Obsah (4)

§ 335§ 101§ 292§ 293

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 325 lg 2 p-des 1-4 sätestatud sisu ja vorminõuetele. Avalduses on märgitud üüritud asi, üürilepingu lõppemise aeg ja ülesütlemise põhjusena välja toodud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus. KÜ Pihlaka 32 koostatud arvetest nähtub, et kostja on kõrvalkulude eest hagi esitamise seisuga võlgu 13 221 krooni 50 senti. Ülesütlemisavalduse esitamise aja seisuga oli see kolme kuu üürist suurem. Järelikult on üürilepingu ülesütlemine kehtiv. Üürileping on hageja ülesütlemisega lõppenud ja seetõttu ei saanud kostja nõuda hagejalt pärast lepingu lõppemist selle täitmist või kasutada muid kujundusõigusi või õiguskaitsevahendeid, näiteks hinna alandamine.

§ 335

kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni enda tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamisega viivitamise tõttu talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Hageja on õigustatud nõudma ka kõrvalkulusid, kui see on üürilepingus üürist eraldi kokku lepitud. Pooled on üürilepingus (p 4.6) kokku leppinud viivise suuruseks 0,2% tasumata maksest päevas.

§ 101lg 1 p 6 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 4860 krooni.

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata. Kostja kordas maakohtus esitatud vastuväiteid ning leidis, et maakohus ei võtnud nende kohta seisukohta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus keeldus
3. mai
4. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tagastas selle. Ringkonnakohus leidis, et kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa 2000 eurole vastavat summat, siis menetles maakohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. TsMS § 405 lg 1 tähenduses lihtmenetluses menetletava hagi kohta tehtud otsuse peale on edasikaebeõigus on piiratud. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Maakohtu otsuses edasikaebamise üldise korra märkimine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 367 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua eksliku kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus leidis, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi ringkonnakohtule kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja leiab, et TsMS § 637 lg 21 ei anna ringkonnakohtule õigust jätta apellatsioonkaebus sisuliselt lahendamata. Praeguses asjas on ringkonnakohus jätnud põhjendamata, miks ta leidis, et maakohus ei kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus kohaldas valesti

§ 292lg-t 1, leides, et üürnik peab kandma kõik kommunaalkulud.

Selle sätte esimese lause järgi peab üürnik kandma üksnes need kulud, mille kandmises pooled on selgesõnaliselt kokku leppinud. Samuti on maakohus kohaldanud valesti

§ 292lg 1 teist lauset, lugedes kõrvalkuludeks sellised kulud, mis ei ole seotud asja kasutamisega. Maakohus rikkus Ts

MS § 442 lg-t 8, jättes otsuses põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja vastuväidetega kõrvalkulude suuruse kohta. Otsuse resolutsioonis ei ole lahendatud ka hagi tagamise abinõuga seotud küsimusi, millega on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-t

2. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada ja kostja apellatsioonkaebus saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Ringkonnakohus võib, lähtudes TsMS § 637 lg-st 21, keelduda lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlemast, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendit. Selliselt lahendab ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral kaebuse ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-120-10, p 15; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-10, p 12; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-10, p 13, määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 39). See aga ei tähenda, et ringkonnakohus peaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses järgima kõiki TsMS §-s 654 ringkonnakohtu otsusele esitatud nõudeid. Seda, kas ringkonnakohus leidis õigesti, et täidetud ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebust lahendades.
5. Kostja esitas maakohtus mh vastuväite selle kohta, et üürilepingu kohaselt ei pidanud ta tasuma kõiki korteriühistu esitatud arvel märgitud summasid, sh tasu prügikastide rendi eest, remondifondi, amortisatsiooni ja maamaksu makseid.

§ 292

lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 293

kohaselt kannab üürileandja asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p 4.4 kohaselt pidi kostja tasuma kommunaalkulude (hooldustasu, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, keskküte, üldelekter, elekter, prügivedu) eest. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt kõrvalkulude eest tasumist lepingus sätestatud ulatuses. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et tasu prügikastide rendi eest on kõrvalkuluks, mille tasumise kohustus tuleneb kostjale üürilepingust. Samas ei ole maakohus võtnud seisukohta selle kohta, kas kostjal oli kohustus tasuda remondifondi, amortisatsiooni ja maamaksu makseid.

1. Lähtudes eelmises punktis väljatoodust, ei võinud ringkonnakohus praeguses asjas jätta kostja apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata, kuna maakohus rikkus kostjalt kõrvalkuludena maamaksu, remondifondi ja amortisatsiooni makseid välja mõistes selgelt menetlusõiguse norme, jättes võtmata seisukoha kostja esitatud vastuväidete kohta, ning see võis kaasa tuua ka ebaõige lahendi. Ringkonnakohus saab keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest TsMS § 637 lg 21 alusel üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus tervikuna on põhjendamatu (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 18). Seetõttu ei pea kolleegium otstarbekaks käsitleda kostja määruskaebuse ülejäänud väiteid.
2. Ringkonnakohus peab asja uuel lahendamisel kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist otsustades kontrollima üldisi menetlusse võtmise eeldusi (eelkõige TsMS § 637 lg 1), mis ei ole praeguses menetluses kontrolliobjektiks.
3. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.
4. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull