lepingulise esindaja kulude hüvitamise korral üldistavalt eeldada, et kui mitmel kostjal (või ka hagejal) on menetluses olnud ühine esindaja, siis tuleb Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärad jagada vastavalt nende menetlusosaliste arvule. Kehtestatud piirmäärade suurus sõltub hagi hinnast. Kui hageja on esitanud hagi mitme kostja vastu, siis peab ta arvestama, et igal kostjal võivad tekkida menetluse tõttu omad kulud. 16. Kostja II tasus lisaks oma osale menetluskuludest ekspertiisitasu katteks kohtu kontole 4000 krooni. Kuna ringkonnakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja kohtulahend selles osas on jõustunud, tuleb hagejal hüvitada kostjale II see kulu tervikuna, kuna selle tasus kostja II üksinda. Seega tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista ka kostja II tasutud ekspertiisitasu 255 eurot 65 senti. 17. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel avaldajale tagastada tasutud kautsjon.

18. Kolleegium märgib, et

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

1. Harju Maakohtule
2. aprillil 2010 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses, soovis kostja II ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

§ 177

lg 2 järgi peab hageja kostjale II maksma käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Riigikohtu määrus jõustub selle avalikult teatavakstegemise päeval (

§ 694lg 2 ja § 695).

Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu