) makstakse talle koondamishüvitist. Kantsleri
Kaebust põhjendati järgmiselt: 1) kaitseministri vaidlustatud käskkirjaga koondati õigusosakonna õigusteeninduse büroo nõunike ja büroojuhataja ametikohad ning moodustati uue ametikohana õigusosakonna juhataja asetäitja ametikoht. Uut ametikohta pakuti õigusteeninduse büroo senisele juhatajale A. Jõele, kuid mitte kaebajale. Vastustaja rikkus kaebaja koondamisel
lg-d 2 ja 3, kuna ei selgitanud välja tema teenistusse jäämise eelisõigust, ei pakkunud talle teist ametikohta ega küsinud tema nõusolekut teisele ametikohale nimetamiseks. Et ametnikke ei võrreldud, siis ei ole võimalik kontrollida, miks nimetati õigusosakonna juhataja asetäitjaks A. Jõe. Teenistusalaste näitajate võrdsuse korral oleks olnud teenistusse jäämise eelisõigus kaebajal, sest tal on oluliselt pikem teenistusstaaž ja tal on ülalpeetavad; 2) uusi ametikohti loodi ka pärast kaebaja koondamist; 3) vastustaja tegevusest järelduvalt polnud kaebaja teenistusest vabastamise tegelik põhjus koondamine, vaid kaebaja poolt varem avaldatud veendumus meeste ja naiste ebavõrdsest kohtlemisest töö tasustamisel. Seega on tegemist diskrimineerimisega põhiseaduse § 12,
KS) ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse tähenduses. Välistatud ei ole ka kaebaja diskrimineerimine vanuse, perekonnaseisu ja perekondlike kohustuste täitmise tõttu, sest vastustaja eelistas jätta teenistusse A. Jõe, kes on kaebajast noorem ja kellel ei ole ülalpeetavaid; 4) teenistusest vabastamise käskkiri on puudulikult motiveeritud. Käskkirjas on üldine viide
§-le 116. See säte sisaldab mitut lõiget. Käskkirjas puudub selle andmise faktiline alus. Kaebajale pole tutvustatud struktuurimuudatusi käsitlevat kaitseministri käskkirja nr 384 ja sellele käskkirjale pole kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja andmisel ka tuginetud. Seega ei vasta käskkiri nr 429
lg-le 2 ja HMS § 56 lg-tele 1 ja 2 ega ole kontrollitav; 5) taotletava hüvitise suurus sõltub sellest, kas kohus tuvastab kaebaja diskrimineerimise või mitte. Diskrimineerimise tuvastamisel palub kaebaja
Kui kohus leiab, et diskrimineerimise keeldu ei rikutud, siis on
lg 1) ja põhjendus, mistõttu ei saanud kaebajale jääda arusaamatuks tema koondamisega seonduv. Kuigi teatises ja kaevatavas käskkirjas oleks võinud selguse huvides olla viide ka kaitseministri käskkirjale nr 384, ei riku see vormiline puudus kaebaja õigusi, ei tee tema koondamise kohtulikku kontrolli võimatuks ega saa tulenevalt HMS §-st 58 olla kaebuse rahuldamise aluseks; 2) kuna kõik õigusteeninduse büroo ametikohad kadusid, olid neid seni täitnud ametnikud võrdselt koondamissituatsioonis ning vastustajal puudus võimalus ja kohustus neid ametnikke omavahel võrrelda, et selgitada välja, kellele senine ametikoht säilitada. Seega on asjakohatud kaebaja väited, et tal on pikem teenistusstaaž. Samuti ei olnud kaebaja senise õigusteeninduse büroo nõunikuna ja A. Jõe büroojuhatajana samal (sama tasemega) ametikohal. Asjakohatud on ka kaebaja väited ja tõendid ülalpeetavate olemasolu, keeleoskuse vms kohta ning alusetu on rääkida kaebaja koondamisest diskrimineerivatel põhjustel. Tuvastatud ei ole, et kaitseminister andis käskkirja nr 384 ning asus kogu ministeeriumis struktuuri ja teenistust ümber korraldama nii mastaapselt selleks, et vabaneda kaebajast tema poolt soolise võrdõiguslikkuse volinikule esitatud avalduse tõttu. Samuti pole tuvastatud muid diskrimineerivaid asjaolusid; 3) Riigikohtu otsusest asjas nr 3-3-1-37-09 järelduvalt saab
lg 3 kohaldamise üle otsustada, kui asutus on
lg 2 kohaselt õiguspäraselt välja selgitanud, kellele ametnikest säilitatakse varasem ametikoht ja kellele tuleb koondamise vältimiseks pakkuda teisi vabu ametikohti. Antud juhul
lg 2 kohast võrdlemist ei saanud ega pidanudki tegema; 4)
Järelikult ei muuda selle õiguse kasutamata jätmine kaebaja koondamist seadusevastaseks; 5)
lg-st 3 tulenevalt on teenistujal õigus teada, kas talle on pakkuda teist ametikohta ja millised on vabad ametikohad. Selle sätte eesmärgiks on võimalusel vältida isiku teenistusest vabastamist talle sobiva ametikoha leidmise teel. Koondatavale võib põhimõtteliselt pakkuda kõiki vakantseid ametikohti, mille täitmiseks on isikul vajalik kvalifikatsioon, oskused, teadmised ja võimed, samuti ka varem täidetust madalamat ametikohta (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-48-00). Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-37-09 selgitanud, et kehtivast õigusest ega senisest kohtupraktikast ei tulene, et asutus peab ametnikule selgitama, miks talle pakutakse just sellist ametikohta ja samas põhjendama teiste ametikohtade pakkumata jätmist. Iseäranis suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et takistaks ümberkorralduste läbiviimist ja pikendaks nende kulgu. Seetõttu on lubatav ja õiguspärane
lg 3 alusel ametnikule teise ametikoha pakkumise või pakkumata jätmise põhjuste väljatoomine alles selle toimingu õiguspärasuse kohtuliku kontrolli käigus. Pelgalt ametikoha pakkumise või pakutavate ametikohtade valiku põhjendamata jätmine ei muuda teenistusest vabastamist õigusvastaseks, kui ametikohti pakkudes on silmas peetud
Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, miks moodustatud õigusosakonna juhataja asetäitja ametikohale asumiseks tehti ettepanek A. Jõele ning miks kaebajale ei pakutud ka muid vakantseid ametikohti; 6) tunnistaja H. Lill, ministeeriumi personaliosakonna juhataja, selgitas, et enne koondamist kaaluti isikute teenistusse jäämise võimalusi ja otsuste tegemisel lähtuti nende võimekusest ja oskustest. Kaebaja puhul arvestati saadud signaale probleemidest kolleegidega suhtlemisel ja piiratud inglise keele oskust; 7) kaebaja selgitustest järelduvalt oli ta tegelikult huvitatud üksnes õigusosakonna juhataja asetäitja ametikohast. Arvestades A. Jõel juhtimiskogemuse olemasolu ja väidetavalt paremaid teenistusalaseid näitajaid, on mõistetav, miks juhi ametikohale eelistati varem juhtival kohal olnud isikut.
Lähtuda tuli ametiasutuse vajadustest. Vastustaja on tegelikult hinnanud, kes väärib rohkem asumist uuele ametikohale; 8)
lg-t 3 ei saa tõlgendada nii, et ametnikku peab igal juhul püüdma tööle rakendada samas asutuses ka siis, kui see ei vasta asutuse tegelikele vajadustele. Koondamise mõte, eriti finantsvahendite nappusest tingitud ümberkorralduste korral, kaoks, kui asutus peaks isikule töö säilitamise nimel täitma ka ametikohad, mida ta pole pidanud vajalikuks mehitada aastaid; 9)
lg 3 teisest lausest ei tulene vastustajale kohustust pakkuda koondatud ametnikele uusi töökohti, isegi kui neid tekib. Initsiatiiv peab tulema ametnikult endalt. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kaebaja arvati reservi.
Tulenevalt
lg-st 1 teatab ametnikku vajava asutuse juht vabast ametikohast rahandusministrile. Et vastav initsiatiiv peab tulema ametnikult endalt ja kaebaja ei ole vastustajalt taotlenud enda teenistusse võtmist hiljem loodud ametikohale, siis ei oma kaebaja väited pärast tema koondamist loodud ametikohtadest tähtsust. Samuti ei muuda see kaebaja koondamist seadusevastaseks.
Samuti on teenistusest vabastamise käskkiri nõuetekohaselt motiveerimata ning õiguslike aluste ja faktiliste asjaolude osas kontrollimatu. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebaja koondamise tõttu teenistusest vabastamine oli seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks; 2) kaebaja oli teenistusse nimetatud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusteeninduse büroo nõuniku kohusetäitjana. Vaidlusaluse käskkirjaga vabastati ta teenistusest
Õige on kaebaja väide, et kuigi sellel paragrahvil on mitu lõiget, pole käskkirjas viidatud ühelegi neist. See aga ei tähenda, et käskkiri on õigusliku aluse ja faktiliste asjaolude osas kontrollimatu.
§-st 116 järelduvalt toimub koondamissituatsiooni esinemisel teenistusest vabastamine lg 1 alusel. 30. septembril 2009 kaebajale esitatud koondamise teates on
lg-le 1 viidatud ja selgitatud, et seoses teenistuse ümberkorraldamisega koondatakse alates 1. novembrist 2009 õigusteeninduse büroo nõuniku ametikoht. Seega tõdes halduskohus õigesti, et kaebajale ei saanud arusaamatuks jääda, miks ja millisel alusel ta koondatakse. Ainuüksi asjaolu, et käskkirjas puudub viide
konkreetsele lõikele ja struktuurimuudatusi käsitlevale õigusaktile, ei muuda vaidlusalust käskkirja vormilistel põhjustel seadusevastaseks; 3) asjas on tuvastatud, et seoses muudatustega Kaitseministeeriumi struktuuris ja koosseisus (kaitseministri
lg 2, mis sätestab ametniku teenistusse jäämise eelisõiguse kriteeriumid, ning lg 3, mille kohaselt võimaluse korral tuleb püüda ametniku teenistusest vabastamist vältida teda tema nõusolekul teisele ametikohale nimetamise teel; 4) õige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et
lg 2 alusel ametniku teenistusse jäämise eelisõigusega tuleb arvestada, kui tegemist on koosseisude koondamisega, s.o kui mitmest samalaadsest ametikohast vähemalt üks jääb alles. Kui kõigi koondamissituatsioonis olevate ametnike kohad kaotatakse, siis ei pea
lg-s 2 sätestatud korras ametnike võrdlust läbi viima, sest pole ametikohta, millel koondatav ametnik eelisõiguse alusel teenistust jätkata saaks; 5) ringkonnakohtu hinnangul on
lg 2 kohaldatav ka juhtumil, kui struktuurimuudatuse käigus luuakse varasemaga võrreldes sarnaste funktsioonidega ning koondamissituatsioonis olevale ametnikule seniste ametiülesannete tõttu sobiv ametikoht. Olukorras, kus uuele ametikohale sobib oma seniste ametiülesannete tõttu mitu ametnikku ja kõik nad on suutelised uuel ametikohal ettenähtud ametiülesandeid täitma, tuleb sellele ametikohale ametnikku valides arvestada kõigi kandidaatidega ja valiku langetamisel lähtuda
Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist pole. Vaidlust ei ole, et Kaitseministeeriumi uuenenud struktuuris loodi õigusosakonna juhataja asetäitja ametikoht, millele nimetati alates 1. novembrist 2009 (viidi üle) A. Jõe. Kuid ebaõige on kaebaja arusaam, et nimetatud ametikohta oleks tulnud pakkuda talle
Jõe võrdlemise
lg-s 2 nimetatud kriteeriumite alusel ja võrdsete teenistusnäitajate korral arvestada kaebaja pikemat teenistusstaaži ja ülalpeetavaid. Teenistusstaaži pikkust ja ülalpeetavate olemasolu saab teenistusse jäämise eeliskriteeriumina arvesse võtta alles siis, kui on eelnevalt tuvastatud, et ametnike teenistusalased näitajad on võrdsed. Ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel on võimalik võrreldavate teenistusnäitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-45-00). Ametnike teenistusalaste näitajate võrdlemiseks ei pea nende ametiülesanded olema identsed, küll aga samal tasemel ja sarnased. A. Jõe ja kaebaja ametikohtade funktsioonid senises struktuuris samal tasemel ja sarnased polnud. A. Jõe õigusteeninduse büroo juhatajana ja kaebaja tema alluvana olid erinevatel ametipositsioonidel erinevate teenistusülesannetega, mistõttu
lg 2 kohase valiku tegemiseks nende teenistusalaseid näitajaid omavahel võrrelda ei saanud; 6) samalaadsed ei ole ka ministeeriumi uues struktuuris loodud õigusosakonna juhataja asetäitja ja endise õigusteeninduse büroo nõuniku ametikohtade ametiülesanded. Kaitseministri
lg-st 1, § 30 p-st 6 ja § 82 lg 1 p-st 2 tulenevalt võib ametniku avaliku konkursita ametisse nimetada ametialase edutamise korras. Viidatud sätetest järelduvalt kaebaja nimetamine Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitjaks oleks võimalik olnud mitte
lg-te 2 ja 3 regulatsiooni järgides, vaid läbi ametialase edutamise konkursi- ja atesteerimiskomisjoni poolt sellele ametikohale vastavaks tunnistamise korral. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-18-08 sedastanud, et ametnikul puudub subjektiivne õigus nõuda enda edutamist, kuid tal on õigus õiguspärasele ja õiglasele menetlusele asja otsustamisel. Seega on edutamine ametiõiguslik otsustus, mille puhul on pädeval ametiisikul lai hindamisruum. Ei ole tuvastatud, et kaebaja edutamiseks on selleks pädev isik teinud ettepaneku ning konkursi- ja atesteerimiskomisjon on kaebaja osakonnajuhataja asetäitja ametikohale vastavaks tunnistanud; 8) heites vastustajale ette, et kaebaja teenistusest vabastamist ei püütud vältida teise ametikoha pakkumisega, ei ole kaebaja täpsustanud, millist konkreetset talle sobivat ametikohta ta silmas peab. Vastustaja selgitusel olid 1. novembril 2009 vakantsed riigikaitse planeerimise osakonna juhataja asetäitja, hangete osakonna nõuniku, infrastruktuuri osakonna nõuniku, rahvusvahelise õiguse büroo nõuniku ning õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri abi ametikohad, mida kaebajale ei pakutud, sest osa ametikohtade jaoks puudus tal nõutav kvalifikatsioon ja kõrgtasemel võõrkeele oskus, osa ametikohti oli ette nähtud täita konkursi korras. Kaebaja pole vastustaja väiteid kummutanud ega väitnud, et viidatud ametikohti talle
lg 3 alusel oleks pidanud pakkuma; 9)
§-st 361 tuleneb ametiasutusele teenistuja või teenistusse soovija diskrimineerimise keeld ning VKS § 3 lg 6 kohaselt loetakse diskrimineerimiseks ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta. Kaebaja väited tema diskrimineerimisest veendumuse, vanuse, perekonnaseisu ja perekondlike kohustuste täitmise tõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendamist leidnud. Eespool sai selgitatud, et kaebaja oli koondamissituatsioonis, tema teenistusest vabastamisel pole vastustaja
lg-te 2 ja 3 nõudeid rikkunud ning edutamine on ametiõiguslik otsustus, mille puhul on pädeval ametiisikul lai hindamisruum ja ametnikul puudub subjektiivne õigus nõuda enda edutamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. P. Aver esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassaator väidab järgmist: 1) koondamisel rikuti
lg-d 2 ja 3, kuna koondamissituatsioonis ei viidud teenistusse jäämise eelisõiguse väljaselgitamiseks läbi ametnike võrdlust ega pakutud talle enne vabastamist teist ametikohta, ning
lg-s 2 nimetatud diskrimineerimiskeeldu; 2) ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et
lg 2 alusel ei pea ametnikke võrdlema, kui kõigi koondamissituatsioonis olevate ametnike kohad kaotatakse ja seetõttu pole enam ametikohti, millel koondatav ametnik saaks eelisõiguse alusel teenistust jätkata.
lg 2 esimeses lauses räägitakse teenistusse jäämise, mitte ametikoha säilitamise eelisõigusest. Seega on sätte eesmärk selgitada välja ametnike võrdlus teenistusse jäämisel üldiselt, mitte eelisõigus senisele ametikohale jäämisel. Seadusest ei tulene, et ametnikke ei võrrelda, kui toimub üldisem koondamine või kui koondatakse väiksem struktuuriüksus tervikuna. Kui koondatavaid on rohkem kui üks, siis on alati üks, kes on seaduses sätestatud kriteeriumite alusel parem. Kui koondatavaid on ainult üks, siis tuleb kohaldada
Võrdlus on sel juhul võimatu mitte ametikohtade, vaid võrreldavate ametnike puudumise tõttu; 3) seadusest ei tulene ringkonnakohtu seisukoht, et kassaatori ja A. Jõe teenistusalaseid näitajaid ei saanud võrrelda, sest tegemist oli erinevate ametipositsioonide ja erinevate teenistusalaste ülesannetega (A. Jõe oli õigusteeninduse büroo juhataja, kassaator tema alluv nõunik). Seadus ei järjesta ametnike tasemeid, mille alusel saaks jätta järgimata
Pole mõistetav, millistest tõenditest kohus lähtus, leides, et kassaatori ja A. Jõe teenistusülesanded olid erinevad ja erineva tasemega; 4) A. Jõe teenistusülesannete kohta pole kohtule dokumente esitatud. Ei selgu, miks kassaatorit ei võrreldud teiste koondatavatega, kui teda ei pidanudki võrdlema A. Jõega; 5) nii kassaator kui A. Jõe kuulusid riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 4 lg 1 p 1 koostoimes §-ga 5 alusel kõrgemate ametnike põhigruppi ja seega ei tugine seadusele ringkonnakohtu järeldus erinevate ametipositsioonide ja tasemete kohta; 6) asjakohane pole otsuse põhjendus, et õigusosakonna juhataja ametikoht on konkursi korras täidetav kõrgema ametniku ametikoht, millele võib nimetada ametialase edutamise korras ilma konkursita; 7) asjakohane pole ringkonnakohtu viide õigusosakonna põhimäärusele, et ministeeriumi uues struktuuris loodud õigusosakonna juhataja asetäitja ja endise õigusteeninduse büroo nõuniku pole samalaadsed. Kassaator koondati enne nimetatud põhimääruse kinnitamist; 8) halduskohus viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-37-09. Kuid sellest lahendist ei tulene, et koondamisel on ametiasutus vabastatud
Sellest lahendist tuleneb üksnes see, et
lg 2 kuulub kohaldamisele enne
lg-t 3; 9) lõpliku teenistusest vabastamise vältimiseks näeb
lg 3 ette pakkuda koondatavale, kes ei jää avalikku teenistusse, võimalusel teist ametikohta. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-48-00 selle sätte eesmärgina näinud vältida teenistusest vabastamist teise sobiva ametikoha leidmise abil; 10) ringkonnakohus on osutanud vakantsetele ametikohtadele. Ebaõige on otsuse samas lõigus etteheide kassaatorile, et see ei tundnud huvi vakantside vastu või millist konkreetset ametikohta ta silmas pidas. Rikutud on
Riigikohus on asjas nr 3-3-1-5-05 leidnud, et sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine on asutuse kohustus; 11) koondamise käskkirjast ega ühestki dokumendist ei selgu, miks ei kohaldatud
Riigikohus on asjas nr 3-3-1-42-10 leidnud, et õiguspäraseks ei saa pidada
lg 2 alusel paremate teenistusalaste näitajate põhjuste esitamist alles kohtumenetluses; 12) kohtud rikkusid oluliselt menetlusõigust, jättes hindamata kassaatori vande all antud seletuse, mis on oluline diskrimineerimise väite hindamiseks. Isegi kui kohtud ei pidanud seda tõendit piisavaks, pidanuksid nad uurimispõhimõttest lähtuvalt tegema kassaatorile ettepaneku esitada diskrimineerimise kohta täiendavaid tõendeid või neid ise koguma. Kohtud on diskrimineerimise väite jätnud kergekäeliselt kõrvale; 13) ringkonnakohus on uurimispõhimõtet ja tõendite hindamise kohustust rikkudes jätnud tähelepanuta, et kaitseministri
lg 2 alusel; 16) halduskohus asus Kaitseministeeriumi asemel võrdlema ametnike teenistusalaseid näitajaid. P. Aver esitas taotluse, milles palub Kaitseministeeriumilt välja mõista kassatsioonimenetluse õigusabikulud 1244,96 eurot. Taotlusele on lisatud advokaadibüroo arved ja konto väljavõte arvete tasumise kohta. 9. Kaitseministeerium palub jätta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, selle menetlusse võtmisel aga jätta rahuldamata, ning väidab järgmist: 1) kassaator on kogu kohtumenetluses osundanud vaid ühele ametikohale, mida ta oleks soovinud, s.o uuele loodud õigusosakonna juhataja asetäitja ametikohale, millele nimetati tema senine ülemus A. Jõe. Pole vaidlust, et vastava ametikoha ülesanded ei kattu kassaatori seniste ülesannetega; 2) polnud vajadust ega põhjust välja selgitada teenistusse jäämise eelisõigus, sest puudus ametikoht, mis võimaldanuks jääda eelisõigusega ametnikul teenistusse. Uuenenud struktuur ei näinud ette ametikohta, millel kassaator varem töötas; 3) õigusosakonna juhataja ametikoht on juhi ametikoht, mille eesmärk ja funktsioonid erinevad oluliselt õigusteeninduse büroo nõuniku omast. Olulist tähendust pole, et õigusosakonna põhimäärus kinnitati hiljem, kui kassaator koondati; 4) ministeeriumil oli õigus omal äranägemisel pakkuda vaba ametikohta A. Jõele ja selle pakkumise nõutavaks eelduseks ei olnud
lg-s 2 nimetatud võrdlemine; 5) ringkonnakohus tõstatas istungil selgelt ja üheselt küsimuse, millist konkreetset ametikohta P. Aver soovinuks peale õigusosakonna juhataja asetäitja ametikoha. Kassaator sellele ei vastanud ega vasta ka kassatsioonkaebuses; 6) ministeerium on juba halduskohtus koos vakantsete ametikohtade kohta andmete esitamisega selgitanud, miks neid ametikohti kassaatorile ei pakutud. Halduskohus on seda otsuses käsitlenud ja ringkonnakohus on halduskohtuga nõustunud (osade ametikohtade täitmiseks puudus kassaatoril vajalik kvalifikatsioon ja kõrgtasemel võõrkeele oskus, osa ametikohti täideti konkursi korras, struktuuris olevat vakantset asekantsleri kohta pole soovitudki täita sellel kohal vajaliku töömahu puudumise tõttu); 7) Riigikohus on rõhutanud, et
lg-st 3 ei tulene kohustust pakkuda kõiki vabu ametikohti; pakutav ametikoht peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne (otsused asjades nr 3-3-1-14-00 ja 3-3-1-48-00).
lg 3 eesmärgist tulenevalt ei tohi pakkumine olla pelgalt formaalne, pakutava ametikoha ülesandeid peab kassaatoril olema võimalik reaalselt täita. Õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et põhjendama peab nende ametikohtade pakkumata jätmist, mille täitmiseks ametnikul puuduvad võimed või kvalifikatsioon. Riigikohus on rõhutanud, et iseäranis suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuutuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et takistab ümberkorralduste läbiviimist ja pikendab nende kulgu (otsus asjas nr 3-3-1-5-05); 8) P. Averile esitatud koondamise teates on viidatud
lg-le 1 ja selgitatud, et tema ametikoht koondatakse seoses teenistuse ümberkorraldamisega. Kaebajale ei saanud jääda arusaamatuks, miks ja millisel alusel ta koondatakse. Ainuüksi asjaolu, et käskkirjas puudub viide
konkreetsele lõikele ja struktuurimuudatusi käsitlevale õigusaktile, ei muuda käskkirja seadusevastaseks; 9) P. Averile polnud pakkuda ühtegi sobivat ametikohta ja pakkumist seetõttu ei tehtud; 10) P. Averi väited diskrimineerimisest pole kohtute hinnangul tõendamist leidnud. Kaitseministeerium esitas taotluse, milles palub P. Averilt välja mõista kassatsiooniastme menetluskulud 756 eurot. Taotlusele on lisatud advokaadibüroo arve ja selle tasumist tõendav maksekorraldus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kassatsiooniastmes pole vaidluse all, et: 1) Kaitseministeeriumis oli koondamissituatsioon ning ministeeriumi struktuuris ja koosseisus tehti ulatuslikke ümberkorraldusi, mis puudutasid umbes 30 ametikohta; 2) Kaitseministeeriumis oli vabu ametikohti, mida P. Averile enne koondamist ei pakutud; 3) koondamissituatsioonis oli nii õigusteeninduse büroo nõunik P. Aver, kes koondati, kui ka sama büroo juhataja A. Jõe, kes nimetati õigusosakonna juhataja asetäitja vastloodud ametikohale; 4) P. Averile teiste ametikohtade pakkumata jätmise põhjendused esitati alles kohtumenetluses. Kassatsiooniastmes ei vaielda enam selle üle, kas P. Averi koondamise käskkirjas tehtud üldine viide mitmelõikelisele
§-le 116 ning kaitseministri käskkirjale nr 384 viitamata jätmine peaks kaasa tooma P. Averi koondamise käskkirja seadusevastaseks tunnistamise. Kassatsiooniastmes on vaidluse all kokkuvõtlikult järgmised küsimused: 1) koondatud ametnikule vabade ametikohtade pakkumata jätmise põhjenduste esitamine ja teiste ametikohtade pakkumata jätmise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli võimalikkus olukorras, kus koondamisteates ega teenistusest vabastamise käskkirjas pole põhjendatud, miks koondatud ametnikule ei pakutud
alusel koondamise vältimiseks teist ametikohta; 2) õigusosakonna juhataja vastloodud asetäitja ametikohale A. Jõe eelistamine olukorras, kus P. Averi väitel olid tema ja A. Jõe teenistusalased näitajad võrdsed, kuid P. Averil oli
Averile pakkumata jätmise õiguspärasus; 4) kas ringkonnakohus on uurimispõhimõtet ja tõendite hindamise kohustust rikkudes jätnud tähelepanuta, et kaitseministri
lg 3 alusel ametnikule teise ametikoha pakkumise või pakkumata jätmise põhjuste väljatoomist alles selle toimingu õiguspärasuse kohtuliku kontrolli käigus. Pelgalt ametikoha pakkumise või pakutavate ametikohtade valiku põhjendamata jätmine ei muuda teenistusest vabastamist õigusvastaseks, kui ametikohti pakkudes on silmas peetud
lg 3 eesmärki (ametniku teenistusest vabastamise vältimine ametnikule sobiva teise ametikoha pakkumise teel) ja järgitud kohtupraktikas väljendatud põhimõtteid (vt ka halduskolleegiumi
Nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse pädevuses. Ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav. Küll on aga vaidlustatav käskkiri või korraldus, millega koondatav ametnik vabastati teenistusest. Selline käskkiri või korraldus on vaidlustatav ka põhjendusega, et ametikoha koondamise ja teenistusest vabastamise tegelikuks põhjuseks oli diskrimineerimine.
lg 2 teist ja kolmandat lauset, mis sätestavad teenistusse jäämise eelisõiguse, saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Ühesugused ametikoha nimetused ei pruugi tähendada samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid. Ametiülesannete sisust tulenevate teenistusalaste näitajate võrdlus on suuresti hinnanguline ja võib olla raskesti formaliseeritav. Kuid teenistusalasteks näitajateks on ka ergutuste ja distsiplinaarkaristuste omamine.
lg 3 esimest lauset tuleneb kohustus pakkuda ametnikule vaba ametikohta, millele see ametnik sobib. Üldjuhul on alust eeldada, et struktuuriüksuse juht suudab täita ametiülesandeid, millele sarnaseid täitsid tema alluvad. Juhina teenistuses mitteolnud ametnikule ei ole juhi ametikoha pakkumine nõutav. Seaduse mõttega on kooskõlas, et ühesugustelt või sarnaste ametiülesannetega ametikohtadelt koondatavatest isikutest moodustataks enne vaba ametikoha pakkumist võimaluse korral
Teenistusalaste näitajate hinnangulisust ja raskesti formaliseeritavust arvestades on suur roll
lg-s 2 nimetatud teistel asjaoludel.
lg 4 esimene lause annab ametiasutuse juhile ainuõiguse teha koondamise korral ametnike ümberpaigutusi ja teine lause piirab selle õiguse teostamist. Koondatava ametniku õigust nõuda selles sättes nimetatud ümberpaigutamist seadus ei sätesta. Siit tulenevalt ei pea ametiasutuse juht koondamiskäskkirjas põhjendama, miks ta ei rahuldanud töötaja taotlust teha ametnike ümberpaigutusi." Isik, kelle ametikoht
lg 4 kohaldamisel säilib, saab vaidlustada enda teenistusest vabastamist ja väita, et rikutud on lõike 4 teist lauset.
lg-t 4 ei saa kohaldada ühesuguste ametiülesannetega ametnike suhtes, kes töötavad ametiasutuse ühes ja samas struktuuriüksuses. Selliste ametnike suhtes on kohaldatavad
lg-d 2 ja 3.
lg-t 4 saab kohaldada ühesuguste ametiülesannetega ametnike suhtes, kes töötavad erinevates struktuuriüksustes. Ühesuguste ametiülesannete korral tuleb võrdlemisel arvestada nii kvalifikatsiooni kui ka töö sisuga seotud teenistusalaseid näitajaid. Erinevate ametiülesannete puhul saab arvestada eeskätt kvalifikatsiooni. Alati on võimalik arvesse võtta ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.
lg 3 teisest lausest tulenevat õigust saab kasutada, kui ametiasutuse juht on täitnud
lg-st 1 tuleneva kohustuse ja rahandusminister on esitanud
Kolleegium on seisukohal, et kassaator pole esitanud väiteid, mis annaksid alust kahelda ringkonnakohtu selle seisukoha õigsuses. Ringkonnakohtul oli võimalik lähtuda vastustaja poolt kaebuse esitaja kvalifikatsioonile ja keeleoskusele antud hinnangust. Kassaator pole seda hinnangut ümber lükanud.
Teistel juhtudel sõltub konkursi väljakuulutamine ametiasutuse juhi kaalutlusotsusest (
Kohaliku omavalitsuse ametiasutustes sõltub konkursi väljakuulutamine
Ka käesoleval juhul kuulutati konkurss välja diskretsiooni korras. Konkursi väljakuulutamist mitte vallavanema, vaid vallavalitsuse poolt ei pea kolleegium
Ametikoha all, mida tuleb koondamise korral ametnikule
järgi pakkuda, ei saa mõista seaduse alusel konkursi korras täidetavat ametikohta. Sellise ametikohana ei saa mõista ka vaba ametikohta, mille täitmiseks on kaalutlusotsuse alusel välja kuulutatud konkurss. Sellise ametikoha pakkumata jätmine ei anna alust lugeda koondamist toimunuks
lg 3 nõuete vastaselt, välja arvatud, kui on tõendatud, et konkurss kuulutati välja selleks, et ametikohta koondatavale ametnikule mitte pakkuda." Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde ja märgib, et see seisukoht peab paika ka riigi ametiasutuste puhul. Ametiasutusel puudub kohustus koondamissituatsioonis olevale ametnikule pakkuda konkursi korras täidetavat ametikohta. Koondamissituatsioonis olev ametnik ei saa ametiasutusele dikteerida, millises korras viimane täidab konkursi korras täidetava koha. Siit johtuvalt ei pidanud Kaitseministeerium pakkuma P. Averile ametikohti, mis kuulusid täitmisele konkursi korras kas seaduse alusel või ametiasutuse äranägemisel. 15. P. Aver on kohtumenetluse käigus väitnud, et talle tulnuks pakkuda õigusosakonna juhataja asetäitja vastloodud ametikohta, millele nimetati tema senine ülemus A. Jõe, kes varem, enne koondamist, töötas koondamise tõttu kaotatud õigusteeninduse büroo juhatajana.
lg-s 1 nähakse ette, et riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RAPS) § 4 lg 1 p-s 1 nimetatud kõrgemaid ametnikke nimetatakse ametisse avaliku konkursi korras, välja arvatud sama seaduse §-s 30 nimetatud juhtudel. RAPS § 4 lg-s 1 nimetatakse kõrgemaid riigiametnikke. Kõrgemateks riigiametnikeks on RAPS § 5 järgi valitsusametnikud, juhid ja nõunikud. RAPS § 6 lg 2 p 3 järgi on juhiks ka juhataja. RAPS § 6 lg 3 järgi sisaldavad juhtide koosseisuliste asetäitjate ametinimetused vastavat ametinimetust ja täiendosa "ase-" või "asetäitja". Seega soovis P. Aver, et ta nimetataks ametikohale, mida üldjuhul tuleb täita konkursi korras.
näeb ette, et konkursita võib kõrgemaid riigiametnikke ametisse nimetada muu hulgas kohusetäitjana või ametialase edutamise korras. Seaduse mõttega on kooskõlas, kui konkursi korras täidetav ametikoht täidetakse kohusetäitjaga konkursi luhtumisel või kiireloomulises korras enne konkursi välja kuulutamist. Praegusel juhtumil nimetati A. Jõe kaitseministri 2. oktoobri 2009. a käskkirjaga osakonna juhataja asetäitja ametisse
lg 2 p 2 ja § 47 alusel üleviimise korras kuni konkursikomisjoni otsuses nimetatud isiku ametisse astumiseni. Kuna õigusosakonna juhataja asetäitja vastloodud ametikoht täideti koondamissituatsioonis kohusetäitjaga, siis allub kohtulikule kontrollile see, kas P. Averile tuli enne koondamist pakkuda võimalust asuda kohustetäitjana osakonna juhataja asetäitja konkursi korras täidetavale ametikohale. Kohtud on leidnud, et A. Jõe ja P. Averi varasemate ametiülesannete erinevusest tulenevalt sellekohast pakkumist teha ei tulnud. Põhjendamaks seda, miks juhi ametikohta koondamissituatsioonis ei pakuta nõunikule, vaid sel ajal juhina töötavale ametnikule, on kolleegiumi arvates täiesti piisav osutada sellele, et juhi ja nõuniku ametipositsioonid on erinevad ja erinevate teenistusülesannetega, mistõttu nad ei ole
Ringkonnakohus on sellest põhimõttest ka lähtunud, viidates seejuures ka Riigikohtu halduskolleegiumi
Kolleegium on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav õigusteeninduse büroo kolme nõuniku ja büroo juhataja ametikohtade koondamine, nõunike vabastamine ja õigusosakonna juhataja asetäitja ametikoha moodustamine selleks, et vabaneda ühest ametnikust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.