Obsah (7)

§ 1039§ 127§ 1055§ 128§ 1037§ 1043§ 15

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 1037 lg 1, § 1039). Kostja on rikkunud hageja õigusi pahauskselt. Kostja pahausksust kinnitavad kostja teadmine hageja varasematest õigustest kaubamärgi PEREMUNA kohta vähemalt alates

1. veebruarist 2005, kuid eelduslikult veel varem, arvestades, et hageja alustas kaubamärgi kasutamist
2. Selle asemel, et hageja nõude saamisel kohe tähise "Peremunad" kasutamine ja hageja õiguste rikkumine lõpetada, esitas kostjaga seotud ettevõte POULTRY MEAT OÜ
3. veebruaril 2005 Patendiametile kaubamärgitaotluse tähise "Rannamõisa Peremunad" registreerimiseks ning jätkas hageja õiguste rikkumist. Arvestades, et hageja alustas kaubamärgi PEREMUNA kasutamist oma toodetel juba
4. a esimesel poolel, on alust järeldada, et kostja teadis hageja toodetel kasutatavast tähisest juba varem ja teadlikult asus oma kaupadel kasutama hageja kasutusele võetud kaubamärki. Seetõttu nõuab hageja kostjalt kaubamärgiõiguste rikkumisega, s.o "Peremunad" tähisega markeeritud munade turustamiselt alates
5. jaanuarist 2005 saadud tulu väljaandmist. Direktiivi 2004/48/EÜ "Intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta" art 13 lg 1 lit a kohaselt tuleb rikkuja poolt teenitud mis tahes ebaõiglast tulu arvestada kahjuhüvitise väljamõistmisel. Kostja tulust arvestas hageja maha hinna, mille kostja ise kauba eest tasus seda sisse ostes, ja transpordikulud ehk kulud, mis on otseselt kaubaga seotud. Kostja rikkus hageja õigusi pahauskselt. Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt sai ta kaupade müügist ajavahemikul
6. jaanuar 2005 kuni
7. jaanuar 2009 tulu 410 396 krooni 14 senti. Esitatud koondtabelist ning ostu ja müügiarvete loetelust nähtuvalt müüs kostja ajavahemikul
8. jaanuar 2005 kuni
9. jaanuar 2009 "Peremunad" kanamune 6 094 380 krooni eest. Müüdud munad osteti sisse 5 683 983 krooni 86 sendi eest. Kostja esitatud arvetest nähtub, et lisaks munade sisseostule sisaldab see summa ka transpordikulusid. Sellest tulenevalt oli müüdud munade eest saadud tulu 410 396 krooni 14 senti. Nimetatud summa tuleb hagejale

§ 1039alusel hüvitisena välja mõista.

Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et tulu arvutamisel tuleb lahutada üldkulud. Tulust saab maha arvata ainult tootega seotud otsesed kulud, mitte üldkulud. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kaubamärgil PEREMUNA ei ole õiguskaitset kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 p-de 3 ja 4 tähenduses. Õigusrikkumist ei ole toimunud. Kostja ei kasuta kaubamärki PEREMUNA, vaid kombineeritud tähist "Rannamõisa Peremunad". Hageja väide müüginumbrite suure kukkumise kohta on tõendamata. Tõendatud peab olema põhjuslik seos selle vahel, et kostja "Rannamõisa Peremunade" turustamine tingis müüginumbrite võimaliku vähenemise hagejal (

§ 127lg 4).

Kostja tellitud Socio uuringukeskuse

1. a jaanuari kanamunade ostuajendite uuringu kohaselt peavad ostjad munade ostmisel kõige olulisemaks omaduseks munade hinda, seejärel säilivusaega ja munade suurust. Kümnest etteantud omadusest on vastajad asetanud kaubamärgi seitsmendale kohale. Nimetatud eelistused näitavad, et tavatarbija on praegusel ajal esmajoones hinnatundlik ning ostueelistus põhineb hinnal. Hageja müüginumbrite võimalikku vähenemist võis põhjustada ehk see, et kostja munad on müügil madalama hinnaga, mitte aga see, et kostja müüs tähisega "Peremunad" tähistatud tooteid. Kuna ostja teeb valiku ennekõike hinna alusel, puudub põhjuslik seos hageja müüginumbrite vähenemise ning "Rannamõisa Peremunad" tähise kasutamise vahel.
2. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, paludes tunnistada hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks KaMS § 52 lg 1 ning § 9 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel. Registreeritud kaubamärk, sõnaline tähis PEREMUNA, on tähise "Peremunad" ainsus. Kumbki tähis ei ole KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt klassis 29 loetletud kaupadele kaubamärgina registreeritav. Tähisel PEREMUNA ei ole eristusvõimet, munatoodete osas on "peremuna" tooteliik, mida on aastaid mitmed Eesti tootjad kasutanud ühesuguste põhiomadustega - keskmise suurusega - munade tähistamisel. Sõnalist tähist "peremuna" võib lugeda eesti keeles tavapäraseks tähiseks just kanamunade tähistamisel. Tegemist on üldist laadi terminiga, millega tähistatakse igapäevaselt ostetavaid tavalisi kanamune (tavaline, enimlevinud M suurus). Oma olemuselt on "peremuna" analoogne järgmiste sõnaühenditega: "puhkekeskus", "suusabaas", "pesamuna", "lasteaed", "lastevorst", "pereleib" jne.
3. Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu, leides, et kostja väited, et kaubamärk PEREMUNA on munade omadusi, nimelt munade suurust näitav tähis (KaMS § 9 lg 1 p 3) ning et PEREMUNA on munatoodete liik ning selle sõnaga tähistavad Eesti munatootjad keskmise suurusega mune, on paljasõnalised ja ekslikud. Asjaolu, et hageja ise markeerib selle tähisega enda toodetavaid ja turustatavaid keskmise suurusega mune, ei anna alust väita, et tegemist on kauba omadusi (munade suurust) näitava ja kirjeldava tähisega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et teised munatootjad kasutaks seda tähist enda turustatavate munade suurusele viitava tähisena või et nad oma toodete puhul seda märki üldse kasutaks. Kostja on üksinda, rikkudes hageja kaubamärgiõigusi, kasutanud seda tähist enda turustatavate munade pakenditel. Inimtoiduks mõeldud ehk A-klassi munad liigitatakse suuruse (kaalu) järgi. Munade suurust näitavad tähised on S, M, L, XL või sõnad "väike", "keskmine", "suur". Sõna "peremuna" ei kasutata keskmise suurusega muna tähenduses, vaid kasutusel on täht M või sõna "keskmine". Asjaolu, et kaubamärgiomanik kasutab kaubamärki enda toodetel, ei tõenda mingil viisil selle kaubamärgi tavapärasust.
4. Harju Maakohus rahuldas
5. detsembri
6. a otsusega hagi, kohustas kostjat hoiduma hageja kaubamärgist PEREMUNA tulenevate õiguste rikkumisest, sh tähise "Peremunad" kasutamisest kaupade puhul, mille suhtes on kaitstud kaubamärk PEREMUNA (munad; munasisaldusega piimatooted; munavalge, munakollane, munapulber; klassi 29 kuuluvad toiduvalmistusained, valmisja poolvalmistoidud, mille põhikomponendiks on munad), kohustas kostjat hävitama hagi tagamise määruse alusel arestitud tähisega "Peremunad" markeeritud pakendid ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 423 296 krooni 14 senti. Maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi, milles paluti tunnistada tühiseks ainuõigus kaubamärgile PEREMUNA, ning jättis nii hagi kui ka vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt hakkas registreeritud kaubamärgi õiguskaitse kehtima alates tähise PEREMUNA kaubamärgina registreerimise taotluse esitamisest, s.o
7. jaanuarist 2005 (KaMS § 8 lg 2). Maakohus viitas KaMS § 14 lg 1 p-le
8. Hageja kaubamärk on kaitstud
9. klassi kaupadele (munad, munasisaldusega piimatooted jne). Kostja kasutab hageja nõusolekuta enda ostetud munade müümisel tähist "Peremunad". Seega on kostja müüdav kaup, millel ta kasutab tähist "Peremunad", identne kaubaga, mille suhtes hagejal on registreeritud kaubamärk PEREMUNA.
10. jaanuari
11. a kirjas tunnistas kostja rikkumist ja kinnitas, et lõpetab tähise "Rannamõisa Peremunad" kasutamise hiljemalt
12. veebruaril
13. Kooskõlas KaMS § 57 lg-ga 1 on kaubamärgiomanikul õigus esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu õigusrikkumise lõpetamiseks ning tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sh saamata jäänud tulu hüvitamiseks. KaMS § 58 näeb ette võimaluse nõuda õigusvastaselt tähistatud kaupade hävitamist. Maakohus viitas ka

§ 1055lg-tele 1 ja 3.

Arvestades kaupa, mida kaubamärgiga tähistatakse (munad), ei ole määrava tähtsusega, kas tähistuseks on "peremunad" või "peremuna". Maakohus kohustas kostjat hoiduma hageja kui kaubamärgi PEREMUNA omaniku ainuõiguse rikkumisest ja hävitama kohtu hagi tagamise määruse alusel arestitud pakendid. Maakohus viitas

§ 127lg-le 1.

Kahjuhüvitisena taotleb hageja kostjalt 12 900 krooni väljamõistmist. Tegemist on kulutusega, mille hageja kandis, taotledes Patendibüroo Lasvet OÜ vahendusel kostjalt õigusrikkumise lõpetamist. Kahju suurust tõendavad nimetatud patendibüroo arved:

1. veebruar 2005-1500 krooni;
2. detsember 2008-6000 krooni;
3. jaanuar 20095400 krooni. Põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse vahel on olemas. Kui kostja ei oleks hageja kaubamärgist tulenevat ainuõigust rikkunud, ei oleks hagejal kahju, mille väljamõistmist ta taotleb, tekkinud. Kui kostja ei oleks hageja õigusi rikkunud, ei oleks hageja pidanud pöörduma patendibüroo poole nõu saamiseks ja kostja jaoks kohtueelsete nõudekirjade koostamiseks. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis tuleb

§ 128lg-te 1 ja 3 ning § 115 alusel hüvitada.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 tehtud Riigikohtu otsuse p 18 kohaselt on

§ 128lg 3 alusel hüvitatavad ka kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud.

Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagi rahuldamise korral tuleks piirduda 1770 krooni väljamõistmisega, sest kostja jätkas hageja õiguste rikkumist ka pärast hagejalt esimese kirja saamist. Kostja tegevuse tagajärjel tekkis hagejal vajadus pöörduda patendibüroo poole ja kanda kulutusi. Arvetest nähtuvalt esitas patendibüroo hagejale arve pärast iga pöördumist, mille tulemusena patendibüroo pidi tegema tööd ja koostama kostjale kirjad. Kirjade sisu ei ole sama. Kirjade koostamiseks on hagejat esindanud patendibüroo pidanud analüüsima seadusi ja neid kostjale selgitama. Kostja esitatud vastuväidete tõttu pidi hagejat esindav patendibüroo koostama korduvaid kirju. Selleks tuli kostja uute vastuväidete ilmnemisel kaaluda seni kirjas märgitut, analüüsida kostja vastuväiteid, kujundada hageja seisukoht ja see kostjale teatavaks teha. Hageja ei saanud valida, et tasub patendibüroole vaid 1770 krooni. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 12 900 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka rikkumisega saadud tulu. Maakohus viitas

§ 1037lg-tele 1 ja 3 ning §-le 1039.

Maakohus järeldas esitatud tõenditest, et kostja teadis oma õigustuse puudumisest ja on seega pahauskne rikkuja. Kostja on esitanud andmed tulu kohta, mida ta rikkumisega sai. Maakohus viitas ka

§-le 1043 ning § 1045 lg 1 p-le

1. Kostja rikkus ilma loata hageja kaubamärgi kasutamisega viimase intellektuaalset omandit. Hageja esitatud nõue vastab võlaõigusseaduse sätetele ja ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
2. aprilli
3. a direktiivile 2004/48/EÜ "Intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta", mille art 13 lg 1 lit a alusel tuleb rikkujalt õiguste valdajale tekitatud kahjutasu määramisel arvesse võtta muu hulgas ka rikkuja teenitud mis tahes ebaõiglast tulu. Hageja taotlebki kostjalt tulu väljamõistmist. Hageja ei nõua kostjalt muud hüvitist (kaotatud tulu, moraalne kahju). Direktiivi art 1 kohaselt on direktiivi objektiks ka tööstusomandi õigus (sh kaubamärgiõigus). Hageja taotletud 410 396 krooni 14 senti on tõendatud kostja
4. mail 2010 kohtumääruse alusel esitatud tõenditega (I kd, tl 144-236, II kd, tl 1-112). Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et kostjalt tuleb välja mõista rikkumisega saadud tulu, millest on maha arvatud hind, mille kostja kauba eest tasus, ja transpordikulud. Arvestades, et kostja teenis tulu hageja kaubamärgiõigust rikkudes, ei ole alust muid kulutusi tulust maha arvata. Hageja esitatud Saksamaa Ülemkohtu
5. novembri
6. a otsuse kohaselt on lubatav vaid tootega vahetult seostatavate kulude (kauba ostmine, levitamine, transport), kuid mitte üldkulude (töötasud, halduskulud, kindlustus, ruumide rent jms) arvessevõtmine, ning rikkumise teel saadud tulust mahaarvatavate toote tootmise ja turustamisega seotud otseste kulude tõendamise koormus lasub õigusrikkujal. Asjaolu, et otsus käsitleb tööstusdisainilahenduse rikkumise asja, ei muuda selles väljendatud põhimõtet praeguses asjas mittekohaldatavaks. Maakohus viitas ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg-le
7. Maakohus leidis, et ei esine KaMS § 9 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud eeldusi vastuhagi rahuldamiseks. Tähis "Peremuna" ei ole kasutusel keskmise suurusega munade tähistamiseks. Munade suurust tähistatakse tähtedega S, M, L ja XL. Sõnaga "peremuna" ei tähistata tavapärases keelekasutuses keskmise suurusega mune ega ole seda tehtud ka varem. Tarbijaskond ei kasuta keskmise suurusega munade tähistamiseks sõna "peremuna". Tähis "Peremuna" on tuntuks saanud hageja kaubamärgi kaudu. Eesti keeles ei ole munade tähistamiseks tavapärane tähis "Peremuna", sõna ei ole ka liitsõnana tavakeeles laialdaselt kasutusel ega ole tavapärane heauskses äripraktikas. Tegemist on kunstliku liitsõnaga, mis on eesti keelde tulnud tänu hageja kaubamärgile. Liitsõnal "peremuna" ei ole eesti keeles tähendust. Seda tõendab "Eesti keele sõnaraamat". Kuna "peremunal" tavakasutuses tähendust ei ole, polnud alust keelata nimetatud tähise kaubamärgina registreerimist. Sõna "peremuna" ei saa võrrelda sõnadega puhkekeskus, suusabaas, joogivesi jne, nagu seda on väitnud kostja.
8. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ning tunnistada hageja ainuõigus kaubamärgile PEREMUNA tühiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
9. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10. Tallinna Ringkonnakohus jättis
11. aprilli
12. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kaubamärk PEREMUNA ei ole kauba (munade) omadusi näitav tähis, mistõttu ei esine KaMS § 9 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Samuti on maakohus hageja kasuks õigesti kostjalt välja mõistnud kahjuhüvitise ja kaubamärgiõiguse rikkumisega saadud tulu. Asjaolu, et hageja toodab ja turustab oma keskmise suurusega mune tähise "Peremuna" all, ei muuda seda sõna munade suurust näitavaks ja kirjeldavaks tähiseks. Maakohus on tõendeid hinnates teinud õige järelduse, et munade suurust näitavad tähed S, M, L, XL ja munade suurust näitavateks sõnadeks on "suur", "keskmine", "väike", "hiiglaslik". Maakohus kohaldas KaMS § 14 lg 1 p 1 õigesti, sest kostja müüdav kaup, millel ta kasutab tähist "Peremunad", on identne kaubaga, mille suhtes hagejal on registreeritud kaubamärk PEREMUNA. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude rikkumise teel saadud tulu ja kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasutas hageja kaubamärki ilma viimase nõusolekuta.

§ 1037

lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust kasutamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

§ 1039

kohaselt võib pahauskselt rikkujalt (rikkuja, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma) õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Selleks peab rikkuja õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Maakohtu viide direktiivi 2004/48/EÜ "Intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta" art 13 lg 1 lit-le a, mille kohaselt rikkuja teenitud mis tahes ebaõiglast tulu tuleb arvestada kahjuhüvitise väljamõistmisel, ja art 13 lg-le 2 on õige ning selle võimaluse kasutamine põhjendatud. Maakohus luges tõendatuks, et kostja kasutas hageja kaubamärki ilma loata, kusjuures kostja oli teadlik või pidi teadma, et tema teguviis ei ole õige. Maakohtu otsus kahju suuruse arvutamisel on seaduslik ja arvutuskäik on piisavalt jälgitav. Tulu suurus ajavahemikul

1. jaanuar 2005-
2. jaanuar 2009 oli 410 396 krooni 14 senti (26 229 eurot 10 senti). Ekslik on kostja seisukoht, et ta ei teeninud tähisega "Peremunad" markeeritud munade müügist tulu. Tuluna saab käsitada ka sissetulekut, millega kostja sai katta oma üldkulusid, s.o kulusid, mis otseselt ei seostu rikkuvate kaupadega ning mis oleks tekkinud hoolimata sellest, kas ta rikkuvaid kaupu müüs või mitte. Maakohus on õigesti viidanud Saksamaa Ülemkohtu
3. novembri
4. a otsusele, milles on esitatud põhjendus, et kui rikkujal lubatakse arvata tuludest ilma piiranguteta maha üldkulude osa, ei võeta temalt ära kogu õigusrikkumisest saadud kasumit. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et kostja on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult

§ 1039tähenduses, sest ta teadis, et kasutab hageja kaubamärki.

Kostja pidi teadma, et tal ei ole õigust kasutada tähist "Peremunad". Põhjendatud on apellatsioonkaebuse vastuses avaldatud seisukoht, et hageja kirju eirates võttis kostja teadliku riski, et kaubamärgi registreerimise korral loetakse tema tegevust rikkumiseks. Hageja on kostjale korduvalt selgitanud, et kaubamärgiõiguse tekke algus on taotluse esitamise kuupäev, mitte registreerimise kuupäev. Kuivõrd hageja nõudis enda kaubamärgi kasutamise lõpetamist, oli maakohtus kohtumenetluseeelsete õigusabikulude väljamõistmine õige. Kostjal oleks olnud võimalik rikkumise lõpetamisel vältida nende kulude teket. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud põhjendamiskohustust. Väär on kohtute järeldus, et tähise PEREMUNA puhul ei ole tegemist toote (muna) omadust (suurust) näitava tähisega - kirjeldava tähisega, mille registreerimisest kaubamärgina tulnuks KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel keelduda. Kohtud on valesti kohaldanud KaMS § 9 lg 1 p 4, sest tähis PEREMUNA oli muutunud tavapäraseks heauskses äripraktikas kanamunade tähistamisel. Hageja ei kasuta kaubamärki PEREMUNA, vaid kasutusel on kombineeritud tähis VÄRSKED PEREMUNAD. Ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude rikkumise teel saadud tulu väljaandmiseks, on paljasõnaline. Maakohtu otsusest ei tulene, et kohus oleks kohaldanud

§ 1037ja § 1039.

Maakohus küll alustas analüüsi viidetega

§-dele 1037 ja 1039, kuid seejärel läks üle

§-de 1043 ja 1045 analüüsile. Kohus märkis argumentatsiooni alguses, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka rikkumisega saadud tulu, kuid jõudis järeldusele, et tegemist on kahjuga. Maakohus kohaldas vääralt

§ 1043

ja § 1045, rahuldades sel alusel hagi ning mõistes välja hüvitise, mis ei ole käsitatav kahjuna. Ringkonnakohus on eksinud, tõlgendades maakohtu otsust nii, nagu maakohus oleks hagi rahuldanud

§-de 1037 ja 1039 alusel. Enamgi veel, tuvastamata on kahju tekkimine ning põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Hageja müüginumbrite tegeliku vähenemise kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. "Rannamõisa Peremunade" turustamine ei ole tinginud hageja müüginumbrite vähenemist. Vääralt on kohaldatud ka

§ 1039, kostja ei ole rikkunud hageja õigusi pahauskselt.

Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et tal ei ole õigust kasutada tähist "Rannamõisa Peremunad". Tõendamata on, et kostja oleks rikastunud just rikkumise tulemusena. Viited Saksamaa Ülemkohtu praktikale tööstusdisainilahenduste valdkonnas on alusetud. Teiste riikide kohtupraktikat võib arvestada üksnes võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel. Maakohus ei ole kasutanud Saksamaa Ülemkohtu 2. novembri 2000. a otsust võrdlusmaterjalina, vaid on selle automaatselt üle võtnud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka 12 900 krooni kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude katteks. Tegemist ei ole mõistlike kuludega

§ 128lg 3 mõttes.

Arvestades kirjade sisu ja mahtu, ei ole tegemist võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalike ja põhjendatud kulutustega. Ringkonnakohus ei ole hinnanud kulude vajalikkust ja põhjendatust, vaid on üksnes märkinud, et kostjal oli võimalik rikkumise lõpetamisel vältida kulude teket.

1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus jääb TsMS § 691 p 1 järgi rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinevad alused hageja kui kaubamärgi PEREMUNA omaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks ehk kas esinevad KaMS § 9 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolud, st kas tähis PEREMUNA näitab kauba omadusi (munade suurust) ning kas tegemist on tähisega, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses ja heauskses äripraktikas. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist ning munade müügist saadud tulu väljaandmist. Kostja on esitanud vastuhagi, leides, et hageja registreeritud kaubamärk PEREMUNA on kauba omadusi (munade suurust) näitav tähis ning see on muutunud tavapäraseks keelekasutuses ja heauskses äripraktikas, tuginedes seejuures KaMS § 52 lg-le 1 ning § 9 lg 1 p-dele 3 ja
5. Vastuhagi esitamise ajal kehtinud KaMS § 52 lg 1 redaktsiooni kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal. Kehtiva KaMS § 52 lg 1 redaktsiooni kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. KaMS § 9 lg 1 p 4 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas. Kolleegium nõustub kohtute põhjendustega, et tähis PEREMUNA ei ole munade omadusi (suurust) näitav tähis. Samuti nõustub kolleegium kohtute põhjendustega selles, et tegemist ei ole tähisega, mis oleks muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas. Seega ei olnud alust tunnistada hageja ainuõigus tühiseks ning kohtud on jätnud põhjendatult kostja vastuhagi rahuldamata.
6. KaMS § 57 lg 1 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu: 1) õigusrikkumise lõpetamiseks; 2) tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks.

§-d 1037 ja 1039 avardavad kaubamärgiomaniku õiguskaitsevahendeid, võrreldes kaubamärgiseaduses sätestatuga. Praegusel juhul on hageja tuginenud oma nõudes nimetatud võlaõigusseaduse paragrahvidele. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus pole rahuldanud hageja nõuet rikkumisega saadud kostja tulu väljaandmiseks

§-de 1037 ja 1039 alusel. Kuigi maakohus on 410 396 krooni 14 sendi väljamõistmise põhjendamisel viidanud ekslikult ka

§-dele 1043 ja 1045, on otsuse põhjendustest selgelt mõistetav, et nimetatud summa on välja mõistetud hageja soovil tuluna

§ 1039alusel.

Viimati nimetatud sättest juhindus ja hindas maakohtu otsust 410 396 krooni 14 sendi väljamõistmise osas ka ringkonnakohus.

§ 1037

lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

§ 1039

kohaselt võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai.

§ 15

lg 4 kohaselt, kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Kohtud on tuvastanud, et kostja kasutas hageja kaubamärki ilma hageja nõusolekuta ehk kostja rikkus hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust (hageja intellektuaalset omandit). Samuti tuvastasid kohtud, et kostja on hageja õigusi rikkunud pahauskselt, kuna teadis või pidi teadma oma õigustuse puudumisest. Selle, et kostja on pahauskne rikkuja, luges maakohus tõendatuks järgmiste asjaoludega: kostjale esitatud nõuetega lõpetada tähise "Peremunad" kasutamine; kostja vastustega; hageja kasutab vaidlusalust kaubamärki alates 1998. a-st, kuid kostja tuli turule 2005. aastal; kui kostja esitas tähise "Rannamõisa Peremunad" kaubamärgina registreerimise taotluse, teatas Patendiamet kostjale, et vajalik on hageja nõusolek. Kolleegium nõustub kohtutega, et nimetatud asjaolud andsid põhjendatult alust pidada kostjat pahauskseks rikkujaks

§ 1039mõttes.

Seega on täidetud

§-s 1039 sätestatud eeldused, mis annavad aluse kostjalt välja nõuda ka rikkumisega saadud tulu. 15.

§ 1039

teine lause kohustab rikkujat õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Seega lasub tulu suuruse tõendamise koormus eelkõige pahausksel rikkujal (kostjal). Praegusel juhul on kostja esitanud omapoolsed andmed tähisega "Rannamõisa peremunad" tähistatud munade müügist saadu kohta (I kd, tl 144-236, II kd, tl 1-112). Hageja on esitatud andmete alusel nõudnud kostjalt 410 396 krooni 14 sendi väljamõistmist, arvates munade müügist saadust maha hinna, mille kostja munade eest tasus, ja transpordikulud. Kostja tõendas ka üldkulusid ja soovis nendegi arvessevõtmist tulu määramisel

§ 1039järgi.

Kohtud on nõustunud hageja seisukohaga, et kostjalt tuleb välja mõista rikkumisega saadud tulu, milleks on munade müügihind, millest on maha arvatud hind, mida kostja ise munade eest tasus, ja transpordikulud. Kolleegium nõustub, et

§-s 1039 märgitud rikkumise teel saadud tulu kindlaksmääramisel saab praegusel juhul arvesse võtta vaid otseselt munade müümisega seotud kulutusi, st hinda, mille kostja kauba eest tasus, samuti transpordikulusid. Muid kulusid, mis oleksid otseselt seotud munade turustamisega ja mida saaks väljamõistetavast tulust maha arvata, ei ole kostja oma arvestuses välja toonud. Kuna

§ 1039

teisest lausest tulenevalt peab tulu suuruse teatama rikkuja (kostja), siis oleks kostja väljamõistetava summa vähendamiseks pidanud välja tooma, kui suurt tulu sai ta just hageja registreeritud kaubamärgi kasutamise tõttu. Kostja pole sellist arvestust esitanud, piirdudes vaid sellega, et

§ 1039järgse tulu arvutamisel tuleb arvestada ka üldkulusid.

Kolleegium ei pea seda kostja seisukohta põhjendatuks, kuna see võimaldaks kostjal, kes rikub kaubamärgiomaniku ainuõigust, katta üldkulusid rikkumisest saadu arvel. Seega on kohtud põhjendatult rahuldanud hageja nõude 410 396 krooni 14 sendi väljamõistmiseks. Samuti võis kohus võrdlusmaterjalina arvestada välisriigi kohtupraktikat. Riigikohus on ka oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat võib vähemalt eraõigusnormide puhul arvestada võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ka juhul, kui tegemist ei ole rahvusvahelise eraõiguse suhtega. See kehtib esmajoones olukorras, kui meil sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase sätte puhul välja kujunenud. See puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, eeskätt Euroopa Liidu teisi liikmesriike ja esmajoones MandriEuroopa õigusperekonda kuuluvaid riike. Eeskätt on see vajalik Euroopa Liidu õiguse ja selle alusel kehtestatud siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 39). Õige on aga kostja seisukoht, et välismaist kohtupraktikat ei saa üle võtta.
3. Kolleegium leiab, et kohtud on õigesti rahuldanud hageja nõude kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude katteks 12 900 krooni väljamõistmise kohta (Riigikohus on kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamise eeldusi käsitlenud ka
4. novembri
5. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7908). Maakohus on oma otsust selles osas piisavalt põhjendanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus on maakohtu järeldustega põhjendatult nõustunud.
6. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kassatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
7. Kostja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Kostja on Riigikohtule tasunud kautsjonit ettenähtust vähem. Hageja on esitanud kostja vastu hagi kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumisest hoiduma kohustamiseks; tähisega "Peremunad" tähistatud kaupade (munad) pakendeid hävitama kohustamiseks; 12 900 krooni suuruse kahjuhüvitise ja alusetult saadud 410 396 krooni 14 sendi väljamõistmiseks. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palus tunnistada tühiseks ainuõigus kaubamärgile PEREMUNA. Maakohus on hageja hagi rahuldanud ning jätnud kostja vastuhagi rahuldamata, ringkonnakohus on jätnud maakohtu otsuse muutmata. Kostja on vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Nõue kohustada kostjat hoiduma kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumisest on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg-st 1 tulenevalt mittevaraline nõue, mille puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. Nõue kohustada kostjat hävitama tähisega "Peremunad" tähistatud kaupade (munad) pakendid, on samuti mittevaraline nõue TsMS § 132 lg 1 mõttes, mille hagihind on eelduslikult 25 000 krooni. Tulenevalt TsMS § 134 lg-st 1 liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Vastuhagi hinnaks on samuti 25 000 krooni. TsMS § 137 lg 2 kohaselt, kui pool on edasi kaevanud otsuse nii hagi kui vastuhagi osas, liidetakse kaevatava otsusega lahendatud hagi ja vastuhagi hind kaebuse esitamisel, kui haginõuded teineteist ei välista. Kui haginõuded teineteist välistavad, lähtutakse suurema hinnaga hagist. Praegusel juhul välistavad hagi ja vastuhagi nõuded teineteist, seega tuleb lähtuda suurema hinnaga hagist. Seega on praegusel juhul tsiviilasja hinnaks 473 296 krooni 14 senti (30 249 eurot 14 senti) (25 000+25 000+410 396,14+12 900). TsMS § 140 lg 2 kohaselt tasutakse kassatsioonkaebuselt kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 25 ja mitte üle 2600 euro. Kostja on tasunud kautsjoni 270 eurot 54 senti, kuigi oleks pidanud tasuma tsiviilasja hinnast 30 249 eurot 14 senti lähtuvalt 302 eurot 49 senti. Seega on kostja tasunud kautsjonit 31 eurot 95 senti ettenähtust vähem. Vähem tasutud kautsjon 31 eurot 95 senti tuleb kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik