← Eesti

3-1-1-100-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kassatsiooni esitaja Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-100-11

  1. detsember 2011 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar Väärteoasi OÜ Peipsi Grupp Holding karistamises kalapüügiseaduse § 23¹ lg 2 järgi Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-4598 OÜ Peipsi Grupp Holding kaitsja vandeadvokaat Karin Antsov Keskkonnainspektsioon
  4. november
  5. a, kirjalik menetlus
  6. Tühistada Viru Maakohtu
  7. mai
  8. a kohtuotsus OÜ Peipsi Grupp Holding väärteoasjas kalapüügiseaduse § 23¹ lg 2 järgi ja saata väärteoasi selles osas Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
  9. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  10. mai
  11. a kohtuotsus muutmata.
  12. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse peainspektor-nõuniku kohusetäitja Ivo Kask koostas
  14. oktoobril
  15. a väärteoprotokolli väärteoasjas nr 03001810 OÜ Peipsi Grupp Holding kohta selles, et
  16. jaanuaril
  17. a on OÜ Peipsi Grupp Holding rikkunud rannapüügipäevikusse ühe mõrra nõudmise kohta märke tegemata jätmisega Vabariigi Valitsuse
  18. märtsi
  19. a määruse nr 104 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord § 13 lg 3 nõudeid. Samuti on OÜ Peipsi Grupp Holding
  20. jaanuaril
  21. a mõrrapüügilt sadamasse naasmise kohustusliku eelteate edastamata jätmisega rikkunud viidatud määruse § 142 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 nõudeid. Samuti on OÜ Peipsi Grupp Holding
  22. jaanuaril
  23. a rikkunud kalapüügi korraldamisel kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 6 lg 3, § 13 lg 3 ning § 132 lg-te 3 ja 4 nõudeid, volitades kala püüdma isikut, kes ei olnud märgitud kalapüügiloale IV100162 kutseliseks kaluriks, millega rikkus kalapüügiloaga kehtestatud tingimusi. Kalapüügiseaduse § 202 p-i 8 järgi loetakse kalapüügiandmete tähtajaks esitamata jätmist kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks tegevuseks. Eelkirjeldatuga pani OÜ Peipsi Grupp Holding toime Kalapüügiseaduse § 23¹ lg-s 2 ja § 234 lg-s 2 sätestatud väärteod.
  24. Keskkonnainspektsiooni
  25. novembri
  26. a otsusega väärteoasjas nr 03001810 määrati OÜ-le Peipsi Grupp Holding KPS § 23¹ lg 2 järgi kalapüügi korraldamisel kalapüügiloa nõuete rikkumise eest rahatrahv 10 000 krooni ja KPS § 234 lg 2 järgi kohustusliku mõrrapüügi eelteate esitamata jätmise ja rannapüügipäeviku ühe mõrra nõudmise kohta märke tegemata jätmise eest rahatrahv 15 000 krooni. Karistusseadustiku § 64 lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks määrati rahatrahv 15 000 krooni. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid otsuse kohaselt ei tuvastatud.
  27. Keskkonnainspektsiooni otsuse peale esitas
  28. detsembril
  29. a Viru Maakohtule kaebuse OÜ Peipsi Grupp Holding, paludes väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei saa kaebuse esitaja kui juriidiline isik olla selles väärteoasjas menetlusaluseks isikuks, kuna kaluriks ei olnud juriidiline isik OÜ Peipsi Grupp Holding, vaid füüsiline isik P. K. OÜ-le Peipsi Grupp Holding ei saa ette heita eelteate esitamata jätmist ning kalurile püügivolituste andmist, sest tegemist on füüsilisest isikust kaluri P. K. toimingutega. OÜ Peipsi Grupp Holding esitas rannapüügipäeviku nr 0016442 leheküljel 0188513 ekslikult andmed selle kohta, et jaanuaris 2010 on püügile pandud 2 mõrda. Faktiliselt oli jaanuaris 2010 pandud püügile üks mõrd ning nõudmas oli käidud samuti ühte mõrda, mille kohta on koostatud üleandmisdeklaratsioon nr
  31. Viru Maakohus tühistas
  32. mai
  33. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse OÜ Peipsi Grupp Holding karistamises KPS § 234 lg 2 järgi rahatrahviga 15 000 (viisteist tuhat) krooni ja lõpetas selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel, põhjusel et sama isikut oli varem sama teo toimepanemise eest juba karistatud. Muus osas jättis maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldati osaliselt.
  34. Maakohus leidis, et OÜ-le Peipsi Grupp Holding on põhjendatult määratud karistus KPS § 23¹ lg 2 alusel. KPS § 23¹ lg 2 näeb ette vastutuse kala püügi, pardal hoidmise, müügi, ostu, käitlemise või elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Põllumajandusministeeriumi
  35. jaanuaril
  36. a välja antud kalapüügiloast nr IV100162 nähtub, et loa omanik on OÜ Peipsi Grupp Holding, kaluriks P. K. ja loa kehtivusajaks
  37. jaanuar kuni
  38. detsember
  39. a.
  40. jaanuaril
  41. a püüdis OÜ Peipsi Grupp Holding mõrraga kala M. K., kes ei olnud OÜ Peipsi Grupp Holding kalapüügiloale kantud isik. Samuti puudus M. K.-l kalapüügiks nõutav II astme kutsekvalifikatsioon ja seega ei saanud ta olla kutseliseks kaluriks. Vastavalt PS § 6 lg-le 1 püütakse kala kalapüügiõiguse alusel ja vastavalt sama sätte lg-le 3 tohib igaüks kasutada kalapüügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. KPS § 132 lg 4 kohaselt võib ettevõtja asendada temale antud kaluri kalapüügiloas nimetatud kaluri, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku taotluse loa tingimuste muutmiseks. Muudetud tingimustega kalapüügiluba väljastatakse ettevõtjale kalapüügiloa andja poolt viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest. Käesoleval juhul ei ole OÜ Peipsi Grupp Holding esitanud taotlust kalapüügiloal oleva kaluri nime muutmiseks ja muudetud nimega luba ei ole kohtule esitatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  42. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni OÜ Peipsi Grupp Holding kaitsja vandeadvokaat Karin Antsov. Kassaator taotleb maakohtu ja kohtuvälise menetleja otsuste tühistamist OÜ Peipsi Grupp Holding karistamises KPS § 23¹ järgi. Kassatsioonis leitakse, et VTMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna väärteomenetlust ei ole lõpetatud VTMS §-s 29 sätestatud alustel. Kassatsiooni põhiseisukohad on järgmised.
  43. Maakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud, sest kohtuotsuse pinnalt pole võimalik jälgida, millistest tõenditest lähtuvalt on kohus jõudnud järeldusele, et OÜ Peipsi Grupp Holding on rikkunud KPS § 23¹ lg-s 2 sätestatut. Kassaator leiab, et maakohtu otsuse põhjendused on pealiskaudsed ja refereerivad, kohus ei ole arvesse võtnud kaebaja esitatud asjaolusid ega sisuliselt kontrollinud otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid vastavalt VTMS § 123 lg-le
  45. Maakohus on viidanud otsuses KPS § 13 lg-le 3, § 13² lg 3 p-le 1 ja lg-le 4, § 6 lg-tele 1 ja 3 ning nende põhjal leidnud, et OÜ-le Peipsi Grupp Holding on põhjendatult määratud karistus KPS § 23¹ lg 2 alusel. Sellega on maakohus pelgalt refereerinud seaduse sätteid, jättes need sidumata faktiliste asjaoludega, mis kinnitaksid menetlusaluse isiku poolt talle omistatud teo toimepanekut. Kohus ei ole sisustanud, millega menetlusalune isik kalapüügiseaduse neid sätteid rikkus.
  46. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest seda, kas väärtegu on õigusvastane ja süüline, kuigi kaebaja on sellel eraldi peatunud, leides, et tema kui juriidiline isik ei saanud rikkuda KPS § 6 lg 3, § 13 lg 3, § 13² lg-te 3 ja 4 nõudeid. Maakohus oleks pidanud analüüsima seda, kas OÜ Peipsi Grupp Holding kui juriidiline isik saab olla menetlusaluseks isikuks, kuna kaluriks on füüsiline isik P. K., mitte aga juriidiline isik OÜ Peipsi Grupp Holding. OÜ-le Peipsi Grupp Holding ei saa seega ette heita kaluri volituste üleandmist, sest tegemist on füüsilisest isikust kaluri P. K. tegudega. Samuti ei ole maakohus käsitlenud seda, kuidas kalapüügiõigusega isik peab käituma olukorras, kus tal endal ei ole võimalik isiklikult kalapüügiloast tulenevaid kohustusi objektiivsetel põhjustel täita. Antud juhul tulnuks kohaldada KarS §-s 29 sätestatud hädaseisundi regulatsiooni, mille kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eelseisvat ohtu enda ja teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahendid on ohu kõrvaldamiseks vajalikud ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. OÜ Peipsi Grupp Holding tegevus ei olnud õigusvastane, kuna mõrdade väljavõtmata jätmine kalade riknemise ohu tõttu oleks võinud tekitada keskkonnakahju.
  47. Õiguslikult ebaselgelt reguleeritud olukorras ei saa isikule süüks panna keskkonnale kahju tekitamist vältivat käitumist, mis on varasemalt sarnases olukorras olnud kooskõlas Keskkonnaministeeriumi antud juhistega. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Praegusel juhul on kalapüügiloale kantud kalur käitunud eesmärgiga hoida ära keskkonnakahju, pidades oma käitumist õiguslikult aktsepteeritavaks. Seega ei ole maakohus igakülgselt ja täielikult analüüsinud asjas kogutud tõendeid, kuna keeldus tõendite vastuvõtmisest selle kohta, miks ei saanud OÜ Peipsi Grupp Holding juhatuse liige perioodil, mil väidetav rikkumine toime pandi, täita oma kohustusi ning taotleda kalapüügiloal kaluri kohta tehtud kande osas muudatuse tegemist.
  48. Kassatsioonivastuses leiab Keskkonnainspektsioon, et Viru Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kassatsioonis esitatud väidetega ja palub selle rahuldamata jätta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  49. Kassatsioonis vaidlustab kaitsja maakohtu otsuse muu hulgas põhjusel, et maakohtu otsuses pole põhjendatud, miks on KPS § 23¹ lg-s 2 sätestatud väärtegu omistatav OÜ-le Peipsi Grupp Holding. Menetlusaluse isiku teos koosseisutunnuste esinemist, tema käitumise õigusvastasust ja süülisust pole kohtuotsuses analüüsitud.
  50. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on korduvalt märgitud, et juriidilise isiku väärteoasja puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  51. aprilli
  52. a otsus asjas nr 3-1-1-12-08, p 5;
  53. juuni
  54. a otsus asjas nr 3-1-1-38-08, p 7;
  55. septembri
  56. a otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9;
  57. mai
  58. a otsus asjas nr 3-1-1-30-11, pd 15.1-15.2).
  59. Väärteoprotokollist nähtuvalt on loa nõudeid rikkuva kalapüügi korraldanud OÜ Peipsi Grupp Holding juhatuse liige P. K. Kolleegiumi hinnangul on P. K. juhatuse liikmena isikuks, kes vastab KarS § 14 lg 1 nõuetele ja kelle tegevus võib ka muude eelduste täidetuse korral kaasa tuua juriidilise isiku vastutuse. Lahendamaks juriidilise isiku vastutuse küsimust tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul esimese sammuna tuvastada vahetult tegutsenud füüsilise isiku tegevuse koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülisus KarS § 2 lg 2 mõttes. Viimane tähendab selle selgitamist, kas selle füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  60. jaanuari
  61. a otsus asjas nr 3-1-1-148-03, p 10.1;
  62. oktoobri
  63. a otsus asjas nr 3-1-1-99-04, p 10.1; otsus asjas nr 3-1-1-9205, p 7).
  64. Käesolevas väärteoasjas koostatud maakohtu otsuses pole nimetatud küsimusi käsitletud. Maakohtu otsuse põhiosa sisu seisneb valdavalt väärteoprotokollis viidatud õigusaktide refereerimises. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille kohaselt arutab maakohus VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  65. veebruari
  66. a otsus asjas nr 3-1-1-8-03, p 7.3;
  67. septembri
  68. a otsus asjas nr 3-1-1-62-06, p 5;
  69. märtsi
  70. a otsus asjas nr 3-1-1-8-08, p 8). Muu hulgas peab kohus vastavalt VTMS § 133 p-le 4 välja selgitama, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldust tuleneb, et juriidilise isiku väärteoasjades peab kohtuotsuses sisalduma menetlusalusele isikule füüsilise isiku kaudu etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Maakohus on otsuses võtnud seisukoha üksnes mõrraga vahetult kala püüdnud K. K. tegevuse osas, jättes tähelepanuta, et väärteoprotokolli kohaselt ei omistata OÜ-le Peipsi Grupp Holding mitte M. K., vaid hoopis selle juhatuse liikme P. K. tegevust. P. K. käitumise karistusõiguslik analüüs kohtuotsuses puudub. Kolleegium on seisukohal, et jättes menetlusaluse isiku kaebuse lahendamisel kontrollimata tema juhatuse liikme tegevuse vastavuse deliktistruktuuri nendele elementidele, on maakohus rikkunud väärteoasja ab ovo, s.o täies ulatuses lahendamise põhimõtet VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  71. septembri
  72. a otsus asjas nr 3-1-1-66-06, p 6;
  73. novembri
  74. a otsus asjas nr 3-1-1-89-10, p 7;
  75. augusti
  76. a otsus asjas nr 3-1-1-56-11, p 6 ja
  77. oktoobri
  78. a otsus asjas nr 3-1-1-72-11, p 12).
  79. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb maakohtul silmas pidada järgmist. Kalapüügiseaduse § 23¹ lg 2 näol on tegemist blanketse normiga, mis tuleb sisustada viidetega kalapüügiseaduse nendele sätetele, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Väärteoprotokolli kohaselt seisneb P. K. kui juhatuse liikme tegevuse kaudu OÜ-le Peipsi Grupp Holding omistatav tegu KPS § 6 lg-te 1 ja 3, § 13 lg 3, § 13² lg-te 3 ja 4 nõuete rikkumises. Seega tuleb maakohtul asjas kogutud tõendeid hinnates analüüsida, kas P. K. on kalapüügiseaduse loetletud sätete nõudeid eiranud. Viimane eeldab ühtlasi vastuse andmist küsimusele, kas KPS § 6 lg-test 1 ja 3, § 13 lg-st 3, § 13² lg-test 3 ja 4 on tuletatav väärteoprotokollis kirjeldatud keeld anda kalapüügiõigus üle kolmandale isikule, mille rikkumist P. K. poolt OÜ-le Peipsi Grupp Holding ette heidetakse. Jaatava vastuse korral tuleb maakohtul seejärel hinnata kõnealuse teo õigusvastasust ja süülisust ning viimase sammuna selle omistatavust OÜ-le Peipsi Grupp Holding kitsamas mõttes ehk seda, kas tegu on pandud toime juriidilise isiku huvides KarS § 14 lg 1 mõttes.
  80. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7, § 175 p-le 2 ning § 150 lg 1 p-le 7 tühistab kriminaalkolleegium osaliselt Viru Maakohtu
  81. mai
  82. a kohtuotsuse OÜ Peipsi Grupp Holding karistamises KPS § 23¹ lg 2 järgi ja saadab väärteoasja selles osas tagasi samale kohtule uueks arutamiseks. Kriminaalkolleegium rahuldab OÜ Peipsi Grupp Holding kaitsja vandeadvokaat K. Antsovi kassatsiooni osaliselt. Priit Pikamäe, Lea Kivi, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.