← Eesti

3-3-4-3-11

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-3-11

  1. detsember 2011 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jaak Luik, Ivo Pilving, Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine Ruslan Grabovi riigi õigusabi saamise taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus haldusasjas nr 3-11-2487 Kirjalik menetlus Tühistada Harju Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-
  6. Saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Ruslan Grabov esitas Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotlejal on tuvastatud töövõime kaotus 80% ulatuses ja määratud töövõimetuspension. Kuna taotleja endise tööandja suhtes kuulutati välja pankrot, ei hüvitanud tööandja keskmise töötasu ja töövõimetuspensioni vahet ning selle hüvitamise kohustus läks üle Sotsiaalkindlustusametile. R. Grabov esitas hüvitise väljamõistmise taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusameti esitatud tööst põhjustatud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise lepingu projektis märgitud hüvitise suuruse ja selle arvutamise metoodikaga R. Grabov ei nõustunud ning soovib oma õigusi kaitsta kohtus. Selleks vajab taotleja riigi õigusabi.
  8. Harju Maakohtu kohtunikuabi
  9. oktoobri
  10. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-47152 edastati riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 alusel taotlus Tallinna Halduskohtule. Määruse kohaselt on riigi õigusabi taotlus seotud Sotsiaalkindlustusameti väljastatud tööst põhjustatud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise lepinguga. Seega vajab taotleja riigi õigusabi küsimustes, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses.
  11. Tallinna Halduskohus keeldus
  12. oktoobri
  13. a määrusega R. Grabovi riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ja saatis asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Kohus asus seisukohale, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 5 on analoogia korras kohaldatav ka väljaspool hagi- või kaebemenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse suhtes. R. Grabovi ja Sotsiaalkindlustusameti vahel on tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidlus hüvitise suuruse üle. Riigikohtu praktika (Riigikohtu halduskolleegiumi
  14. detsembri
  15. a määrus asjas nr 3-3-1-64-05) kohaselt on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise vaidlused üldreeglina tsiviilasjad ning kuuluvad lahendamisele üldkohtus. Asjaolu, et tööandjaks olnud juriidilise isiku likvideerimise korral läheb hüvitise maksmise kohustus üle riigile ning et selle maksmise küsimuse otsustab sotsiaalkindlustusorgan, ei muuda hüvitise saaja ja riigi vahelist õigussuhet avalik-õiguslikuks. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt lahendanud isikute hagisid Eesti Vabariigi vastu tervisekahju hüvitise saamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  16. jaanuari
  17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-09,
  18. juuni
  19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5510,
  20. oktoobri
  21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-10). Seega kuuluks vaidluse lahendamiseks esitatav hagi tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, mistõttu on ka riigi õigusabi taotluse lahendamine maakohtu pädevuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHT
  22. R. Grabovi volitatud esindaja A. Grabov selgitab Riigikohtule esitatud avalduses, et toimunud tööõnnetus on käsitatav kutsehaigusena ning hüvitise arvutamisel on Sotsiaalkindlustusamet arvutanud taotleja keskmist kuusissetulekut ebaõigesti. ERIKOGU SEISUKOHT
  23. Riigikohtu erikogu nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalune riigi õigusabi taotlus kuulub lahendamisele maakohtus.
  24. Riigi õigusabi seaduse § 10 reguleerib kohtu pädevust riigi õigusabi taotluse lahendamisel. RÕS § 10 lg 2 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Kohus peab riigi õigusabi taotluse lahendama taotleja tegelikust eesmärgist lähtudes ning selline kohustus lasub kohtul ka juhul, kui taotleja on eksinud tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks kohase õigusabi liigi märkimisel (vt Riigikohtu erikogu
  25. mai
  26. a määrus asjas nr 3-3-4-6-09, p 5). Seega tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu kindlaksmääramiseks tuvastada, millise kohtu pädevusse kuuluks sisulise kohtuasja lahendamine.
  27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 sätestab: "Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi." HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
  28. Taotluses riigi õigusabi saamiseks on selgitatud, et taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti esitatud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise lepingus märgitud hüvitise määramise hüvitise suuruse ega metoodikaga ning soovib seetõttu oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Seega on taotleja eesmärgiks saada riigi õigusabi kohtuasjas, milles soovitakse nõuda tervise kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamist.
  29. Riigikohtu halduskolleegiumi leidis
  30. detsembri
  31. a määruses asjas nr 3-3-1-64-05 tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise nõudega seoses, et ka hüvitise maksmise ja määramise kohustuse ülemineku korral avaliku võimu kandjale on õigussuhe endiselt tekkinud eraõiguse normide pinnalt ning ka hüvitise määramisel kohaldab sotsiaalkindlustusorgan samu õigusnorme, mida rakendataks hüvitise maksmisel eraõigusliku isiku poolt (vt Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 473). Samuti oleks ebamõistlik olukord, kus sõltuvalt sellest, kas hüvitise maksmiseks kohustatud juriidiline isik on likvideeritud ilma õigusjärglaseta või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on sama. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt ei ole sotsiaalkindlustusorgani otsustus käsitatav haldusaktina ning kahju hüvitamise ja hüvitise suuruse määramise kohustuse üleminekul reguleeritakse sotsiaalkindlustusorgani otsusega eraõiguslikku kahju hüvitamise kohustust, mitte avalik-õiguslikku suhet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  32. jaanuari
  33. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-09, p 9). Erikogu nõustub halduskolleegiumi ja tsiviilkolleegiumi eelnimetatud kohtulahendite järeldustega. Taotleja märgitud kahju hüvitamise nõue tuleneb eraõigusliku juriidilised isiku (tööandja) vastutusest tekkinud kahju eest ja nimetatud õigussuhe on reguleeritud eraõiguse normidega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 22 lg 1 järgi, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast
  34. juulit 2002, kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  35. jaanuari
  36. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-08, p 15, ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  37. juuni
  38. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-10, p 25).
  39. Erikogu tühistab TsMS § 711 lg 3 alusel Harju Maakohtu
  40. oktoobri
  41. a määruse tsiviilasjas nr 2-11-47152 ja saadab asja lahendamiseks samale kohtule. Märt Rask, Tõnu Anton, Jaak Luik, Ivo Pilving, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.