3-1-1-101-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-101-11

1. detsember 2011 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Väärteoasi Marko Taluri karistamises liiklusseaduse § 7437 lg 1 järgi Harju Maakohtu
2. mai
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4 10-3865 Marko Taluri kaitsja vandeadvokaat Margus Poola, kassatsioon Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet
4. november 2011, kirjalik menetlus Jätta Harju Maakohtu
5. mai
6. a otsus Marko Taluri väärteoasjas liiklusseaduse § 7437 lg 1 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti
8. oktoobri
9. a kiirmenetluse otsusega karistati Marko Talurit rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses selle eest, et ta parkis sõiduauto Tallinnas aadressil XXXX XX peatumist keelava liikluskorraldusvahendi nr 361 koos liikluskorraldusvahendiga nr 579 mõjupiirkonda. Otsuse kohaselt rikkus M. Talur liikluseeskirja (LE) § 151 p 1 ja § 152 p 1 nõudeid, millega pani toime liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 järgi karistatava teo.
10. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist ning talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Menetlusalune isik märkis, et tegelikult oli tema sõiduk pargitud aadressil XXXX YY asuvasse parklasse, mis ei ole käsitatav teena liiklusseaduse tähenduses, mistõttu kiirmenetluse otsuses viidatud liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätted seal ei kehti. Alternatiivselt leidis M. Talur, et LS § 7437 lg 1 ei kehti eraparklates või on säte vastuolus põhiseaduse (PS) § 13 lõikega 2 ja see tuleb jätta kohaldamata.
11. Harju Maakohtu
12. mai
13. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus märkis, et väärteoasjast nähtub, et tegelikult paiknes sõiduk aadressil XXXX YY asuvas parklas ning vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja parkis sõiduki otsuses nimetatud liikluskorraldusvahendite mõjualasse. Viitega Riigikohtu otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-37-10 leidis maakohus, et käesolevas asjas kogutud tõenditest (fotod ja kaebaja ütlused) nähtub, et koht, kuhu kaebaja oli sõiduki parkinud, on käsitatav teena liiklusseaduse ja teeseaduse tähenduses - tegemist on asfaltkattega alaga, mis on avatud ja määratud sõidukite liikumiseks. Parklaaluse maa kuuluvus ja sellel parkimist reguleerivad eraõiguslikud kokkulepped ei mõjuta liiklusseaduse kohaldumist. Tegemist ei ole vastuoluga PS § 13 lõikega
14. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegu oli toime pandud hooletusest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
15. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Margus Poola, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja on seisukohal, et aadressil XXXX YY asuv parkla ei ole käsitatav teena liiklusseaduse ja -eeskirja tähenduses. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb liiklusseaduse rakendusala määratlemisel lähtuda tee mõistest, mitte ala funktsionaalsusest. Teeseaduse (TeeS) § 2 lg 2 sätestab, et tee koosseisu kuulub vaid teemaal asuv parkla. Teemaa mõiste on omakorda defineeritud Vabariigi Valitsuse
16. oktoobri
17. a määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punktis 5, mille kohaselt on teemaa transpordimaa (kui katastriüksuse sihtotstarbe liigi) alaliik. Maa-ameti andmete kohaselt on XXXX YY katastriüksusel ainult üks sihtotstarve, milleks on ühiskondlike ehitiste maa. Eeltoodust tulenevalt ei asu nimetatud parkla teemaal ega kuulu järelikult tee koosseisu. Seega ei ole tegemist teega LS § 4, LE § 2 p 48 ja TeeS § 2 lg 2 kohaselt ning liiklusseaduse ja liikluseeskirja sätted seal ei kohaldu. Alternatiivselt leiab kaitsja, et LS § 7437 lg 1 ei kehti eraparklates või on säte vastuolus PS § 13 lõikega 2 ja see tuleb jätta kohaldamata.
18. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kassatsiooni väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult jõudnud seisukohale, et koht, kuhu M. Talur oma sõiduki parkis, on käsitatav teena. Liikluskorraldus peab olema liiklejale üheselt mõistetav, mida ei võimalda lähtumine katastriüksuse sihtotstarbest, mille teadmist või kerge vaevaga kontrollimist ei saa liiklejalt eeldada. Liikluses kehtivaid reegleid tuleb järgida kõigil teedel sõltumata nende kuuluvusest (s.o ka siis, kui tegemist on eraomandis oleva teega). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19. Käesolevas asjas on maakohus kindlaks teinud, et menetlusalune isik parkis oma sõiduki Tallinnas aadressil XXXX YY asuvasse parklasse. Kuigi kiirmenetluse otsuse kohaselt asus sõiduk aadressil XXXX XX, on teo toimepanemise koht üheselt tuvastatav väärteotoimiku materjalide, sh menetlusaluse isiku ütluste ja fotode põhjal. Seetõttu leiab kolleegium, et maakohus ei väljunud otsuse tegemisel kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse piiridest.
20. Tuginedes TeeS § 2 lõikele 2 leiab kaitsja, et parkla, mis asub aadressil XXXX YY, ei ole tee liiklusseaduse ja -eeskirja tähenduses, kuna see ei asu teemaal. XXXX YY katastriüksuse ainuke sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. 7.1 Riigikohtu praktika kohaselt sätestavad nii LS § 1 (kuni
21. juulini 2011 kehtinud redaktsioonis) kui ka LE § 1 (kehtetu alates
22. juulist 2011) Eesti liiklusnõuete kehtivusala mitte funktsionaalselt kõikjal, kus toimub liiklus -, vaid tee mõiste kaudu. Tee mõiste määratlemisel tuleb lähtuda nii LS §st 4, LE § 2 p-st 48 kui ka TeeS §-st
23. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. mai
25. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-37-10, p 8). 7.2 Teeseaduse § 2 lg 2 p 1 sätestab tõepoolest, et tee koosseisu kuuluvad teemaal asuvad liiklemiseks kasutatavad rajatised, sh parkla. Teemaa mõiste sisaldub TeeS §-s 3, mille kohaselt on tegemist maaga, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Selle sätte eesmärk on rakendada teeseaduse alusel antud õigusaktide nõudeid (nt tee seisundi- ja hoiunõudeid) vaid konkreetse tee koosseisu kuuluvatele rajatistele. Kolleegiumi hinnangul ei puuduta viidatud säte aga liiklust reguleerivate õigusaktide kohaldumist. Selle tuvastamisel, kas vaidlusalusel territooriumil kehtisid liiklusseadus ja -eeskiri, tuli kooskõlas kohtupraktikaga jätkuvalt tuvastada, kas tegemist oli sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ettenähtud rajatisega. Vastupidine tõlgendus oleks tekitanud liikluse reguleerimisel õigustühja ruumi, mis ei saanud olla seadusandja eesmärk. Selline lähenemine on kooskõlas ka
26. juulil 2011 jõustunud LS § 2 p-ga 81, mis annab tee iseseisva definitsiooni. Selle kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala.
27. Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et XXXX YY asuv parkla on sõidukite liiklemiseks määratud ja avatud asfaltkattega ala. Seda asjaolu ei vaidlusta ka kaebaja. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus on õigesti pidanud XXXX YY asuvat parklat teeks liiklusseaduse ja -eeskirja tähenduses. Nõustuda tuleb maakohtu põhjendustega ka osas, mis puudutavad liiklusnõuete kehtivust eraomandis olevates parklates ja selle kooskõla PS § 13 lõikega 2 (õigusselguse põhimõte). Riigikohus on korduvalt leidnud, et tee kuuluvus ei mõjuta iseenesest liiklusnõuete kohaldumist ja see põhimõte tuleneb otsesõnu ka teeseaduses sisalduvast tee määratlusest. Avalik-õigusliku liikluskorraldusvahendi järgimine on kohustuslik ka eraomandis olevas parklas sõltumata tsiviilõigusliku parkimislepingu tingimustest. Menetlusalusele isikule etteheidetud tegu on jätkuvalt karistatav ka pärast
28. juulit 2011 LS § 241 kohaselt.
29. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas VTMS § 174 p-st jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar