← Eesti

3-1-1-99-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-99-11

  1. detsember 2011 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi Väärteoasi Kristjan Robase (Robas) karistamise tühistamises LS 7417 lg 1 järgi Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-2645 Kristjan Robase kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kassatsioon Põhja Prefektuur
  4. november 2011, kirjalik menetlus
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus Eesti Vabariigilt Kristjan Robase kasuks valitud kaitsjale makstud tasu katteks 600 (kuuesaja) euro väljamõistmise osas.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt Kristjan Robase kasuks välja 1518 (üks tuhat viissada kaheksateist) eurot ja 54 (viiskümmend neli) senti, sealhulgas käibemaks 253 (kakssada viiskümmend kolm) eurot ja 9 (üheksa) senti valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtu menetluses makstud tasu katteks.
  9. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  10. Kassatsioon rahuldada.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt Kristjan Robase kasuks välja 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 28 (kakskümmend kaheksa) eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Kohtuvälise menetleja
  13. augusti
  14. a otsusega karistati Kristjan Robast LS § 7417 lg 1 järgi LE § 100 nõuete rikkumise eest, mis seisnes selles, et juhtides
  15. oktoobril 2009 mootorsõidukit, pööras ta ristmikevahelisel teel vasakule ja andmata teed vastusõitvale mootorsõidukile, põrkas sellega kokku. K. Robas põhjustas liiklusõnnetusega varalise kahju A.- R. R.-ile ja D. T.-le.
  16. K. Robas esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebusest nähtuvalt ei nõustunud K. Robas kohtuvälise menetleja hinnanguga väärteosündmuseks olnud liiklusõnnetusele. Ühtlasi märkis menetlusalune isik, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel väljunud väärteoprotokolli piiridest, sest tema karistamise alusena on viidatud ka LE § 92 p 2 rikkumisele, kuid seda ei ole talle väärteoprotokollis ette heidetud. Kohtuväline menetleja ei põhjendanud, miks ei tule arvestada eksperdiarvamusega, mille kohaselt oli liiklusõnnetuse teisel osapoolel võimalik õnnetust vältida. Õnnetuses osalenud teise auto juht põhjustas õnnetuse tahtlikult.
  17. Harju maakohtu
  18. mai
  19. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteoasja menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohus asus seisukohale, et väärteoprotokollis K. Robasele ette heidetud liikluseeskirja rikkumine ei ole tõendatud, sest selle kummutavad menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused ning eksperdiarvamus. Kohus nõustus kaebuses sisalduvate väidetega, et kohtuväline menetleja väljus väärteoprotokolli piiridest. Kuna kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud väärteoprotokolli piiridega, ei võinud ta otsuses viidata väärteoprotokollis kajastamata LE § 92 p 2 rikkumisele K. Robase poolt. Kohtuväline menetleja jättis kohtu hinnangul põhjendamatult arvestamata liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juhi käitumisega.
  20. Kaitsja taotles maakohtus menetlusaluse isiku poolt kantud õigusabikulude, s.o 1518,54 euro hüvitamist. Kohus leidis, et kaitsja taotletud kohtukulud tuleb hüvitada osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistliku suurusega tasuks 600 eurot, mis tuleb riigil hüvitada. Ülejäänud osas ei ole kaitsjatasu hüvitamine põhjendatud, sest tegu ei ole sisult eriliselt keeruka või mahuka kohtuasjaga, mis selliseid kulutusi õigustaks. Kohtuistungite edasilükkamine oli peaasjalikult seotud tunnistaja D. T. otsimisega, sisulist arutelu siis ei toimunud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  21. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. Robase kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, taotledes Riigikohtult maakohtu otsuse tühistamist õigusabikulude üksnes osalise väljamõistmise osas ja nende väljamõistmist täies ulatuses. Kassatsiooni põhistades märgib kaitsja, et kohus ei ole põhjendanud, miks hüvitatakse kulud 600 euro ulatuses. On üksnes märgitud, et tegu ei ole sisuliselt keeruka ega mahuka asjaga. Menetlusalusel isikul ei ole võimalik saada riigi õigusabi. Kui aga menetlusalust isikut oleks kaitsnud kaitsja riigi õigusabi korras, saanuks ta vastavalt kehtivatele riigi õigusabi määradele selle töö eest tasu 631,62 eurot, seega rohkem kui kohus pidas mõistlikuks arutatavas asjas. Kaitsja juhib tähelepanu ka sellele, et puudub vaidlus osutatud õigusabi mahu üle, mis hõlmab 16,5 tundi. Kassaator märgib, et õigusabikulude hüvitamisel tuleb arvesse võtta teenuse turuhinda. Kaitsjale makstud tasu määr on olnud arutataval juhul madalam kui turu keskmine hind. Veel madalama tasu eest ei oleks aga menetlusalusel isikul võimalik kvalifitseeritud õigusabi saada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  22. Kujundamaks ühtset kohtupraktikat väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel, märgib kolleegium järgnevat.
  23. Ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte üks oluline tunnus on menetlusaluse isiku kaitseõigus, s.t riigi kohustus tagada isikule reaalne võimalus kasutada täies mahus kõiki seaduses sätestatud õigusi. VTMS §-s 19 sätestatust tulenevalt on menetlusalusel isikul õigus kaitsja abile. Tulenevalt sama seaduse § 19 lg-st 3 ja § 22 lg-st 2 on teatud juhtudel kaitsja osavõtt väärteoasja menetlemisest kohustuslik. Kuivõrd kaitsja osutatav õigusabi on tasuline, on kaitseõiguse tegeliku tagamise üks eeldusi väärteomenetluse positiivse lõpplahendi korral menetlusaluse isiku poolt kaitsjale õigusabi eest makstud tasu mõistlikus osas hüvitamine. Vastasel korral satub kahtluse alla kvalifitseeritud õigusabi kasutamise mõttekus, sest hoolimata kaitse edukusest, peab ta kandma sellega seonduvad kulud. See omakorda võib kaasa tuua olukorra, kus menetlusalune isik on sunnitud enda õiguste kaitsest loobuma üksnes põhjusel, et karistuse kandmine on talle majanduslikult kasulikum. Kaitsjale makstud tasu hüvitamise eesmärk ongi vältida õigusriiklikult lubamatut olukorda, kus menetlusalune isik eelistab rahalistel kaalutlustel jätta kasutamata seadusega formaalselt tagatud võimaluse valida endale kaitsja ja taluda võimaliku eksliku süüditunnistamisega kaasnevaid tagajärgi vaid seetõttu, et ei kasutatud kvalifitseeritud õigusabi. Küsimus kaitsjale makstava tasu suuruse mõistlikkusest on seega otseselt seotud ausa ja õiglase menetluse põhimõtte tagamisega. Kaitsjale makstava tasu mõistlik suurus peab väljendama tasakaalu ühelt poolt menetlusalusele isikule enda kaitse korraldamiseks vajalike sammude astumiseks piisavalt avara võimaluse loomise ja teiselt poolt avaliku huvi vahel kasutada riigi raha kokkuhoidlikult. Seetõttu peab kohus õigusabi eest makstud tasu suuruse mõistlikkust hinnates arvestama, millistel tingimustel on süüteomenetlusele allutatud isikul reaalselt võimalik kvalifitseeritud õigusabi saada. Kriminaalkolleegium viitab siinkohal ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  24. novembri
  25. a määrus asjas nr 3-3-1-70-05, p 11).
  26. Kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkus seatud sõltuvusse menetluse lõpplahendiga saavutatavast võimalikust tulemusest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. märtsi
  28. a otsus asjas nr 3-1-1-98-03, p 12). Väärteomenetluses võimaliku karistuse raskus võib sõltuvalt menetletava väärteo kvalifikatsioonist tõepoolest suuresti varieeruda. Samas riivab isiku karistamine väärteo eest iseenesest isiku põhiõigusi - sh põhiseaduse §-st 17 tulenevat õigust aule ja heale nimele (vt Riigikohtu erikogu
  29. jaanuari
  30. a otsus asjas nr 3-3-1-17-07, p 18) - ning seda sõltumata kohaldatava karistuse liigist ja määrast. Menetlusaluse isiku huvi kaitsta end väärteomenetluses tõhusalt ei piirdu seega pelgalt varalise huviga pääseda rahatrahvi tasumisega kaasnevast väljaminekust. Õigusabikulude suurus ei ole otseses sõltuvuses võimaliku väärteokaristuse raskusest, vaid nende suurus peab olema põhjendatud sisuliselt. Siiski saab teo eest maksimaalselt ähvardav karistus õigusabikulude suuruse määramisel arvesse tulla ühe kriteeriumina - sanktsiooni väikse ülemmääraga väärteo asjaolude tuvastamine ning sellega seonduvate õiguslike küsimuste lahendamine on üldjuhul väiksema töömahuga. Sanktsiooni ülemmäär iseenesest ei või aga olla keskne argument, mille alusel tasu suuruse mõistlikkus kindlaks määratakse.
  31. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust.
  32. Hinnates väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu ühikuhinna mõistlikku suurust, on Riigikohtu varasemas praktikas asutud seisukohale, et õigusabikulude riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest hüvitamise ulatuse otsustamisel tuleb kohtul üldise juhisena lähtuda advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määradest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  33. mai
  34. a määrus nr 3-1-1-54-02, p 7). Kuid riigi õigusabi eest makstava tasu määrad ei ole ainsad kriteeriumid, mille põhjal hinnata valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust. Riigi õigusabi osutamise kohustus on pandud Eesti Advokatuurile, kes riigieelarvest selleks eraldatud summade piires peab garanteerima muu hulgas süüteomenetlusele allutatud isikute kaitse. Selle kohustuse täitmiseks ette nähtud tasumäär ei pruugi aga peegeldada õigusteenuse turu tegelikku hinnataset. Ei ole välistatud, et isik, kellel puudub võimalus saada riigi õigusabi, peab endale kaitsja leidma teistsuguse hinnaga. Kuigi ka õigusteenuse turuhind ei ole ainuke alus, mille põhjal otsustada valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb seda kaitsjatasu mõistlikkust kindlaks tehes siiski arvesse võtta. Konkreetse väärteoasja eripärast tulenevalt võib mõistlik õigusteenuse tööühiku hind turuhinnast hälbida.
  35. Määrates kindlaks kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust konkreetses väärteoasjas, on vaja hinnata lisaks ka osutatud õigusabi vajalikkust. 11.
  36. Riigi õigusabi osutamise korral on kaitsja kohustatud RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt esitama põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse kohta. Sama paragrahvi lg-st 7 nähtub riigi õigusabi andmise otsustanud menetleja korrespondeeruv kohustus kontrollida advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrata advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva tasu põhjendatud suurus ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude suurus. 11.
  37. Kuigi valitud kaitsja puhul analoogiline regulatsioon VTMS §-is 23 puudub, tuleb kolleegiumi hinnangul samu kriteeriume rakendada ka valitud kaitsja osutatud õigusabi ja tehtud kulude suuruse mõistlikkuse hindamisel. Valitud kaitsja puhul on menetlusaluse isiku kaitsmisel tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkuse, samuti nende koostamisele kulunud aja hindamine samuti avatud kohtu diskretsioonile. Ka valitud kaitsja korral tuleb menetlusalusele isikule hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt asunud seisukohale, et tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt
  38. juuni
  39. a otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 18). Ühtlasi viitab kriminaalkolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  40. mai
  41. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  42. mai
  43. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Eelnev tähendab muu hulgas kaitsja kohustust esitada koos kaitsjatasu hüvitamise taotlusega kohtule dokumendid selle kohta, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud, kui palju aega nendeks toiminguteks on kulunud ja millised muud kulud on õigusabi osutamisega kaasnenud.
  44. Edasiselt selgitab kriminaalkolleegium, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel mängib kahtlemata olulist rolli arutatava väärteoasja mahukus ja keerukus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  45. septembri
  46. a otsus asjas nr 3-1-1-72-09, p 22). Kuigi asja mahu ja keerukuse hindamisel on kohtul suur hindamisruum, peab kohus oma sellekohast hinnangut, eeskätt aga asja õiguslikult lihtsaks või väiksemahuliseks hindamist põhjendama (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  47. novembri
  48. a otsus asjas nr 3-3-1-55-05, p 9). Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel võib arvesse võtta ka seda, mil määral oli kohtumenetluse kestus ja sellest tulenevalt kulude tekkimine tingitud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja käitumisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  49. augusti
  50. a otsus asjas nr 3-1-1-62-10, p 11). Valitud kaitsja tasu arvestamisel tuleb kõigis väärteomenetluse etappides, s.o nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtulikus menetluses maa- ja ringkonnakohtus ning Riigikohtus lähtuda samadest põhimõtetest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  51. juuni
  52. a määrus asjas nr 3-1-1-50-11, p 10).
  53. K. Robase kaitsja esitas maakohtus taotluse menetlusaluse isiku poolt kantud 1518,54 euro õigusabikulude hüvitamiseks. Maakohtu hinnangul oli õigusabi eest makstud tasu suuruse mõistlikkus arutataval juhul aga üksnes 600 eurot (sh käibemaks), sest kohtu hinnangul ei ole väärteoasi oma sisult eriliselt keerukas või mahukas. Maakohus ei seadnud aga kahtluse alla kaitsja esitatud arve alusel tehtud töö mahtu (16,5 tundi), mistõttu ei ole võimalik otsuse põhjal mõista, miks tuli kaitsjale makstud tasu mõistlikuks lugeda üksnes kohtu poolt määratud suuruses. Maakohtu selline seisukoht on arusaamatu põhjusel, et samas mahus riigi õigusabi osutamise korral tulnuks vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse
  54. detsembri
  55. a otsusega kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra punktidele 2, 32, 33 ja 34 riigi õigusabi eest makstavaks tasuks määrata 632,8 eurot (sh käibemaks). Üldjuhul on ebatõenäoline, et isik, kellel puudub võimalus saada väärteomenetluses riigi õigusabi, võiks leida endale kvalifitseeritud kaitsja odavamalt, kui osutatakse riigi õigusabi. Seetõttu tuleb maakohtu otsus K. Robasele kaitsjatasu üksnes osalise hüvitamise osas tühistada. Maakohtu poolt kaitsjatasu hüvitamist põhjendamatus ulatuses on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Siiski puudub vajadus saata väärteoasi menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu maakohtule uueks arutamiseks. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse ka väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Tulenevalt KrMS § 191 lg-st 3 on Riigikohus kassatsiooni läbi vaadates pädev tegema ise uue otsustuse kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud norm kohaldatav ka kaitsjale makstava tasu suuruse mõistlikkuse otsustamisel väärteomenetluses.
  56. Kassaatori taotlus mõista menetlusalusele isikule kaitsjatasu katteks välja 1518,54 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud. Kaitsja esitatud kuluarvestuse lehel toodud toimingud (väärteoasja materjalidega tutvumine, kahe vastulause koostamine, kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse koostamine ja kohtuistungiks valmistumine) on väärteoasja toimikust nähtuvalt tehtud, need toimingud on olnud K. Robase kaitseks vajalikud ja toiminguteks kulunud aeg põhjendatud. Kaitsja on väärteoasjas osalenud kohtuistungitel kokku 4,5 tundi. Seejuures on asjakohatu maakohtu märkus, et kohtuistungite edasilükkamine oli peaasjalikult seotud tunnistaja D. T. leidmise püüetega ning sisulist arutelu siis ei toimunud. Esiteks on toimunud sisuline arutelu
  57. jaanuari ja
  58. aprilli
  59. a kohtuistungitel, millele tunnistaja D. T. ei ilmunud. Teiseks tuli K. Robase kaitsja väljakuulutatud ajaks kohtuistungile ka neil kordadel, mil tunnistaja D. T. istungilt puudus. Tunnistaja kohtuistungile ilmumata jäämine ei olnud tingitud K. Robase või tema kaitsja tegevusest või tegevusetusest, mistõttu ei ole D. T. puudumise tõttu edasi lükatud istungitega seonduvad kulud nendest tingitud. K. Robase kaitsja osutatud õigusteenuse hinnaks väärteoasja kohtuvälises menetluses ja maakohtu menetluses on kuluarvestuse kohaselt olnud 92,03 eurot tund (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on selline õigusabiteenuse tunnihind arutatava väärteoasja kontekstis mõistliku suurusega.
  60. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 2 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsja kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu
  61. mai
  62. a otsuse osaliselt, s.o valitud kaitsjale makstud tasust üksnes 600 euro (sh käibemaks) mõistlikuks lugemises, ning hüvitab K. Robase poolt väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtulikus menetluses maakohtus kaitsjale makstud tasu täies ulatuses, s.o 1518,54 eurot (sh käibemaks).
  63. Kaitsja on Riigikohtule esitanud taotluse hüvitada K. Robasele ka kassatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu 168 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kassatsiooni koostamisele poolteist tundi ja õigusabikulude taotluse koostamisele veerand tundi, seega kokku 1,75 tundi. Kolleegiumi hinnangul on ka see taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Hannes Kiris, Lea Kivi, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.