) § 40 lg 1 ning § 11 lg 7 punkti 2 alusel ettekirjutus-hoiatuse lõpetada S. Kalamehe, K. Reimi, M. Baikova, H. Kuke ja A. Luige isikuandmete töötlemine AS Krediidiinfo hallatavas maksehäireregistris (MHR), sest see kahjustab ülemääraselt nende isikute õigustatud huve ja andmete avaldamiseks puudub muu õiguslik alus. Andmekaitse Inspektsioon asus seisukohale, et
lg 6 koosmõjus § 14 lg 1 p-ga 4 ja § 14 lgga 2 võimaldab andmeid MHR-s avaldada vaid krediidivõimelisuse hindamise, mitte lepingu täitmise tagamise eesmärgil. Samuti ei saa lepingute täitmise tagamise eesmärgist rääkida olukorras, kus AS EMT on lepingud ühepoolselt lõpetanud.
ei võimalda avaldada isiku võlgnevuse kohta andmeid kolmandatele isikutele võlgniku häbimärgistamise eesmärgil. Kuna lepingulise kohustuse rikkumine ei ole isikut püsivalt negatiivsest seisukohast iseloomustav fakt, siis ei tohi vaadeldavaid isikuandmeid töödelda ja edastada igavesti. Andmete jätkuv avaldamine võlgnevuse kohta ilma isiku nõusolekuta on isiku eraelu puutumatust riivav ning selline andmete töötlemine ja edastamine ei tohi kahjustada andmesubjekti õigusi ülemäära. Aegunud nõuete puhul on võlgnikul õigus selle täitmisest keelduda. Arvestades võimalusega, et võlgnik võib olla kohustusi rikkunud tahtlikult, tuleb täitmata kohustuste puhul lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastasest aegumistähtajast.
lg 7 p-st 4 tulenevalt on andmete avaldamise maksimaalne tähtaeg 13 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest arvates. Aegunud nõuete korral rahaliste kohustuste täitmata jätmise kohta andmete avaldamine maksehäireregistris pikema kui 13-aastase perioodi jooksul ei ole kooskõlas proportsionaalsuse nõudega ja kahjustab seega andmesubjekti huve ülemääraselt.
lg 7 p-s 4 piiratud andmete töötlemist kolmeaastase tähtajaga alates kohustuse rikkumise lõppemisest. Ettekirjutus-hoiatuses nimetatud kolmandate isikute puhul ei ole aga see tähtaeg kulgema hakanud. Kohustuste aegumine ei muuda kohustust ega selle rikkumist olematuks, vaid võimaldab üksnes kohustatud isikul keelduda kohustuste täitmisest. Seega on andmete avaldamine kooskõlas
lg 7 p-ga 4; 3) aegunud kohustus on VÕS § 4 lg 2 p 4 järgi mittetäielik kohustus. Kui kliendid oma kohustused AS EMT ees täidaksid, ei oleks enam tegemist aegunud võlgadega ning kaebajal oleks tulenevalt
lg-st 6 ja lg 7 p-st 4 seaduslik alus andmeid klientide võlgnevuste kohta töödelda MHR-s veel kolme aasta jooksul alates võlgnevuse tasumisest. Seega on vastustaja arvestanud meelevaldselt kohustuse sissenõutavust, mis ei ole
mõttes kohane; 4) ettekirjutus-hoiatus on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega; 5) haldusaktist ei nähtu, kuidas on vastustaja sisustanud mõisteid "õigustatud huvi" ja "ülemäärane kahjustamine". 3. Andmekaitse Inspektsioon palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused olid järgmised: 1) AKI ja AS EMT vahel on samade asjaolude ja samade õigusnormide tõlgendamise üle olnud vaidlus juba mitu aastat ning vastustaja on tutvunud selle aja jooksul kõigi kaebaja argumentidega ja neile vastanud; 2)
lg 1 p 4 võimaldab andmeid töödelda sõlmitud lepingu täitmiseks ja täitmise tagamiseks. Andmete kolmandatele isikutele edastamist reguleerib
lg 2 ja selle kaudu ka
Kaebajale ei tehtud ettekirjutust igasuguseks andmete töötlemise lõpetamiseks, vaid andmete töötlemise lõpetamiseks MHR-s. Kaebaja võib andmeid jätkuvalt töödelda
lg 1 p 4 alusel; 3) ebaõige on tõlgendada
lg-t 7 selliselt, et konkreetsele kolmandale isikule võib andmeid edastada vaid juhul, kui viimasel on õigustatud huvi, samas kui avalikustada võib ilma igasuguste piiranguteta. Sellisel juhul kaotaks
lg 7 oma mõtte; 4) haldusakti andmiseks piisas
lg 7 p-s 2 sätestatud aluse olemasolust, seetõttu ei pidanud vastustaja hindama, kas andmete edastamine oli vastuolus ka
lg 7 p-ga 4; 5)
lg-s 7 sätestatud tingimused peavad olema täidetud korraga.
lg 7 p-dest 2 ja 4 tuleneb, et andmete edastamine saab olla andmesubjekti õigusi ülemäära kahjustav isegi siis, kui kohustuse rikkumise lõppemisest ei ole veel möödunud kolm aastat. Vastustaja on lähtuvalt diskretsiooniõigusest ja -kohustusest sisustanud
Andmete avaldamise eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse hindamisel on lähtutud abstraktsest aegumistähtaegade regulatsioonist; 6)
lg 7 p 4 ei anna kaebajale õigust avalikustada kolmandate isikute andmeid igavesti. Võlainfo edastamine riivab andmesubjekti eraelu puutumatust ja sellele on ettekirjutus-hoiatuses ka viidatud. Lepingu rikkumine pole isikut püsivalt iseloomustav fakt, mis oleks potentsiaalsetele lepingupartneritele tehingusse astumise otsustamiseks möödapääsmatult vajalik teave veel pikka aega pärast lepingu rikkumist. Aegumise kaudu minetavad kohustused oma tähenduse niisamuti nagu kustuvad karistused. Formaalselt kehtib kohustus edasi ja seda võib täita, kuid isikul ei ole enam sundust seda teha. Sellises olukorras peab isikul olema võimalus vabaneda ka kohustusega seotud negatiivsest hinnangust jt tagajärgedest. Vastustajal puudub kaebaja klientide võlgade aegumise tuvastamiseks pädevus. Samuti ei ole tema pädevuses hinnata isiku tahtlust kohustuse rikkumisel. Võrdsuspõhimõtet silmas pidades lähtus vastustaja seetõttu 13-aastasest tähtajast, mitte 10-aastasest; 7) AS EMT tõlgendus maksehäirete andmete kolmandatele isikutele edastamise regulatsioonist ei ole kooskõlas põhiseaduse ega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
lg 1 p-le 4, mille järgi võib isikuandmeid töödelda andmesubjekti nõusolekuta andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või selle tagamiseks. Nõuete aegumise tõttu saab AS-l EMT olla üksnes teoreetiline lootus, et kolmandad isikud tasuvad oma võlgnevuse vabatahtlikult. Kui lepingute ja võlanõude kehtivuse ajal oli kaebaja eesmärgiks lepingu täitmise tagamine (sissenõudmine), siis on nimetatud alus andmete jätkuvaks avaldamiseks MHR-s ära langenud ja ettekirjutus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema ettevõtlusvabadust; 3) isiku krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele andmete edastamiseks andmesubjekti enda nõusolekuta peavad üheaegselt olema täidetud kõik
Kui kas või üks neist pole täidetud, ei ole andmete töötlemine sel eesmärgil ilma isiku nõusolekuta lubatav; 4) vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ei ole klientide võlaandmete avaldamine pikema kui 13aastase perioodi jooksul kooskõlas seadusega ja kahjustab ülemääraselt andmesubjekti huve. Ilmselgelt ebaproportsionaalne oleks klientide isikuandmeid töödelda lõpmatuseni. Vastustaja on
lg 7 p 2 õigesti kohaldanud; 5) vastustaja ei ole teinud diskretsiooniviga ja on teostanud kaalutlusõigust kooskõlas õigusnormidega; 6) isikuandmete kaitse seaduse redaktsiooni muutumist, vastustaja poolt juba varem tehtud analoogseid ettekirjutusi ja kaebajale esitatud järelepärimiste sisu arvestades ei ole kaebaja tuginemine õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetele põhjendatud. Kohus on veendunud, et õigusaktides sätestatut ja seadusandja tahet arvestades on ettekirjutus-hoiatus sisuliselt õiguspärane ega saa sellisena rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. 6. AS EMT esitas apellatsioonkaebuses, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised: 1) halduskohus kohaldas ebaõigesti
Lepingu ülesütlemine ei mõjuta enne ülesütlemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust, vaid need kestavad võlaõigusseaduse (VÕS) järgi edasi. Kaebaja töötleski käesoleval juhul andmesubjektide andmeid lõppenud lepingutest tulenevate kehtivate võlasuhete raames; 2) kohus kohaldas
lg-d 6 ja 7 ebaõigesti.
lg 7 p 4 seob isikuandmete töötlemise õiguse MHR-s kohustuse rikkumise lõppemisega, mitte lepingu lõppemisega. Kuna kolmandate isikute võlgnevused kaebaja ees ei ole lõppenud, ei ole lõppenud ka nende kohustused; 3) vaieldamatult riivab andmesubjekti andmete avaldamine MHR-s kolmandatele isikutele nende eraelu puutumatust, kuid seda ei ole kahjustatud ülemääraselt, sest riiveks esineb seaduslik alus. Seadusandja on pidanud sellist riivet õigustatuks usaldusväärse ja õiguskindla tehingukäibe tagamise eesmärgil, kuivõrd võlainfo avaldamise eesmärk on võimaldada kolmandatel isikutel saada infot potentsiaalse lepingupartneri usaldusväärsuse kohta. Ka
seletuskirjas on seadusandja rõhutanud, et üldreeglina tuleb kolmandate isikute huvi ebausaldusväärsete isikutega lepingute sõlmimiseks pidada piisavalt kaalukaks. Kuivõrd lepingu rikkumine ei ole isikut püsivalt ja alaliselt iseloomustav asjaolu, ongi võlgnevuste edastamine ja kogumine piiratud
Seadusandja on ette näinud eraelu puutumatuse riive piirid. Kui seadusandja tahe oleks olnud siduda lepingu rikkumise lõppemine nõude sissenõutavusega, oleks ta seda ka selliselt sätestanud. Vastustaja ja kohtu vastupidist seisukohta ei toeta kuidagi ka
seletuskiri; 4) kohus on rikkunud menetlusnõudeid, jättes täielikult käsitlemata ja hindamata kaebaja väited selle kohta, et andmete töötlemine on tulenevalt
Isikuandmete piiritlemata arvule kolmandatele isikutele edastamisele kui spetsiifilise ja andmesubjekti eraelu puutumatust potentsiaalselt tavapärasest ulatuslikumalt riivava ehk seetõttu täiendavaid piiranguid eeldava andmetöötlustoimingu lubatavuse eeldused on sätestatud
§-s 11, mis on erinorm.
kuulub õiguse üldistest kollisioonireeglitest tulenevalt kohaldamisele üldnormi asemel; 2)
lg-test 6 ja 7 ning
lg-st 1 tulenevalt on andmete töötlemiseks vajalik andmesubjekti nõusolek, kuigi isikul puudub pärast nõusoleku andmist hiljem võimalus nõuda oma andmete töötlemise lõpetamist, kui see toimub kooskõlas
lg-tega 6 ja 7; 3)
lg 1 p 4 alusel võib AS EMT klientide andmeid ise jätkuvalt töödelda, kuid ei või neid edastada kolmandatele isikutele ega võimaldada kolmandatele isikutele juurdepääsu nimetatud andmetele. Kuivõrd
lg 1 p 4 ei ole vaidluse lahendamisel asjassepuutuv säte, siis ei oma mingit tähtsust ka asjaolu, et halduskohus on nimetatud sätet käsitades asunud ekslikule seisukohale, et norm pole kohaldatav seetõttu, et liitumislepingud on lõpetatud ehk võlasuhe lõppenud (VÕS § 186 p 6); 4) kuigi kõik käesolevas asjas esitatud nõuded on aegunud, ei tulene TsÜS § 142 lg-st 1 ega VÕS §st 186, et sellega seoses oleks lõppenud ka võlausaldaja nõue või sellele vastav võlgniku kohustus. Aegumine võimaldab võlgnikul üksnes keelduda oma kohustuse täitmisest, kuid see ei muuda kohustust olematuks. Aegumine ei lõpeta nõuet, vaid annab võlgnikule üksnes kestva vastuväite selle täitmisest keeldumiseks. Võlgniku positsiooni seisukohalt on aegunud nõue sarnane mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 1 tähenduses; 5)
lg-s 7 on sätestatud kumulatiivne, mitte alternatiivne loetelu, mis tähendab, et isikuandmete töötlemine on nimetatud sätte kohaselt lubatav üksnes juhul, kui korraga on täidetud kõik selles loetletud tingimused. Üldjuhul tuleb
lg 7 p-des 3 ja 4 piiritletud ajavahemikul isikuandmete MHR-s edastamist pidada andmesubjekti õigustatud huve ülemääraselt mitte kahjustavaks, kuid see ei tähenda, et see on nii kõikidel juhtudel; 6)
lg-tes 6 ja 7 ettenähtud regulatsiooni legitiimne eesmärk on üksnes isikute krediidivõimelisuse hindamine, mitte aga isikuga sõlmitud lepingu täitmise tagamine, milleks on ette nähtud muud asjakohased õiguskaitsevahendid. Asjaolu, et tegelikkuses võib AS EMT kaudseks huviks olla võlgnike kallutamine oma kohustuste täitmisele, ei tähenda veel iseenesest, et seadus peaks sellist huvi kuidagi kaitsma (vt Riigikohtu
eesmärke (§ 1 lg 1), isikuandmete töötlemise eesmärgikohasuse põhimõtet (
p 2) ning
lg 7 p 4 kehtestamisel antud seadusandja põhimõttelist suunist, et üldjuhul peaks andmesubjekti poolt oma kohustuse rikkumise kohta teabe kolmandatele isikutele edastamine olema mõõdukas, juhul kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud vähem kui kolm aastat, siis saab tavaolukorras andmesubjekti huvide ülemäärast kahjustamist eeldada olukorras, kus nõude sissenõutavaks muutumisest on möödunud rohkem kui 13 aastat. Andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise mõõdukust või ülemäärasust tuleks seega põhjalikumalt motiveerida üksnes üldreeglist kõrvale kaldumise korral; 8) üldreegli kohaldamise korral ei oma iseenesest tähtsust, millal konkreetne nõue tegelikult aegus (sh puudub vajadus hinnata nõude aegumise peatumist või katkemist), vaid aegumistähtaega (aegumist) arvestatakse selle puhul mitte konkreetse asjaoluna, vaid üksnes teatava abstraktsioonina, millest kõrvalekaldumist tuleb üksikasjalikumalt põhjendada; 9) arvestades AKI poolt aluseks võetud 13-aastase tähtaja hinnangulist iseloomu ja sellest kõrvalekaldumise väikest ulatust, ei too ka AS EMT väide aegumistähtaegade ebaõige arvutamise kohta kaasa haldusakti tühistamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. AS EMT palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja teha uus otsus, millega tühistada AKI 17. juuni 2010. a ettekirjutus-hoiatus või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1)
lg 1 p 4 kuulub kohaldamisele.
§-s 5 sätestatud andmete töötlemise legaaldefinitsioon viitab selgelt, et
lg-s 1 sätestatud töötlemise all tuleb mõelda ka andmete avaldamist kolmandatele isikutele. Maksehäireregistri pidaja on kas vastutav töötleja või volitatud töötleja. Esimesel juhul kontrollib MHR ise isikuandmete töötlemise protsessi ja sel juhul peaks AKI ettekirjutus-hoiatus olema suunatud maksehäireregistri pidaja vastu. Teisel juhul on kassaator vastutav töötleja, kuid tema suhe volitatud töötlejaga on samasugune nagu ettekirjutuses märgitud näide raamatupidaja kohta ning seega on kassaatoril õigus maksehäireregistri pidajale isikuandmeid edastada
lg 1 p 4 alusel; 2)
Tegemist on eraldiseisvate sätetega, üks ei välista teise kohaldamist. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Eri- ja üldnorm ei saa koos kohalduda. AKI ettekirjutuses on aga kohaldatud mõlemat normi koosmõjus; 3) ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et
Kui isiku nõusolek on kohustuslik, siis ei saaks praktikas ükski maksehäireregister eksisteerida. Andmesubjekti nõusoleku vajadus on ka olemuslikult põhjendamatu, sest
lg-d 6 ja 7 lisati seadusesse just eesmärgiga reguleerida maksehäireregistri tegevust; 4) ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, milles seisneb käesolevas asjas isikute õiguste ülemäärane kahjustamine. Ringkonnakohus on rikkunud HKMS § 47 lg-t 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t
Kui maksehäirete registri pidajat käsitada ka volitatud töötlejana, vastutaks kassaator ikkagi selle eest, et volitatud töötleja töötleks isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuete kohaselt.
Isikuandmete töötlemise ühe liigi (edastamine ja juurdepääsu võimaldamine) osas kohaldatakse
Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et maksehäireregistrile andmete edastamine ei kujuta nõusolekuta töötlemise juhtu, sest andmesubjekt ei saaks
Ringkonnakohus on piisavalt selgitanud, miks ta nõustub AKI hinnanguga isiku õiguste ülemäärase kahjustamise kohta.
lg 7 p-le 2 oli õiguspärane ning millises vahekorras on
lg-d 6 ja 7 ning
Samuti on vaidlus selles, kas
lg 6 alusel andmete edastamine maksehäireregistrile ja kolmandatele isikutele vajab andmesubjekti nõusolekut või mitte. I 12. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et
Kolleegiumi hinnangul on
lg-tes 6 ja 7 reguleeritud krediidivõimekuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud andmete töötlemise tingimusi.
reguleerib aga andmete töötlemist isiku nõusolekuta ning hõlmab kõiki andmete töötlemise viise. Andmesubjekti nõusolekuta andmete edastamine ja neile juurdepääsu võimaldamine andmete töötlemiseks kolmandatele isikutele on reguleeritud
lg-s 2.
lg-tes 6 ja 7 sätestatakse aga krediidivõimekuse hindamise või muu samasuguse eesmärgi täitmiseks vajalike andmete töötlemise eriregulatsioon. Ka isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjas (1026 SE) on rõhutatud, et eelnõu § 11 lõigetes 6 ja 7 sätestatakse eriregulatsioon isiku krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemise osas. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil isikuandmete töötlemine on eripärane andmete töötlemise viis. Seda kinnitab ka andmekaitsedirektiiv artiklis 7 sätestatud andmetöötluse seaduslikkuse kriteeriumite loend (punkt f). 13. Asjaolu, et
lg-tes 6 ja 7 on esitatud eriregulatsioon, ei tähenda, et tegemist on erinormiga § 14 suhtes, ega seda, et AS-l EMT oli õigus isikuandmeid edastada § 14 lg 1 p 4 alusel. Kohaldamisele kuulus eriregulatsioon. AS EMT omab jätkuvalt õigust
lg 1 p 4 alusel andmesubjektidega sõlmitud lepingute täitmise eesmärgil andmeid töödelda, kuid krediidivõimekuse või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele andmete töötlemiseks peavad olema täidetud
AKI ettekirjutuses on kasutatud küll ebaõigesti formuleeringut "koosmõjus", mis viitab nimetatud normide samaaegsele kohaldamisele, kuid tehtud on siiski õige järeldus, et krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil andmete avaldamist maksehäireteregistris reguleerivad eriregulatsioonina
lg-d 6 ja 7, mitte
lg 1 p 4 ja
Tegemist on puudusega haldusakti motiveeringus, mis kolleegiumi hinnangul ei mõjutanud asja otsustamist. 14. AKI ettekirjutusega keelati isikuandmete töötlemine AS Krediidiinfo hallatavas maksehäireregistris, seega oli ettekirjutus suunatud krediidivõimekuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil andmete kogumise ja edastamise ning teiste
Ettekirjutus ei hõlma maksehäireregistrile andmete edastamist AS EMT poolt, vaid selles registris andmete töötlemist ja selle kaudu andmete edastamist kolmandatele isikutele. Seega ei oma maksehäireregistri õiguslik staatus käesoleva asja lahendamisel määravat tähtsust. Isegi maksehäireregistri pidaja käsitamine isikuandmete vastutava töötlejana ei tähenda, et AS EMT on ettekirjutus-hoiatuse ebaõige adressaat. Vaidlust ei ole selles, et kassaatoril on maksehäireregistris kajastavate andmete sisestamise ja muutmise õigus ning kassaatoril lasub ka vastutus edastatud andmete õigsuse eest ehk kaebajal on reaalne otsustusõigus andmete töötlemisel. Seega on AS EMT käsitatav vastutava töötlejana, kes vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest, ning maksehäireregistri pidaja õiguslik staatus ei oma käesoleval juhul ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel määravat tähendust. Kui maksehäireregistri pidaja ka on volitatud töötleja, lasub AS-l EMT ikkagi vastutus, et volitatud töötleja täidaks isikuandmete töötlemise nõudeid. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et nii AS EMT kui ka maksehäireregistri pidaja võivad mõlemad olla käsitatavad vastutavate töötlejatena ja omada kaasvastutust isikuandmete töötlemise eest. Eeltoodust tulenevalt on AS EMT ettekirjutuse õige adressaat. II 15. AS EMT ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et krediidivõimekuse hindamise eesmärgil andmete edastamiseks ja kogumiseks on vajalik andmesubjekti nõusolek. AKI ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel ei oma kolleegiumi hinnangul nõusolek või selle puudumine määravat tähtsust, sest AKI ettekirjutus tugineb
lg 7 p-le 2 ning ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel omab tähtsust asjaolu, kas eelnimetatud eesmärgil andmete edastamine kolmandatele isikutele kahjustab andmesubjekti õigustatud huve ülemääraselt või mitte. Isegi kui krediidivõimekuse hindamise eesmärgil andmete edastamine ei eelda andmesubjekti nõusolekut, ei ole
Kolleegium peab ühtse kohtupraktika kujundamise ja hilisemate vaidluste vältimise eesmärgil siiski vajalikuks kujundada oma seisukoht ka nimetatud küsimuses. 16. Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 6 näeb ette, et isikute krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui kolmandal isikul on isikuandmete töötlemiseks õigustatud huvi ning isikuandmete edastaja on selle tuvastanud, kontrollinud edastatavate andmete õigsust ning registreerinud andmeedastuse.
lg 7 sätestab alused, mille esinemisel ei ole
lg-s 6 nimetatud eesmärgil andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine lubatud.
lg 7 p 2 alusel ei ole andmete edastamine lubatud, kui see kahjustaks ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve, sama lõike punkti 4 alusel ka siis, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Erinevalt andmete edastamisest toimub andmete avalikustamine määratlemata isikute ringile ehk avalikkusele. Andmete edastamisel on andmeid töötlev isik (konkreetne isik, kellel peab olema andmete töötlemiseks õigustatud huvi) aga tuvastatav ning edastamine õiguspärane üksnes
Sisuliselt on
lg 6 alusel andmete edastamise näol tegemist andmete kättesaadavaks tegemisega määratletavale isikute ringile ja edastamine eeldab kindlate eelduste täitmist. 17. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et
lg-te 6 ja 7 alusel eeldab krediidivõimekuse või muul samasugususel eesmärgil kolmandatele isikutele andmete edastamine lisaks nimetatud normides toodud tingimuste täitmisele ka
alusel andmesubjektide nõusolekut.
lg-te 6 ja 7 regulatsioon vastab oma sisult andmekaitsedirektiivi artiklis 7 sätestatud isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kriteeriumile (punkt f). Ka isikuandmete kaitse seaduse seletuskirjast nähtub, et
lg-d 6 ja 7 lisati eelnõule eesmärgiga reguleerida krediidivõimekuse hindamise eesmärgil andmete edastamise tingimusi kolmandatele isikutele ning aluseks oli andmekaitsedirektiivi artikli 7 punkt f. Andmekaitsedirektiivi artikli 7 punkti f kohaselt võib isikuandmeid töödelda, kui töötlemine on vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks, kui selliseid huve ei kaalu üles direktiivi artikli 1 lõike 1 kohaselt kaitstavate andesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega seotud huvid. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast on direktiivi artiklis 7 ammendav ja piirav loetelu juhtudest, millal isiku andmete töötlemist võib pidada õiguspäraseks ning liikmesriigid ei saa lisada uusi töötlemise seaduslikkust puudutavaid kriteeriume ega kehtestada siseriikliku õigusega täiendavaid nõudeid, mis nimetatud kriteeriumi ulatust muudaksid (vt Euroopa Kohtu 24. novembri 2011. a otsus liidetud kohtuasjades C-468/10 ja C-469/10: Asociación Nacional de Establecimientos Financieros de Crédito (C-468/10) ja Federación de Comercio Electrónico y Marketing Directo (C-469/10), pd 30-39). Seega on andmekaitsedirektiivi artiklis 7 märgitud kriteeriumid, millele vastavad
§s 10, § 11 lg-tes 2, 6 ja 7 ning § 14 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused, ammendavad isikuandmete töötlemise seaduslikkuse alused. Artikli 7 sõnastusest tulenevalt on andmesubjekti andmete töötlemise õigus isiku nõusolekul (artikli 7 punkt
§-s 11, mitte isiku nõusolekuta andmete töötlemist reguleerivas §-s 14, ei tähenda see kolleegiumi hinnangul, et krediidivõimekuse hindamisel andmete töötlemine eeldaks andmesubjekti nõusolekut. Vastupidisel juhul oleks Eesti seaduse säte vastuolus Euroopa Liidu õigusega (andmekaitsedirektiivi artikli 7 punktiga f).
AKI on ettekirjutus-hoiatuses tuginenud õigusliku alusena üksnes
21. Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuses on märgitud õigusliku alusena
lg 7 p 2, mille kohaselt ei ole
lg-s 6 sätestatud eesmärkidel andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine lubatud, kui see kahjustab ülemääraselt andmesubjektide õigustatud huve. Nimetatud punktis sätestatud alus sisaldab kaalutlusruumi. Nimetatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive. Ka Euroopa Kohus on andmekaitsedirektiivi artikli 7 punktiga f seoses rõhutanud vastandlike õiguste ja huvide igakordse kaalumise olulisust ning kaalumisel tuleb arvestada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 7 ja 8 tulenevate andmesubjekti õiguste olulisust (vt Euroopa Kohtu 24. novembri 2011. a otsus liidetud kohtuasjades C-468/10 ja C469/10: Asociación Nacional de Establecimientos Financieros de Crédito (C-468/10) ja Federación de Comercio Electrónico y Marketing Directo (C-469/10), p 40). 22. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et
lg 7 p-s 4 sätestatud piirang on seotud kohustuse rikkumise lõppemisega, mitte aegumisega. Aegumine ei ole käsitatav kohustuse rikkumist lõpetava alusena selle sätte tähenduses. Küll on nõude aegumist võimalik arvestada andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise kaalumisel
Mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus. Kolleegium nõustub vastustaja ja ringkonnakohtuga, et 10-aastase aegumistähtaja (TsÜS § 146 lg 4) ning lisaks analoogiast
lg 7 p-ga 4 tuleneva kolmeaastase tähtaja möödumisel on andmete edasine edastamine andmesubjekti õigustatud huve üldjuhul ülemäära kahjustav, sest lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole isiku usaldusväärsust sedavõrd kauakestvalt negatiivselt iseloomustav asjaolu. AS EMT ei ole haldus- ega kohtumenetluses välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaksid vaidlusaluste andmete krediidivõimekuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamise vajalikkust. 23. Andmekaitse Inspektsioon on aga ebaõigesti leidnud, et ettekirjutuse tegemise eelduseks on andmesubjektide kohustuste sissenõutavaks muutumisest rohkem kui 13 aasta möödumine (10aastane aegumistähtaeg ning kolmeaastane tähtaeg vastavalt
ÜS § 146 lg-te 1 ja 4 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, kohustuse tahtliku rikkumise korral 10 aastat. Aegumistähtaeg hakkab üldjuhul kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 147 lg 1). Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab aga selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, ning kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TsÜS § 147 lg 3). AKI on andmete töötlemise lõpetamise tähtaja määramisel ja aegumistähtaja arvutamisel lähtunud TsÜS § 147 lg-s 1 sätestatud üldreeglist. Kuna kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab aga selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, siis möödub nõuete sissenõutavaks muutumisest 13 aastat enamike vaidlusaluste nõuete puhul
lg 7 alusel välistatud, tuleb kooskõlas
p-s 2 sätestatud eesmärgikohasuse põhimõttega lõpetada nende igasugune töötlemine
Seega on Andmekaitse Inspektsioon teinud põhjendatud ettekirjutuse lõpetada igasugune ettekirjutuses märgitud isikute andmete töötlemine maksehäireregistris.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.