← Eesti

3-3-4-4-11

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-4-11

  1. detsember 2011 Eesistuja Märt Rask, liikmed Indrek Koolmeister, Ants Kull, Ivo Pilving, Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine Raik Vürsti (Vürst) kaebuses kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise nõudes Tallinna Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus haldusasjas nr 3-11-2408 Kirjalik menetlus
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-
  7. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Harju Maakohus lõpetas
  9. jaanuari
  10. a määrusega väärteoasjas nr 4-08-10002 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1 alusel Raik Vürsti suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 026/2003/4382 seoses täitmise aegumisega. Maakohus leidis, tuginedes karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p-le 3 (
  11. juulini 2005 kehtinud redaktsioonis), et
  12. aastal algatatud täitemenetlus oleks tulnud lõpule viia ühe aasta jooksul. Maakohtu hinnangul ei olnud R. Vürst temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidnud ning seega ei esinenud KarS § 82 lg 2 p-s 1 sätestatud aegumise peatumise alust. Asjaolu, et isik oli teadlik talle määratud rahatrahvist, kuid ei täitnud seda vabatahtlikult, ei ole käsitatav trahvi maksmisest kõrvalehoidmisena. Sama määrusega jättis maakohus läbi vaatamata R. Vürsti avalduse kohtutäituri poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks ning selgitas, et avaldaja poolt nimetatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine on võimalik tsiviilkohtupidamise korras ning selleks tuleb esitada avaldus vastavale kohtule.
  13. R. Vürst esitas
  14. septembril 2010 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Mati Roodese vastu kahjuhüvitise saamiseks. Hagi kohaselt on kohtutäitur hoolimata kohtulahendist, millega on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus nr 026/2003/4382 kohtu poolt aegunuks tunnistatud, arestinud
  15. oktoobril 2008 hageja arvelduskontolt 949 krooni. Lisaks on hageja kandnud kulusid pangalt arveldusarve väljavõtte saamiseks (kaks korda 20 krooni). Hageja leidis, et kohtutäitur on kohustatud talle tasuma kahjuhüvitise 984 krooni.
  16. Harju Maakohus keeldus
  17. septembri
  18. a määrusega asjas nr 2-10-42534 TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmast ning tagastas selle R. Vürstile põhjusel, et vaidluse lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Maakohus selgitas, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Määruse kohaselt on hageja õigusi rikutud kohtutäituri tegevusega täiteasja lahendamisel. Seetõttu on tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 järgi kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse.
  19. R. Vürst esitas
  20. oktoobril 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse "kohtutäitur M. Roodese tegevuse vastu". Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur kaebuse esitaja kontolt 949 krooni hoolimata Riigikohtu seisukohtadest, et sissenõudmine ei olnud selle juhtumi asjaoludel enam lubatav. Lisaks tuli kaebuse esitajal tasuda täitetoimingu pangaülekande teenustasu 15 krooni ja maksta pangale konto väljavõtte eest 20 krooni. Seega on kohtutäitur tekitanud kaebuse esitaja hinnangul talle kahju summas 984 krooni (62 eurot ja 89 senti). R. Vürst viitas ka Harju Maakohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-10-42534, millega maakohus tema samasisuline hagi tagastas hagi menetlemiseks pädevuse puudumise tõttu. Tallinna Halduskohus leidis, et tegemist on kaebusega kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks.
  21. Tallinna Halduskohus edastas
  22. oktoobri
  23. a määrusega haldusasjas nr 3-11-2408 asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Määruse kohaselt on kaebus esitatud kohtule, kellel puudub pädevus selle läbivaatamiseks. Kuigi kohtutäitur tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, ei kuulu kaebuse menetlemine halduskohtu pädevusse, kuna seadusega on sellise kaebuse lahendamiseks ette nähtud teistsugune kord. KTS § 9 lg 8 kohaselt vaadatakse kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Seega puudub halduskohtul kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamise kaebuse menetlemiseks pädevus. ERIKOGU SEISUKOHT
  24. Asja materjalidest nähtuvalt on R. Vürst pöördunud kahju hüvitamise hagiga kohtutäituri vastu esmalt Harju Maakohtusse. Harju Maakohtu
  25. septembri
  26. a keelduti hagi menetlusse võtmisest maakohtu pädevuse puudumise tõttu. Seejärel pöördus R. Vürst samasisulise nõudega Tallinna Halduskohtusse, kes asus seisukohale, et esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
  27. Tulenevalt KTS § 2 lg-st 1 peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub kahtlus kohtutäituri avalik-õiguslikus seisundis.
  28. Vastavalt HKMS § 3 lg 1 punktile 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Samas sätestab sama paragrahvi lõige 2, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul on teistsugune menetluskord seadusandja poolt ette nähtud KTS § 9 lg-s
  29. Tulenevalt sellest sättest vaadatakse kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused läbi maakohtus. Ka käesoleval juhul on esitatud nõue kohtutäituri tegevusega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks, mistõttu kuulub see lahendamisele maakohtus.
  30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 711 lg 3 sätestab, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu selle kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Vastavalt TsMS § 79 lg-le 1 kuulub R. Vürsti hagi Harju Maakohtu alluvusse.
  31. Eeltoodust tulenevalt on erikogu seisukohal, et R. Vürsti nõude lahendamine kuulub maakohtu pädevusse ja see tuleb läbi vaadata hagimenetluse korras. Harju Maakohtu
  32. septembri
  33. a määrus asjas nr 2-10-42534 tuleb tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule. Märt Rask, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Ivo Pilving, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.