← Eesti

3-2-4-3-11

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-4-3-11 Tartu

  1. detsember
  2. a Eesistuja Märt Rask, liikmed Ants Kull, Lea Laarmaa, Jüri Põld ja Harri Salmann Pädeva kohtu määramine Mari Lee hagis Kuldar Paaveli vastu nõusoleku kehtetuks tunnistamiseks ja kahe aasta arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka Tartu Maakohtu
  3. septembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 211-43965 Kirjalik menetlus
  5. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. septembri
  7. a määrus asjas nr 3-11-
  9. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Mari Lee esitas
  11. juulil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse tunnistada kehtetuks Kuldar Paaveli poolt
  12. mail 2000 Järvamaa Pensioniametile esitatud M. Lee nõusolek nende ühise lapse kasvatamise aastate arvamiseks K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja palus arvata tema ja K. Paaveli ühise lapse kasvatamise aastad tema enda pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut lapse kasvatamise aastate arvamiseks K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka ega ole K. Paaveli poolt pensioniametile esitatud nõusolekut allkirjastanud. Kaebuse esitaja esindaja on pidanud läbirääkimisi K. Paaveliga, kuid viimane ei mäleta nõusoleku andmise asjaolusid ja on keeldunud lapse kasvatamise aastaid M. Leele üle andmast.
  13. Tartu Halduskohus tagastas
  14. septembri
  15. a määrusega haldusasjas nr 3-11-1696 kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 alusel pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et selle vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, hoolimata riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg-s 3 sätestatust. HKMS § 3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Eraisikute huvikonflikti pinnalt tekkinud vaidlus on eraõiguslik vaidlus ning selle lahendamine kuulub üldkohtu pädevusse. Halduskohtul puuduvad volitused kohustada üht eraisikut andma teisele eraisikule nõusolek seaduses sätestatud soodustuse kasutamiseks. M. Leel tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda K. Paaveli elukohajärgsesse maakohtusse.
  16. M. Lee esitas
  17. septembril 2011 Tartu Maakohtule hagi K. Paaveli vastu, paludes tunnistada kehtetuks Järvamaa Pensioniametile esitatud M. Lee nõusolek
  18. maist 2000 ja kohustada K. Paavelit andma nõusolek kahe aasta arvamiseks M. Lee pensioniõigusliku staaži hulka, kuna ta on tütart kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Menetluskulud palus M. Lee jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt taotleb M. Lee soodustingimustel vanaduspensioni, kuna tal on vajalik tööstaaž olemas ja ta on töötanud ka tervistkahjustaval tööl. M. Lee soovib, et tütre kasvatamise aastad arvataks tema pensioniõigusliku staaži hulka. Pensioni taotlemise käigus aga selgus, et lapse isa K. Paavel on
  19. a läinud soodustingimustel pensionile seoses nelja lapse kasvatamisega ning esitanud Järvamaa Pensioniametile M. Lee nõusoleku nende ühise lapse kasvatamise aastate arvamiseks tema pensioniõigusliku staaži hulka. M. Lee ei ole aga eelnimetatud nõusolekut kostjale andnud. Kostja poolt pensioniametile esitatud nõusolek ei ole M. Lee poolt allkirjastatud. Kuna kostja on keeldunud andmast ühise lapse kasvatamise aastaid M. Leele üle, peab poolte vaidluse lahendama kohus. Kostja on lapse kasvatamise aastaid kasutades suurendanud kahe aasta võrra oma pensioniõiguslikku staaži ning saanud suuremat pensioni, kui ta muidu oleks saanud. Kostja lapse kasvatamine piirdus vaid alimentide maksmisega, reaalselt ta last kasvatanud ei ole.
  20. Tartu Maakohus keeldus
  21. septembri
  22. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-43965 hagi menetlusse võtmast, kuna maakohus ei ole pädev asja lahendama, ja tagastas M. Leele hagiavalduse. Maakohtu määruse kohaselt vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg 1 kohaselt maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tegemist pensioniõigusliku staaži arvestamise küsimusega, mis on halduskohtu pädevuses. M. Lee hagiavalduses nimetatud õigused kuuluvad seega kaitsmisele halduskohtus.
  24. septembril 2011 esitas Tartu Maakohus TsMS § 372 lg 8 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule taotluse asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. ERIKOGU SEISUKOHT
  25. M. Lee palus Tartu Maakohtule esitatud hagis esmalt tunnistada kehtetuks K. Paaveli poolt Järvamaa Pensioniametile esitatud M. Lee
  26. mai
  27. a kirjalik nõusolek nende ühise lapse kasvatamise aja eest arvestatavate pensioniõigusliku staaži aastate (kaks aastat) arvamiseks K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka. Teiseks taotles M. Lee K. Paaveli kohustamist nõusoleku andmiseks lapse kasvatamise eest kahe aasta arvamiseks M. Lee pensioniõigusliku staaži hulka.
  28. Erikogu leiab, et M. Lee eesmärgiks on, et tema ja K. Paaveli ühise lapse kasvatamise eest RPKS § 28 lg 2 p 12 alusel pensioniõigusliku staaži hulka arvatav kaks aastat lisataks tema pensioniõiguslikule staažile. Selle eesmärgi saavutamiseks on eelkõige vajalik selle tuvastamine, kas M. Lee on andnud kirjaliku nõusoleku nende ühise lapse kasvatamise eest kahe aasta arvamiseks K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka või mitte. Erikogu leiab, et M. Lee soovib seega asjaolu tuvastamist, millel on oluline tähendus riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud avalikõigusliku suhte raames. Riigikohus on varasemates lahendites leidnud, et riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine on HKMS § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemise taotluse lahendamise raames halduskohtu pädevuses (nt Riigikohtu erikogu
  29. oktoobri
  30. a määrus asjas nr 3-2-1-104-03, p 9;
  31. oktoobri
  32. a määrus asjas nr 3-2-4-2-04, p 9;
  33. mai
  34. a määrus asjas nr 3-3-4-1-05, p 7). Seega on erikogu seisukohal, et M. Lee kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
  35. Riigikohtu erikogu märgib, et juhul, kui halduskohus tuvastab, et M. Lee ei ole kirjalikku nõusolekut andnud ning rahuldab tema kaebuse, saab pensioniamet kohaldada Vabariigi Valitsuse
  36. jaanuari
  37. a määruse "Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord" § 15 lg 3 p 1, mille kohaselt teise vanema kirjalikku nõusolekut ei nõuta juhul, kui teine vanem saab juba vanaduspensioni. M. Lee lapse isa K. Paavel saab juba vanaduspensioni.
  38. Kuivõrd tegemist on haldusasjaga, peab erikogu HKMS § 11 lg 1 p 3 alusel vajalikuks selgitada, millised on kaebaja eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused. Hagiavalduse ja halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt on K. Paavelile
  39. aastal määratud pension. Kuna RPKS § 28 lg 2 p 12 kohaselt arvatakse lapse kasvatamise eest lisa-aastad pensioniõigusliku staaži hulka vaid ühel lapse vanematest, võib M. Leel osutuda vajalikuks ka K. Paavelile pensioni määramise otsuse osaline vaidlustamine tühistamiskaebusega, s.o selle otsuse tühistamise taotlemine osas, millega arvati K. Paaveli pensioniõigusliku staaži hulka K. Paaveli ja M. Lee lapse kasvatamise eest kaks aastat.
  40. Kuna Riigikohtu erikogu tunnistas M. Lee kaebuse lahendamiseks pädevaks kohtuks halduskohtu, tühistab erikogu TsMS § 711 lg 3 alusel Tartu Halduskohtu
  41. septembri
  42. a määruse haldusasjas nr 3-11-1696 ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Märt Rask, Ants Kull, Lea Laarmaa, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.