RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

(MS) § 37 lg 10 nõudeid ja pani toime väärteo KarS § 362 lg 1 järgi.

1. Kohtuvälise menetleja
2. veebruari
3. a otsusega määrati T. Ildile KarS § 362 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, so 400 eurot.
4. T. Ild esitas Pärnu Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palus otsus tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetlusalune isik väitis, et unustas nõutava veoselehe teise sõidukisse. Samuti leidis ta, et mõistetud karistus ei vasta etteheidetava teo raskusele.
5. Keskkonnainspektsiooni esindaja leidis vastuses kaebusele, et T. Ild vedas metsamaterjali, mis on loodussaadus KarS § 362 lg 1 tähenduses. On tõendatud, et nõutavat veoselehte T. Ild kontrollijale ei esitanud. T. Ildi karistamine on seaduslik ja kaebuse rahuldamiseks alust ei ole.
6. Pärnu Maakohtu
7. mai
8. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja T. Ildi kaebus rahuldamata. Kohus tuvastas, et T. Ild vedas väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel puidu ümarmaterjali, mille kohta tal nõutavat veoselehte esitada ei olnud. Kõnesolev metsamaterjal kuulus R. O.-le, kelle palvel puudevedu toimus.

§ 37lg 10 järgi peab vedajal olema kaasas veoseleht.

Kui vedu teostab metsaomanik ise, pole veoseleht kohustuslik, kuid seda vaid juhul, kui ta esitab kontrollijale metsamaterjali seaduslikkust tõendava dokumendi. Kohus leidis, et T. Ildi käitumine täidab KarS § 362 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on seaduslik ja kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätetega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. T. Ildi kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles leiab, et T. Ildi väärtegu KarS § 362 lg 1 järgi ei ole tõendatud. Kindlaks on tehtud, et T. Ild vedas küttepuid omaniku nõusolekul. Kolmemeetriseks lõigatud küttepuud ei ole metsamaterjal ehk metsasaadus KarS § 362 lg 1 tähenduses ja nende veol ei ole vaja kaasas kanda MS § 32 lg-s 10 märgitud veoselehte. Põhjendamatult on jäänud tähelepanuta T. Ildi taotlus kuulata kohtus tunnistajana üle V. A. Eeltoodut arvestades palub kaitsja lõpetada T. Ildi väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. Keskkonnainspektsiooni regionaaljuhataja Teet Sepp palub kassatsioonivastuses jätta kassatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
3. Kohtuistungil Riigikohtus jäi kassaator kassatsioonis esitatud väidete juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palus aga jätta kassatsiooni rahuldamata, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks alust ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et kassatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega T. Ildi suhtes väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus on kaebuse läbivaatamisel järginud VTMS § 123 sätteid ning lahendanud VTMS §-s 133 nõutavad küsimused. Tõendite igakülgse hindamise tulemina on kohus tuvastanud, et T. Ild rikkus metsasaaduse ehk metsamaterjali veo eeskirju väärteoprotokollis toodud asjaoludel ja pani tahtlikult toime väärteo KarS § 362 lg 1 järgi.
5. Kolleegium ei nõustu kassaatori väitega, et T. Ildil ei pidanudki olema kaasas MS § 37 lg-s 10 märgitud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendavat veoselehte, sest ta ei vedanud metsamaterjali kui loodussaadust KarS § 362 lg 1 tähenduses, vaid küttepuud, mille puhul ei ole veoseleht nõutav. Vastuseks sellele väitele märgib kolleegium järgmist. 11.

§ 28

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on metsamaterjal langetatud puu, puutüvi ja järkamisel saadud tüveosa. Seega on metsamaterjalina vaadeldav puu, puutüvi või järkamisel, so puutüve ristisuunalisel lõikamisel saadud tüveosa, so ümarpuit erinevas sortimendis.

§ 37

lg 8 p 4 kohaselt on ka küttepuu, samuti nagu näiteks ka palk, paberipuu ja tehnoloogiline puit, metsamaterjali üheks sortimendiks. Seega ei ole kolmemeetriseks lõigatud küttepuud erinevalt kassaatori väidetest mingi metsamaterjali hulka mittekuuluv puiduliik, vaid metsamaterjali sortimendi üks osa. Maakohus on tuvastanud, et T. Ild vedas väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel metsamaterjali, so küttepuud ümarpuidu vormis. Seda järeldust tehes on kohus tuginenud menetlusaluse isiku ütlustele kohtus, kohtuvälise menetleja ja metsamaterjali omaniku tunnistajatena antud ütlustele kohtus ning sündmuskoha vaatlusprotokollile ja veosest tehtud fotodele. Eelneva põhjal leiab kriminaalkolleegium, et T. Ildi poolt veetav ümarpuit on vaieldamatult metsamaterjal MS § 28 lg 2 pde 1 ja 2 tähenduses, mille veol pidi T. Ildil olema kaasas MS § 37 lg-s 10 nõutav metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht ning selle puudumine on õigesti toonud kaasa väärteokaristuse KarS § 362 lg 1 järgi. 12. Kolleegium ei nõustu kassatsioonis esitatud väitega, et kohus on jätnud tähelepanuta T. Ildi taotluse V. A. tunnistajana ülekuulamise kohta. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kohus lahendas taotluse, jättes selle protokolli kantud määrusega rahuldamata. 13. Toetudes eeltoodule ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 9. mai 2011. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar