RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

§ 17

lg 2 kohaselt on tee ehitamise eesmärk muuta liiklemine ohutumaks, suurendades tee läbilaskevõimet, soodustada transiitliiklust, parandada keskkonnaseisundit või soodustada piirkonna arengut. Kaebaja ei ole tee eelprojekti koostamise menetluses ka puudutatud isikuks

§ 19lg 3 mõttes.

Tee eelprojekti koostamise menetluses saavad puudutatud isikuteks olla isikud, keda loetakse puudutatud isikuteks üldplaneeringu või maakonnaplaneeringu mõttes. Käesoleval juhul ei vasta kaebaja sellise puudutatud isiku tunnustele. Pealegi ei kulge kavandatav tugimaantee üle kaebaja kinnistute ja kaebaja ei ole tee-ehituseks planeeritavate kinnisasjade naaber, mistõttu tulevaste maakonna- ja üldplaneeringutega ei muudeta kaeba kinnistu senist planeeringut. Kaebaja ei ole puudutatud isik ka PlanS § 16 lg 4 tähenduses, mis määrab puudutatud isikud detailplaneeringumenetluses. Tugimaantee ehitusprojekti ei hakata koostama detailplaneeringu alusel. Vaidlustatud käskkirjad ei puuduta ühelgi juhul kaebajat. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlustatud käskkirjadega kinnitati lõplikult ja õiguslikult siduvalt uue tee asukoht ning edasise menetluse käigus, sh nii uue tee tehnilisel kavandamisel kui ka ehitusloa väljastamisel lähtutakse eelprojektiga kinnitatud asukohast. Käskkirjad ei ole eelhaldusaktideks. Tee ehitusprojekti saab koostada ning uue tee asukoha lõplikult siduvaks teha vastava maakonna- ja/või üldplaneeringu muudatusega. Ekslik on ka kaebaja seisukoht, et teda oleks tulnud teavitada keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust tähtkirjaga. Kaebaja ei olnud tugimaantee eelprojekti menetluses hõlmatud maa-aladele jäävate kinnistute omanik ega ka naaber ega muul alusel menetlusosaline, kellele laieneks personaalse teavitamise kohustus. Vastustaja leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

1. Tartu Halduskohtu
2. veebruari
3. a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu
4. aprilli 2010.a määrusega jäeti AS Eesti Statoil määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
5. veebruari
6. a määrus muutmata.
7. Ida Regionaalse Maanteeameti vastuses AS Eesti Statoil kaebusele vaidles maanteeamet kaebusele täies ulatuses vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ning panna menetluskulud kaebaja kanda. Maanteeameti põhjenduste kohaselt: 1) kaebaja seisukoht tema puudutatud isikuks olemise kohta KeHJS § 16 lg 3 mõttes on ekslik. Kaebaja ei ole kavandatava tegevuse ala suhtes naaberkinnisasja omanik ega ka menetlusosaline keskkonnamõju hindamise menetluses. Maanteeamet ei olnud kohustatud kaebajat informeerima personaalselt keskkonnamõju hindamise algatamisest, programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ega kaasama kaebajat sellesse menetlusse. Kaebaja saanuks selles menetluses osaleda igaühe õigusest lähtuvalt. Vastav teadaanne oli avaldatud
8. detsembril 2008 Ametlikes Teadaannetes, samuti kohalikus ajalehes. KeHJS § § 16 lg 5 kohaselt on igaühel õigus keskkonnamõju hindamise programmi väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ja muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. Kaebaja ei kasutanud neid seadusest tulenevaid õigusi. Keskkonnamõju hindamise programm kiideti heaks Keskkonnaameti poolt, mille kohta on avaldatud ka teade Ametlikes Teadaannetes; 2) nõutavad teated avaldati ka keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutamise ja heakskiitmise kohta. Seega ei rikutud kaebaja õigusi ka keskkonnamõju hindamise menetluses; 3) tee eelprojekti koostamise menetluses saavad puudutatud isikuteks olla need isikud, kes loetakse planeerimisseaduse kohaselt puudutatud isikuteks üldplaneeringu või maakonnaplaneeringu mõttes. Tulevase maakonna- või üldplaneeringuga ei muudeta kaebaja kinnistute senist planeeringut; 4) ebaõige on kaebaja väide, et tal ei ole võimalust edasistes teeprojekti menetluse etappides enam osaleda ning seega oma õigusi kaitsta. Vaidlustatud käskkirjadega ei ole tehtud lõplikult siduvaks uue tee rajamine. Eelprojekt on planeeritava tee ehitamisel esimene etapp, millega määratakse kindlaks üksnes planeeritava tee asukoht. Tee ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa saamiseks ning ehitamiseks tuleb muuta maakonna- või üldplaneeringut. Selles planeeringumenetluses saab kaebaja ka osaleda. Tugimaantee projekti hakatakse koostama pärast nimetatud planeeringu kehtestamist. Seetõttu pole vaidlustatud käskkirjade näol tegemist ka eelhaldusaktidega; 5) käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja võimaliku erahuvi. Uue tugimaantee rajamine täidab

§ 17lg-s 2 sätestatud eesmärki ning tegemist on olulise avaliku huviga.

Vaidlustatud aktid ei piira ega saagi piirata kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja väited tema käibe tulevase languse ja teenindusjaama ümberpaigutamise vajalikkuse kohta on oletuslikud ja tõendamata. Uue teega ei likvideerita olemasolevat maanteelõiku. Ka praeguselt maanteelt tuleb kaebaja teenindusjaama jõudmiseks sõita maha olemasolevalt tugimaanteelt; 6) kuivõrd vaidlustatud käskkirjad ei rikkunud kaebaja õigusi ega piiranud vabadusi, siis puudub halduskohtul alus hinnata vaidlustatud käskkirjade seaduslikkust muude kaebuse väidete põhjal. 7. Tartu Halduskohtu 8. novembri 2010. a otsusega jäeti AS Eesti Statoil kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pole kaebaja keskkonnamõju hindamise menetluses puudutatud isik või menetlusosaline KeHJS § 16 lg 3 tähenduses ning seetõttu ei olnud vastustaja kohustatud kaebajat ka personaalselt informeerima. Kaebaja ei olnud puudutatud isikuks ka

§ 19lg 3 ning Plan

S § 16 lg 4 tähenduses. Vaidlustatud käskkirjadega ei tehtud lõplikult kindlaks uue tee rajamine. Asjaolu, kas maakonna- või üldplaneeringu muutmisega jääb tee asukoht eelprojektiga kavandatud kohta või mitte, ei ole veel õiguslikult määratud. Vaidlustatud käskkirjad ei ole eelhaldusaktid. Õige on vastustaja väide, et antud juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja erahuvi. Pealegi jääb olemasolev tee eritasandilistest liiklussõlmedest avatuks liiklusele, sh sõitmiseks teenindusjaama. 8. Tartu Halduskohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse AS Eesti Statoil. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikub käskkiri kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd piirab kaebaja ettevõtlusvabadust. Oma õiguste rikkumist näeb kaebaja selles, et planeeritud tee rajamisega juhitakse liiklusvool kaebaja teenindusjaamast mööda ja see toob endaga kaasa käibelanguse teenindusjaamas ja võtab ära transiitliiklusvoogude teenindamise. Vaidlustatud aktiga on kaalutlusõiguse alusel lõplikult ja siduvalt kindlaks määratud uue tee asukoha valik. Tee asukoht mõjutabki otseselt kaebaja majandustegevust. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt. Kohtu põhjendus, et nimetatud käskkiri ei reguleeri ettevõtlusvaldkonda ega saa seetõttu ka kuidagi kaebaja õigusi rikkuda ja vabadusi piirata, on ebaõige. Iga haldusakt, mis otseselt või kaudselt mõjutab kaebaja majandustegevust, on kaebajaga puutumuses. Ebaõige on kohtu järeldus sellest, et kaebaja väited käibelanguse ja teenindusvõimaluste kohta põhinevad oletustel. Ebaõige on kohtulahendist tulenev järeldus, et kaebaja saaks kohtusse pöörduda alles siis, kui tee ehitus on lõppenud ning negatiivne tagajärg (kahju) on juba saabunud. Kaebuse esitaja soovib oma kaebusega ennetada reaalsete negatiivsete tagajärgede saabumist. Kaebuse menetlemise kontekstis ei pea käibelangus olema juba saabunud, vaid peab eksisteerima reaalne oht sellise tagajärje saabumiseks. Kaebuse lisaks olevatelt plaanidelt nähtub, et talle kuuluv kinnistu asub kõikide trassivariantide puhul kavandatava tegevuse ala sees. Selle ala piirid ei kattu konkreetsete kinnistute piiridega, vaid ala hõlmab endas märksa laiemat maa-ala. Apellant leidis, et tee asukoha kindlaksmääramine seondub tema õiguste rikkumisega. Vaidlustatud on kinnitatud tee eelprojekt, millega on määratud kindlaks tee asukoht. Hiljem trassi asukohavalikuga seonduvaid küsimusi ei arutata. Kohus pole osutanud asjaoludele, mis kinnitaksid, et eelprojektiga määratud tee asukohta on võimalik muuta hilisemas menetluses. Apellant osutas, et valdava osa tema kaebusest moodustasid etteheited vastustajale, et vaidlustatud käskkirjad on õigusvastased nende motiveerimatuse tõttu, käskkirjas viidatud dokumendid ei ole mõistlikul viisil kättesaadavad, käskkirjad on kaalutlusvigadega ning kaebaja esitatud vastuväidetega ei ole vastustaja arvestanud. Kohus on aga põhiliselt tegelenud küsimusega sellest, kas kaebaja on keskkonnamõjude hindamise menetluses puudutatud isikuks või mitte. Kohtuotsusest ei selgu, miks on kohus keskkonnamõjude hindamist sedavõrd oluliseks pidanud. Keskkonnamõjude hindamisega seonduvad asjaolud ei oma tegelikult kaebuse eset tervikuna silmas pidades asjas primaarset tähendust. Kaebajale on jätkuvalt arusaamatu, millistel kaalutlustel ning milliste kriteeriumide alusel otsustati välja valida kõikidest võimalikest variantidest see konkreetne alternatiiv. Apellant leidis, et kohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 19lg 3 ning Plan

S § 16 lg-t 4 ning ebaõigesti sisustanud puudutatud isikute mõistet. Puudutatud isik on PlanS § 16 lg 4 kohaselt planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutustingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. Käesoleval juhul planeeritava tee asukoht ja sellega seonduv uus liikluskorraldus mõjutab oluliselt teenindusjaama kinnistu kasutamistingimusi. Kaebaja puudutatud isikuks lugemisel ei oma tähendust, kas tegemist on detailplaneeringu menetlusega. Apellant väitis, et kohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud tõenditele ega põhjendanud avalikku huvi. Apellatsioonkaebuses taotleti halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada kaebus. 9. Vastuses AS Eesti Statoil apellatsioonkaebusele märkis vastustaja, et põhjendamata ja tõendamata on apellandi väide, et vaidlustatud käskkirjad rikkusid kaebaja õigusi ja piirasid vabadusi. Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et käskkirjaga nr 20 ja nr 2 ei ole kaebaja ettevõtlusvabadust piiratud. Nimetatud käskkirjad ei ole puutumuses kaebaja majandustegevusega. Kaebaja väited käskkirjade mõjuulatusest tema tulevasele käibele on oletuslikud ja põhjendamata. Maanteeametile jääb arusaamatuks, kuidas käskkirjad takistavad kaebajal kütuse müüki. AS Eesti Statoil ei ole väitnud, et tema õigusi rikkus ka see, kui teda ei kaasatud puudutatud isikuna keskkonnamõjude hindamise menetlusse. Kaebaja ei olnud selles menetluses KeHJS § 16 lg 3 tulenevalt puudutatud isikuks. Käskkirjad ei reguleeri ka keskkonnamõjude hindamist, nad pole antud KeHJS alusel. Väide, et käskkirjade andmisel on rikutud isiku õigust keskkonnamõjude hindamisele, on sisutühi ja alusetu. Kaebaja on märkinud, et tema mitteõigeaegse kaasamisega on rikutud tema õigust õiglasele menetlusele, sh õigusele olla ära kuulatud ning võrdselt koheldud teiste samaväärseid õigusi omavate isikutega. Eelnevast nähtub, et kaebaja seob oma väidetava õiguste rikkumise käskkirjadega selle kaudu, et teda kui puudutatud isikut ei olnud kaasatud keskkonnamõju hindamise menetlusse. Samas olid kaebajal seaduses sätestatud igaühe õigused osaleda keskkonnamõjude hindamise aruandega tutvumisel ja avalikul arutelul ning muudes keskkonnamõju hindamise menetlustoimingutes. Maanteeamet selgitas, et apellant luges ebaõigesti kaebuse lisaks olevaid plaane. Apellandi teenindusjaam jääb umbes 750 m kaugusele planeeritavast

t, kusjuures vahepeale jääb metsaga kaetud ala. Vastustaja arvates ei kontrollinud halduskohus õigesti kõigi kaebaja väidete põhjendatust. Kohus leidis, et vaidlustatud käskkirjad ei rikkunud ega saanudki rikkuda kaebaja õigusi ega piirata vabadusi. Seetõttu otsustas kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati. Kohus tühistas Tartu Halduskohtu
4. novembri
5. a otsuse selles asjas ja tegi uue otsuse, millega tühistas vaidlustatud käskkirjad. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tee eelprojektiga määratud tee planeerimiseks kasutatav ala ning uue tugimaantee asukoht. Üldplaneeringu käigus pole enam võimalik seda asukohta muuta, küll on võimalik võtta seisukoht selles osas, kas kiita heaks kavandatud tee eelprojekt ja lubada ehitada eelprojektis määratud kohta või mitte. Need haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi, juhul kui kaebaja on isik, keda oli vaja kaasata eelprojekti koostamise menetlusse. Kuna

§ 19lg 3 viitab puudutatud isikute mõiste sisustamisel vajadusele lähtuda planeerimisseadusest, siis tuleb lähtuda Plan

S § 16 lg-st 4. Kaebaja on puudutatud isikuks PlanS § 16 lg 4 p 3 mõttes, kuna on planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik ja tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. Kinnisasja kasutamistingimuseks on selle kasutamine majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega oli vastustajal kohustus kaasata kaebaja tee eelprojekti koostamisse. Kaebaja mittekaasamine on selliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis toob kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamise. Kaebaja on õigesti leidnud, et hiljemalt tee eelprojekti alternatiivide valmimisel oleks teda tulnud kaasata puudutatud isikuna menetlusse, et küsida arvamust

§ 19lg 3 alusel.

1. Tartu Ringkonnakohtu selle otsuse peale esitas Maanteeamet kassatsioonkaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kassaator kaebab Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale tervikuna ning taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta jõusse Tartu Halduskohtu
3. novembri
4. a otsus selles asjas. Kassatsioonkaebuse väidete kohaselt on kohus otsuse tegemisel tõlgendanud ja kohaldanud ebaõigesti seadust ning rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) ringkonnakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et AS Eesti Statoil oli tugimaantee nr 23 eelprojekti menetluses puudutatud isikuks.

§ 19

lg 3 mõttes puudutatud isiku mõistet tuleb sisustada koostoimes selle paragrahvi lõikega

1. Maakonna ja üldplaneeringute menetluses ei tule puudutatud isikutena käsitada samu isikuid, keda käsitatakse sellistena detailplaneeringu menetluses. Kaebaja ei ole väitnud ja kohus pole ka tuvastanud, et kaebajat tuleks käsitada muu puudutatud isikuna PlanS § 16 lg 1 p 4 mõttes. Tõele ei vasta väide, et kaebaja kinnistud paiknevad otseselt planeeritaval maa-alal; 2) ringkonnakohtu otsusest nähtub, et juhul kui kaebaja ei oleks olnud tee eelprojekti menetluses puudutatud isikuks, siis ei oleks vaidlustatud käskkirjad ka rikkunud kaebaja õigusi; 3) ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi Maanteeameti vastuväidete, sh selle suhtes, et kohtuasja materjalides olevate plaanide punase joonega piiritletud ala tähistab geodeetilise mõõdistuse ala, mitte aga planeeringuala. Viimane ei ulatu kindlasti kaebaja kinnistuteni. Asjaolu, et kaebaja kinnistu jäi geodeetilise vaatlusala piiridesse, ei anna alust järelduseks, et AS Eesti Statoil on puudutatud isikuks tee projekteerimismenetluses. Kohus ei ole võtnud seisukohta ka kaebaja väidete osas tema ettevõtlusvabaduse rikkumise kohta vaidlustatud käskkirjadega; 4) selles asjas pole enam sisulist vaidlust selle üle, kas kaebaja oleks tulnud kaasata keskkonnamõju hindamise menetlusse. Kaebaja ei tugine nendele väidetele. 12.
2. AS Eesti Statoil vastuses leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ning tuleks jätta menetlusse võtmata. Vaidlus ei oma põhimõttelist tähendust õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks ega õiguse edasiarendamiseks. Kassatsioonkaebuse väidete osas on AS Eesti Statoil järgmistel seisukohtadel: 1) kassatsiooniastmes taandub vaidlus vaid sellele, kas kaebaja oli puudutatud isikuks, kelle oleks pidanud kaasama planeerimismenetlusse. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud kohtu järeldusi, et eelprojektiga on lõplikult kindlaks määratud tee asukoht; 2) puudutatud isiku mõiste on sätestatud PlanS § 16 lg 4 punktis
3. Käesoleval juhul planeeritava tee asukoht ja sellega seonduv uus liikluskorraldus mõjutab oluliselt teenindusjaama kinnistu kasutamistingimusi nii juurdepääsu osas kui ka majanduslikus mõttes ning seda sõltumata asjaolust, kas kaebaja kinnistu asub planeeritava maa-ala raames. Kaebuse esitamise ajendiks oligi asjaolu, et tee asukoha muutmine varasemaga võrreldes mõjutab oluliselt tema majandustegevust. Kaebaja on puudutatud isikuks

§ 19lg 3 2.

lause tähenduses, kelle arvamust tulnuks eelprojekti menetlemisel küsida; 3) kassaatori arusaam subjektiivsete õiguste rikkumisest on põhimõtteliselt ebaõige. Kohus on õigesti leidnud, et tegemist on kaebaja õigusi rikkuva haldusaktiga just seetõttu, et eelprojektiga on lõplikult ja siduvalt kindlaks määratud tee asukoht; 4) ringkonnakohus ei ole rikkunud ka menetlusnorme. Valdava osa apellatsioonkaebuse vastusest moodustasid vastustaja seisukohad keskkonnamõjude hindamisega seotud temaatikale, mis aga kaebuse lahendamisel primaarset tähendust ei omanud. Ebaoluliste väidete hindamata jätmine ei ole selline menetlusnormide rikkumine, mis seaks kahtluse alla ringkonnakohtu otsuse õigsuse sisulisest aspektist. AS Eesti Statoil jääb kohtule esitatud täiendavates seisukohtades eelneva vastuse juurde ja loeb ennast puudutatud isikuks PlanS § 16 lg 4 tähenduses, keda tulnuks menetlusse kaasata juba eelprojekti koostamise staadiumis. Menetlusse kaasamise kohustus on eelkõige seotud isiku ärakuulamisõiguse realiseerimisega, mis on isiku üheks põhilistest menetlusõigustest. Ärakuulamisõiguse näol on tegemist sedavõrd olulise õigusega, mille eiramine peaks üldjuhul alati enesega kaasa tooma haldusakti tühistamise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 13. Kaebaja tugineb kahele põhiväitele. Esmalt on kaebaja leidnud, et tee eelprojekti kinnitamisega on lõplikult ja siduvalt kindlaks määratud uue tee asukoht. Kaebaja teise põhiväite kohaselt mõjutab tee uue asukoha valik oluliselt tema majandustegevust ning seega on ta PlanS § 16 lg 4 p 3 tähenduses puudutatud isik, kelle arvamust tuleks

§ 19lg 3 kohaselt eelprojekti koostamise käigus küsida.

14.

§ 19

lg 3 sätestab: "Uue tee ehitamisel koostatakse projekti esimese etapina tee eelprojekt, millega määratakse kindlaks tee asukoht. Eelprojekti koostamise käigus küsib tee omanik planeerimisseaduse tähenduses puudutatud isikute arvamust, mida võimaluse korral eelprojekti koostamisel arvestatakse." PlanS § 16 lg 4 p 3 kohaselt on puudutatud isikuks planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. 15. Kolleegium möönab, et tee eelprojektil on oluline tähtsus tee asukoha kavandamisel. See kujutab endast esimest etappi tee projekteerimisel. Tee eelprojekt ei ole regulatiivse toimega otsustus, vaid omaniku ettekujutus kavandatavast

t. Siduvus tekib projekti alusel taotletud ehitusloa väljastamisel.

