3-1-1-102-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-102-11 Otsuse kuupäev

1. november 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, Erik Kergandberg, Ott Järvesaar Kohtuasi Väärteoasi I. O. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. mai
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-1647 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I. O. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Ida Prefektuur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
4. november 2011, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. mai
7. a kohtuotsus I. O. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Kohtuvälise menetleja
10. mai
11. a otsusega karistati I. O.-d LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 52 trahviühikut, s.o 3120 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel võeti temalt lisakaristusena kaheks kuuks ära juhtimisõigus. Teda karistati selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km tunnis, kiirusega 80+/- 6 km tunnis, ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km tunnis ja rikkudes sellega liikluseeskirja § 124 p-i
13. I. O. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
14. Viru Maakohtu
15. mai
16. a otsusega jäeti menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohus luges väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis sisalduvate ütlustega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja videosalvestisega. Kohus leidis, et I. O. on väärteoprotokolli koostamise ajal ja vastulauses esitanud vastuolulist teavet, üritades vastutusest kõrvale hoiduda. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. O. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau. Kassaator taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4.
18. Kassaatori hinnangul on maakohtu otsus põhistamata. Kohtuotsuses puudub seaduste ja tõendite analüüs ning järeldused, mistõttu otsus ei ole jälgitav. See on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. 4.
19. Vastuolus VTMS § 123 lg-ga 2 ei ole maakohus arutanud väärteoasja täies ulatuses. Tähelepanu ei ole pööratud tõendite vahelistele vastuoludele ja tekkinud kahtlustele. Tunnistajate A. K. ja P. R.-i ütluste, kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritu ja mõõtmise käigus tehtud videosalvestise vahel esinevad kõrvaldamata vastuolud. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti I. O. kiirust sirgel teelõigul 7-8 sekundi jooksul ning sõiduk paiknes teisel sõidureal, kuid politseiametniku A. K. ütlustest tuleneb, et kiiruse mõõtmine toimus paari sekundi jooksul ristmikul, patrullauto tagasipöördel. Kassaatori hinnangul ei ole seetõttu üheselt tuvastatud, et mõõteseadme näit saadi I. O. sõiduki kiiruse mõõtmisel. Samuti pole kohus välja toonud, mil määral arvestas ta otsuse tegemisel I. O. poolt menetluses antud selgitusi ja kaebuses esitatud vastuväiteid. Kiiruse mõõtmisel tehtud videosalvestiselt ei nähtu, millal alustati sõiduki kiiruse mõõtmist ja millal mõõteseadme näit fikseeriti. Seetõttu ei saa videosalvestisele tuginedes välistada, et esinesid mõõtmist takistavad objektid. Veel on maakohus lugenud videosalvestisega tõendatuks, et seadme helisignaal kostab ühtlaselt tõusvana, kuigi uuritud videosalvestisel puudub heli. 4.
20. Kohus on I. O. juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise õigsust hinnates jätnud põhjendamatult arvestamata asjaolu, et kiiruse mõõtmine ei olnud vastavuses Vabariigi Valitsuse
21. veebruari
22. a määrusega nr 67 kehtestatud liiklusjärelevalve teostamise korra lisast 1 nähtuva sõidukiiruse mõõtmise metoodikaga. Metoodika § 4 p 4 kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud mõõta, kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid, nt puid, puuoksi, liiklusmärke või muid objekte. Rikkumine fikseeriti kaherealisel teel, kus sõidusuunad olid eraldatud üksteisest eraldusribaga, millel kasvasid puud ja millel paiknes mitmeid liiklusmärke. Kuna kiiruse mõõtmisel ei järgitud mõõtemetoodikat, pole kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõteseadme näit usaldusväärne. 4.
23. P. R. on koostanud väärteoprotokolli ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, kuid andnud samas kaitsja hinnangul vastuolus KrMS § 66 lg-s 2 sätestatuga kohtuistungil tunnistajana ütlusi. Kuna kohtuväline menetleja ei või olla enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja, tuleb P. R.-i poolt tunnistajana antud ütlusi käsitleda lubamatu tõendina.
24. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
25. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
26. Maakohtu otsuse põhiosa sisu seisneb valdavalt asjas kogutud tõendite ja õigusaktide refereerimises. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille kohaselt maakohus arutab VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. veebruari
28. a otsus asjas 3-1-1-8-03, p 7.3;
29. septembri
30. a otsus asjas 3-1-1-62-06, p 5;
31. märtsi
32. a otsus asjas 3-1-1-8-08, p 8). Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, s.t kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega. Riigikohtu hinnangul on maakohus jätnud analüüsimata kaitsja väited seoses kiirusemõõteseadme kasutamise metoodika rikkumisega I. O. juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel. Hinnangut ei ole antud vastuoludele kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja kohtus üle kuulatud politseiametnik A. K. ütluste vahel. Muu hulgas on maakohus märkinud, et I. O.-le süüks arvatud kiiruseületamine on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise käigus videosalvestisega, millelt kostab ühtlaselt tõusev helisignaal. Kaitsja juhib aga õigustatult tähelepanu asjaolule, et nimetatud videosalvestisel heli puudub. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
33. märtsi
34. a otsus asjas 3-1-1-3-08, p 12;
35. juuni
36. a otsus asjas 3-1-1-6-06, p 6.3;
37. juuni
38. a otsus asjas 3-1-1-45-06, p 9;
39. oktoobri
40. a otsus asjas 3-1-1105-03, p 12).
41. Kassaatori väitega, nagu olnuks väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametniku P. R.-i maakohtus tunnistajana ülekuulamine lubamatu, kolleegium ei nõustu. Varasemas kohtupraktikas on tõepoolest selgitatud, et väärteoasja menetlenud isik võib olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
42. oktoobri
43. a otsus asjas 3-1-1-82-10, p 8). Samas on siiski aktsepteeritav kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
44. aprilli
45. a otsus asjas 3-1-1-29-05, p 7;
46. septembri
47. a otsus asjas 3-11-47-08, p 10). Arutatavas asjas ongi aga P. R. andnud maakohtu istungil ütlusi kiirusemõõteseadme kasutamise asjaolude kohta ja selles osas olid tema antud ütlused tõendina lubatavad.
48. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg