← Eesti

3-2-1-94-11

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-94-11 Tartu,

  1. november
  2. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Villu Kõve Eesti Vabariigi hagi EQ Ehitab OÜ (pankrotis) ja Aruküla Arendus OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  3. veebruari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-68233 Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) määruskaebus Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu), esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel Kostja EQ Ehitab OÜ (pankrotis, registrikood 11357604), esindaja vandeadvokaat ja pankrotihaldur Margo Normann Kostja Aruküla Arendus OÜ (registrikood 11110335), esindaja vandeadvokaat Enno Heringson
  5. oktoober
  6. a, kirjalik menetlus
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  8. veebruari
  9. a määrus ja Harju Maakohtu
  10. oktoobri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-68233 ning saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
  12. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) (hageja) esitas
  14. oktoobril 2008 Harju Maakohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 alusel hagi EQ Ehitab OÜ (kostja I) ja Aruküla Arendus OÜ (kostja II) vastu enda huve kahjustava tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks. Hagiavalduse ja
  15. mail 2009 esitatud nõuete korrigeerimise avalduse kohaselt pöördus hageja
  16. juulil 2008 kohtutäituri poole kostja I vastu täitemenetluse algatamiseks, sest kostja I ei tasunud hageja kui maksuhalduri
  17. juuni
  18. a korralduse (edaspidi maksuhalduri korraldus) alusel nõutud 6 648 956 krooni suurust maksuvõlga. Kostja I võõrandas
  19. aprilli
  20. a müügilepinguga kostjale II kogu bilansis oleva kinnisvara (26 kinnistut). Sellega muutis kostja I end sisuliselt varatuks ja kahjustas hageja kui sissenõudja huve.
  21. Harju Maakohus rahuldas hagi
  22. oktoobri
  23. a tagaseljaotsusega ja taastas asja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 2 alusel
  24. märtsi
  25. a kohtumäärusega.
  26. Harju Maakohus on taganud hagi
  27. oktoobri
  28. a,
  29. detsembri
  30. a ja
  31. aprilli
  32. a kohtumäärustega.
  34. mail 2010 esitas hageja maakohtule täiendavad tõendid ja
  35. juulil 2010 hagiavalduse tervikteksti. Selle hagiavalduse kohaselt on kostjal I seisuga
  36. juuli 2010 sundtäitmisel olev maksuvõlg, kokku 9 821 657 krooni 37 senti. Võlgnevus tuleneb allpool loetletud haldusaktidest. Kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu
  37. veebruaril 2010 haldusasjas nr 3-08-2319 tehtud jõustunud otsuse (edaspidi halduskohtu otsus) kohaselt ei ole kostjal II kinnistute
  38. aprilli
  39. a müügilepingu alusel õigust tagasi saada 6 517 164 krooni sundkäibemaksu. Sellise müügilepingu maksustamise muudatuse tõttu tegi maksuhaldur
  40. veebruaril 2010 maksuotsuse, millega muudeti varasema maksuhalduri korraldusega nõutud maksusummat ja kustutati põhivõlg 6 498 000 krooni. Viidatud korralduse järgi on sissenõudmiseks jäänud põhivõlg 11 272 krooni 37 senti ja intress 114 545 krooni. Sama (
  41. veebruari
  42. a) maksuotsusega määrati kostjale I maksukohustus tasuda 5 868 000 krooni. Lisaks on hageja algatanud kostja I vastu täitemenetluse
  43. jaanuari
  44. a maksuotsusest tuleneva kohustuse (3 705 064 krooni) täitmiseks ja
  45. mai
  46. a korraldusest tuleneva kohustuse (122 776 krooni) täitmiseks. Kostja I oli eeltoodud maksukohustustest vaidlustatud tehingu tegemise ajal teadlik.
  47. Vastuses hageja esitatud hagiavalduse terviktekstile leidis kostja II, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejal ei ole enam algset nõuet. Ülejäänud nõuded on tekkinud pärast hagi esitamist ning need ei saa olla esialgse hagi aluseks. Hageja on muutnud hagi alust, sest faktilised asjaolud, millele ta nõudes tugineb, on täielikult muutunud. Samuti on selgunud hageja esialgse nõude aluseks oleva dokumendi õigusvastasus. Kostja II palus kohtul mitte nõustuda hagi muutmisega, leides, et uutel asjaoludel põhinevat hagi tuleks hageja soovi korral menetleda iseseisvas menetluses.
  48. Harju Maakohus keeldus
  49. oktoobri
  50. a määrusega hageja hagi muutmise taotlust menetlusse võtmast. Samas jättis maakohus hageja nõude kostjate vastu läbi vaatamata ja tühistas asjas tehtud hagi tagamise määrused. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja uued tõendid ja täpsustused, mida saab pidada hagi aluse muutmiseks. Kui
  51. oktoobril 2008 esitatud hagi kohaselt tugines hageja sellele, et tema avalduse alusel algatatud täitemenetluses ei olnud võimalik täita hageja 6 648 956 krooni suurust nõuet, sest võlgnik oli kogu endale kuuluva vara võõrandanud, siis praeguseks on asjaolud muutunud. Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole hagejal enam kostja vastu 6 648 956 krooni suurust nõuet.
  52. juulil 2010 esitatud hagiavalduse terviktekstis on hageja esitanud uued, pärast hagi esitamist ilmnenud faktilised asjaolud, mis ei saa olla esialgse hagi aluseks. TsMS § 376 lg 1 järgi võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Sama sätte lg 2 järgi nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige siis, kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kostja II hagi muutmisega ei nõustunud. Hageja ei ole viidanud ka ühelegi mõjuvale põhjusele, miks peaks kohus hagi aluse muutmisega nõustuma. Hagi aluse muutmine ei ole põhjendatud, sest see ei vii asja kiiremale lahendamisele. TsMS § 376 lg 3 kohaselt kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Kuna kohus ei võta hagi muudetud kujul menetlusse, siis tuleb lähtuda esialgu esitatud hagi esemest ja alusest. Kuivõrd praegu ei vaidle pooled selle üle, et hagejal ei ole hagiavalduses viidatud 6 648 956 krooni suurust maksevõlgnevust, siis ei ole sellest tulenevalt võimalik hageja õigusi rikkuda ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
  53. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
  54. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  55. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  56. veebruari
  57. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja on hagi alust muutnud. Hageja ei ole pärast hagi esitamist lihtsalt täiendanud või parandanud faktilisi või õiguslikke väiteid, vaid on muutnud hagi aluseks olevat põhilist asjaolu. Hageja nõude aluseks ei ole üksnes ajaolud, et müügitehing tehti teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ja selle tagajärjel on kostja I muutunud sisuliselt varatuks. Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja esitatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. TMS § 187 lg-st 1 tulenevalt saab täitemenetluses tagasivõitmise nõude esitada üksnes sissenõudja. Seega on hagi alusena oluline tuvastada ka sissenõudja nõue. Kui kostjal I poleks hagi esitamise hetkel maksuvõlga olnud, siis ei oleks hagejal olnud ka alust praegust hagi esitada. Nii maksuvõlg kui ka maksejõuetuks muutumise fakt on seega mõlemad hagi alusena olulised asjaolud. Kui ühte neist ei eksisteeriks, siis poleks võimalik hagi rahuldada. Maakohus märkis määruses õigesti, et hagejal ei ole enam kostja vastu 6 648 956 krooni suurust algset nõuet. Hageja ei tugine enam pärast uute asjaolude esitamist sellele nõudele. Maakohtu määrus ei ole ka vastuoluline. Maakohus tuvastas halduskohtu otsuse alusel, et senist nõuet enam ei eksisteeri. Sellega nõustus ka hageja, kes soovis jääda sama nõude eseme juurde, kuid uuel alusel. Hageja esitas
  58. mail 2010 kohtule ka
  59. veebruari
  60. a maksuotsuse, millest muu hulgas nähtub hagi aluseks olnud maksusumma annulleerimine. Seega ei vaieldud selle üle, et maksuhalduri korralduse alusel määratud maksevõlga 6 623 854 krooni, millega pöörduti kohtutäituri poole, ei eksisteeri. Hilisemad maksunõuded ei saa olla esialgse hagi aluseks. Maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata, kuna ta ei rahuldanud hageja taotlust muuta hagi alust ja varem esitatud asjaoludel ei olnud võimalik hageja õigusi rikkuda. Hagi läbi vaatamata jätmine ei takista hagejal uue hagi esitamist iseseisvas menetluses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  61. Määruskaebuses palub hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta vastu
  62. mail 2010 hageja esitatud täiendavad tõendid, võtta
  63. juuli 2010 hagiavalduse terviktekst menetlusse ja saata asi menetlemiseks maakohtule. Kohtud kohaldasid vääralt TsMS § 423 lg 2 p
  64. Seda sätet ei saa kohaldada olukorras, kus asjaolude menetluse kestel muutumise tõttu on määruskaebuse esitaja õiguste rikkumine hagi alusena väidetavalt ära langenud. Samuti saab kohus viidatud sätte kohaldamisel lähtuda vaid kaebaja esitatud asjaoludest (eeldades nende õigsust). Praeguses asjas on kohus aga uurinud tõendeid ja tuvastanud asjaolusid, mida on võimalik teha vaid asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse sellekohased väited analüüsimata. Hageja ei ole menetluse jooksul kordagi väitnud, et tal ei ole enam kostja vastu 6 648 956 krooni suurust algset nõuet. Hageja õiguste rikkumise alus ei ole ära langenud, kuna hagiavalduses märgitud täitedokument on praeguseni täitmata. Hageja on menetlusdokumentides korduvalt rõhutanud, et vaatamata maksuhalduri korralduses sisalduva maksukohustuse vähendamisele on seisuga
  65. juuli 2010 selle korralduse järgi jätkuvalt sissenõutav põhivõlg 11 272 krooni 37 senti ja intress 114 545 krooni. Seega on vale ringkonnakohtu seisukoht, et hageja on menetluse jooksul sissenõudja staatuse kaotanud. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse sellekohased väited analüüsimata. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et hageja on muutnud hagi alust. Hageja ei ole hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muutnud, rajades oma nõuded jätkuvalt asjaolule, et kostja on sõlminud sissenõudja huve kahjustava müügilepingu, mille tagajärjel ei ole tema vara suhtes algatatud sundtäitmine enam võimalik.
  66. Vastuses hageja määruskaebusele nõustub kostja I pankrotihaldur kaebuse põhjendustega. Pankrotihaldur märgib, et ringkonnakohtu määrus on ebaseaduslik ka seetõttu, et kostja I pankrot kuulutati välja
  67. detsembril 2010, praeguse asja menetlust ei ole aga TMS § 197 lg-t 2 rikkudes peatatud. Kostja II peab hageja määruskaebust põhjendamatuks. Kostja II leiab samuti, et alates
  68. detsembrist 2010, mil kuulutati välja kostja I pankrot, ei saa hageja enam olla menetlusosaline. TMS § 197 lg 1 sätestab, et kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, läheb pankrotivõlausaldaja esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise nõude menetlemise õigus üle pankrotihaldurile. Sel juhul loetakse kostjaks üksnes tehingu teine pool. Eeltoodu tõttu palub kostja II jätta hageja määruskaebus läbi vaatamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  69. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 701 lg 3 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
  70. Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse väitega, et kohtud jätsid tema nõude (
  71. oktoobri 2008 ja
  72. juuli 2010 hagiavaldused) põhjendamatult läbi vaatamata. Hageja esitatud hagiavaldustest nähtub alljärgnev. Hageja
  73. oktoobri
  74. a hagiavalduse kohaselt ei ole kostja I tasunud maksuhalduri
  75. juuni
  76. a korraldusega nõutud 6 648 956 krooni suurust maksuvõlga (I kd, tl 1 pöördel). Samas märgib hageja, et ta pöördus kohtutäituri poole 6 623 854 krooni suuruse maksuvõla sissenõudmiseks (I kd, tl 2 pöördel). Hagiavaldusele lisatud
  77. juuli
  78. a täitmisavaldusest nähtub seevastu, et täitedokumendiks on maksuhalduri
  79. juuni
  80. a korraldus (mille järgi on kostja I maksuvõlg 6 648 956 krooni) ning sissenõutava summa suuruseks on seisuga
  81. juuli 2008 märgitud põhivõlg 6 509 309 krooni ja intressivõlg 114 545 krooni (I kd, tl 68). Nähtuvalt hageja
  82. mail 2010 esitatud täiendavatest dokumentidest ja
  83. juulil 2010 esitatud hagiavalduse terviktekstist oli hagejal peale maksuhalduri
  84. juuni
  85. a korralduse (mille alusel on seisuga
  86. juuli 2010 jätkuvalt tasumata põhivõlg 11 272 krooni 37 senti ja intress 114 545 krooni) kostja I vastu täimisel veel kolm kehtivat täitedokumenti. Hagi esemeks on mõlema hagiavalduse kohaselt hageja taotlus tunnistada kostjate sõlmitud müügitehing kehtetuks ja tagastada tehingu alusel saadu kostjale I (vt hagi eseme kohta nt Riigikohtu
  87. oktoobri
  88. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). Hageja rajab mõlemas hagiavalduses nõude asjaolule (hagi alus), et kostjad on sõlminud vaidlusaluse müügitehingu hageja kui sissenõudja huve kahjustades, sest tehingu tagajärjel on kostja I muutunud varatuks ning seeläbi on tema vastu algatatud sundtäitmine võimatu (vt hagi aluse kohta nt Riigikohtu
  89. novembri
  90. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-05, p 13). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et hagejal ei ole enam kostja I vastu algselt esitatud nõuet, ja et hageja on hagi alust muutnud. Hageja on esitanud maakohtule menetluse kestel täiendavad tõendid, millest nähtuvalt on
  91. oktoobri
  92. a hagiavalduse esitamise seisuga võrreldes kostja I maksukohustuste suurus muutunud. Nii on kohtutäiturid algatanud kostja I suhtes täiendavad täitemenetlused, samas ei ole lõpetatud ka varasemat (
  93. juuni
  94. a korralduse alusel) algatatud täitemenetlust. Seega on hageja endiselt TMS § 187 lg 1 järgi sissenõudjaks. Kolleegium leiab eeltoodu alusel, et hageja ei ole muutnud oma haginõuet ega hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja võis kooskõlas TsMS §-dega 329-331 hagiavaldust täiendada ja lisada uusi tõendeid. Praeguses asjas esitas hageja täiendavad dokumendid
  95. mail 2010 pärast menetluse taastamist
  96. märtsil
  97. Maakohtu
  98. juuni
  99. a kohtuistungi protokolli kohaselt võttis kohus täiendavad tõendid toimiku juurde (III kd, tl 172).
  100. juulil 2010 esitatud hagiavalduse esitas hageja kohtu nõudmisel. Nii nähtub viidatud kohtuistungi protokollist, et maakohus kohustas hagejat esitama juuni lõpuks hagiavalduse tervikteksti (III kd, tl 172). Eeltoodust järelduvalt ei olnud kohtul alust jätta hageja nõue läbi vaatamata.
  101. Kolleegium nõustub ka hageja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on asunud põhjendamatule seisukohale, nagu ei tugineks hageja ise enam pärast
  102. juuli
  103. a hagiavalduse esitamist sellele, et tal on kostja I vastu esialgses hagiavalduses märgitud 6 648 956 krooni suurune nõue (ringkonnakohus osutab samas ka sellele, et pooled ei vaidle
  104. juuni
  105. a korralduse alusel määratud 6 623 854 krooni suuruse maksuvõla (millega pöörduti kohtutäituri poole) äralangemise üle). Toimikust nähtuvalt on hageja olnud kogu menetluse jooksul seisukohal, et maksuhalduri korraldus 6 648 956 krooni suuruse maksuvõla tasumiseks kui täitedokument on praeguseni osaliselt täitmata. Nii märgib hageja
  106. juuli
  107. a hagiavalduses, et seisuga
  108. juuli 2010 on viidatud korralduse alusel jätkuvalt sissenõutav põhivõlg 11 272 krooni 37 senti ja intress 114 545 krooni (IV kd, tl 6).
  109. septembri
  110. a seisukohas selgitab hageja, et
  111. veebruari
  112. a maksuotsuse resolutsioonis toodud asjaolud välistavad kõnealuses korralduses märgitud nõude sundtäitmise täies ulatuses, kuid põhivõla 11 272 krooni 37 senti ja intressi 114 545 krooni osas on viidatud korraldus jätkuvalt sundtäitmisel (IV kd, tl 55). Sama seisukoht on esitatud hageja määruskaebuses ringkonnakohtule (IV kd, tl 83 jj). Eeltoodust nähtuvalt leidsid kohtud ekslikult, et pooled ei vaidle kogu 6 648 956 krooni suuruse võlgnevuse äralangemise üle.
  113. Kuivõrd hageja hagi läbi vaatamata jätmiseks ei olnud alust, jätkub asja menetlus maakohtus. Toimikust nähtuvalt kuulutas maakohus
  114. detsembril 2010 välja kostja I pankroti (IV kd, tl 107). Seega tuleb maakohtul arvestada TMS §-ga 197, milles sätestatakse tehingu kehtetuks tunnistamise vaidluse menetlemise erireeglid juhuks, kui võlgniku vastu on alustatud pankrotimenetlust. Viidatud sätte kohaselt, kui tehingu kehtetuks tunnistamise vaidlus on pankroti väljakuulutamise ajal veel kohtu menetluses, peatatakse kohtumenetlus. Pankrotihalduri avalduse alusel võib seda jätkata (lg 2). Pankrotihaldur võib hagi muuta (lg 3). Arvestades eeltoodut, tuleb maakohtul menetlus peatada ja küsida kõnealuse sätte kohaselt pankrotihaldurilt otsustust asja menetluse jätkamise kohta.
  115. Toimiku materjalide kohaselt on Aktsiaselts Eesti Krediidipank esitanud praeguses asjas määruskaebuse maakohtu
  116. aprilli
  117. a määruse peale, millega maakohus peatas hagi tagamiseks Tallinna kohtutäitur Risto Sepa poolt kostja II suhtes Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank kasuks algatatud täitemenetluse kuni praeguses asjas kohtulahendi jõustumiseni (III kd, tl 37-38 ja 174-177). Kolleegium märgib, et TsMS § 390 lg 1 järgi ei saa maakohtu määruse peale, millega rahuldati hagi tagamise taotlus, esitada määruskaebust isik, kes ei ole asjas pooleks. Kolmas isik, kelle õigusi hagi tagamine puudutab, saab esitada TsMS § 222 lg 1 alusel nõude hagi tagamise lubamatuks tunnistamiseks (vt selle kohta nt Riigikohtu
  118. veebruari
  119. a määrus nr 3-2-1-127-06, p 8).
  120. Kolleegium jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
  121. Hageja on TsMS § 145 järgi kautsjoni tasumisest vabastatud. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.