§ 19

lg-st 6 tulenevalt saab uue tee rajamine, sh projekteerimine toimuda üksnes kehtestatud üldplaneeringu või kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, et trassi lõplikuks õiguslikuks määramiseks on vajalik algatada teemaplaneering ja ka üldplaneeringu muutmise menetlus. Planeeringute tähtsus maanteetrassi asukoha lõplikul määramisel järeldub ka PlanS § 291 lg 2 ja lg 5 nõuetest. Nende sätete tõttu tuleb lauseosa "määratakse kindlaks tee asukoht"

§ 19

lg-s 3 mõista selliselt, et eelprojekti funktsioon on üksnes kirjeldada kavandatava tee asukohta. Tee trass määratakse kindlaks asjakohase planeeringu kehtestamisega. Teema- või üldplaneeringu koostamise käigus määratakse kavandatava tee lõplik asukoht, mis muutub õiguslikult siduvaks vastava planeeringu kehtestamisel. Planeerimismenetluse käigus võib tee asukoht võrreldes eelprojektis kavandatuga muutuda. Tee eelprojekti menetlust ei ole põhjendatud käsitada haldusakti andmise menetlusena. Ka trassi variantide valikul tehtud otsustust ja eelprojekti kinnitamisel antud käskkirja ei tule käsitada haldusaktina.

eadus ei näe ette säärase haldusakti andmist. Kolleegium leiab, et nii trassi valik kui ka vastava eelprojekti kinnitamine on toimingud. Vastavad käskkirjad ei oma mõju haldusväliste isikute õigustele. Seega ei ole võimalik nende käskkirjade peale esitada ka tühistamisnõuet. Samal põhjusel ei ole asjakohased kaebaja väited vaidlustatud aktide põhistamatuse või kaalutlusvigade kohta.

1. Eelnevast tulenevalt ei ole tühistamiskaebus kohane vahend tee eelprojekti menetluse käigus AS Eesti Statoil väidetavalt rikutud õiguste kaitsmiseks. AS Eesti Statoil kaebus vaidlustatud käskkirjade tühistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. II
2. Kolleegium on korduvalt rõhutanud, et juhul, kui kaebaja on esitanud oma õiguste kaitseks mittekohase nõude, peab asja läbivaatav kohus tegema kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Eelnimetatud asjaolu ei ole aga selles asjas kohtulahendi tühistamise aluseks. Kolleegium leiab, et perspektiivitu oleks kaebus ka juhul, kui kaebaja oleks taotlenud toimingu õigusevastasuse tuvastamist.
3. Kuigi käesoleva otsuse punktidest 15 ja 16 tulenevalt puuduvad alused AS Eesti Statoil kaebuse rahuldamiseks, peab kolleegium kohtupraktika ühtlustamise ja õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks vajalikuks peatuda kassatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse teistel väidetel.
4. Ringkonnakohus on leidnud, et vaidlustatud käskkirjad rikuvad kaebaja õigusi juhul, kui kaebaja on isikuks, keda on vaja kaasata eelprojekti koostamise menetlusse. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus kaebaja õigustena silmas pidanud õigust menetlusele, eelkõige

§ 19

lg-st 3 tulenevat täiendavat menetluslikku garantiid arvamuse esitamiseks.

§ 19

lg 3 paneb eelprojekti koostamise faasis tee omanikule kohustuse küsida puudutatud isikutelt arvamust. Tee eelprojekti koostamise staadiumis on tee omanik eelnimetatud arvamust kohustatud küsima puudutatud isikutelt. Puudutatud isiku kategooriat

eadus ei ava, vaid viitab planeerimisseadusele. Kuigi eelprojekti koostamise näol ei ole tegemist detailplaneeringu menetlusega või planeerimismenetlusega üldse, nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et selles menetluses puudutatud isikute väljaselgitamisel saab lähtuda PlanS § 16 lg-s 4 sätestatust. Kuid esmalt tuleb hinnata, kas kaebaja vastab selle sätte punktis 3 määratletud tingimustele. Puudutatud isik peab olema planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik ning planeeringuga kavandatu peab oluliselt mõjutama tema kinnisasja kasutamistingimusi. Millist kinnisasja saab lugeda asuvaks planeeritava maa-ala ümbruses, ei ole õiguslikult määratletud. Ebaselge on ka küsimus, kuidas piiritleda eelprojektiga hõlmatud maa-ala ning millises vahekorras on see ala järgneva planeerimismenetlusega hõlmatud alaga. Samuti on määratlemata, milliseid mõjusid kinnisasja kasutustingimustele tuleb pidada olulisteks. Seega on menetlust läbi viival haldusorganil puudutatud isikute ringi piiritlemisel ulatuslik kaalutlusruum. Kolleegium leiab, et osundatud sätetest tulenevalt ei ole igasugune teetrassist lähtuv mõjutus piisavaks aluseks isiku kaasamiseks vastavasse menetlusse, sh tee eelprojekti menetlusse. Esmalt tuleb märkida, et PlanS § 16 lg 4 p 3 sätestab täiendavad menetluslikud garantiid isikule, kelle omandiõigust võib riivata kavandatav projekt. Oluline on mõjutus, mis välistab või oluliselt raskendab kinnisasja (sh sellel paiknevate hoonete ja rajatiste) sihtotstarbelist kasutamist. Oluliseks võib osutuda planeeringuga hõlmatud kinnisasjadelt lähtuv ümbruses asuvatele kinnisasjadele ulatuva mõju (nt müra, võimalik reostus) iseloom ja ulatus. Selliste mõjude faktiline ruumiline ulatus sõltub konkreetse projekti ja sellest lähtuda võiva tegevuse mõju iseloomust. Kuigi käesolevas kohtuasjas ei ole antud ühest vastust eelprojektiga hõlmatud maa-ala ning võimaliku teemaplaneeringu maa-ala paiknemise osas, peab kolleegium võimalikuks AS Eesti Statoil teenindusjaama lugeda paiknevaks planeeritava (tee eelprojektiga hõlmatud) maa-ala ümbruses. Käesolevas kohtuasjas ei ole AS Eesti Statoil põhjendanud oma puudutatud isiku staatust kavandatava projekti mõjuga tema omandiõigustele. Planeeringutega kavandatavad ümberkorraldused võivad riivata äriühingute ettevõtlusvabadust, mõjutada nende majandustegevust ja selle tulemusi. Selline mõju võib kavandatava projekti eripärast tulenevalt olla nii ettevõtlust soodustav kui ka selle võimalusi kitsendav. Kolleegium ei pea põhjendatuks käsitada puudutatud isikuna

§ 19lg 3 ja Plan

S § 16 lg 4 p 3 tähenduses iga äriühingut, kelle hinnangul planeeringu realiseerimine mõjutab pelgalt tema äritulusid. PlanS § 16 lg 4 p 3 põhieesmärgiks ei ole menetlusõiguslike garantiide loomine äriühingutele, kelle käivet või muid majandusnäitajaid võib mõjutada riikliku projekti realiseerimine. AS Eesti Statoil leiab, et trassi asukohavalik võib kahjustada tema ärihuvisid. Kuigi kohtuasjas puuduvad sellekohased konkreetsed hinnangud, on AS Eesti Statoil väited transiitliikluse uuele trassile ümbersuunamisest tulenevate ebasoodsate tagajärgede kohta usutavad. Kolleegium märgib, et tugimaantee ümberpaigutamine ei takista kaebajal kinnistu kasutamist soovitud viisil. Välistada ei saa, et maantee ehitamise tagajärjel muutub kinnistu senine kasutus majanduslikult ebaotstarbekaks. See olukord poleks aga võrdsustatav senise kasutuse takistamise või piiramisega. AS Eesti Statoil ei käsita oma väidetavat puudutatud isiku eristaatust õigustatud ootusele tuginevalt. Eeltoodu alusel kolleegium leiab, et AS Eesti Statoil ei ole käsitatav PlanS § 16 lg 4 p 3 tähenduses puudutatud isikuna. 20. Eelnevast tulenevalt puudus Maanteeametil

§ 19

lg-st 3 tulenev kohustus kaasata AS Eesti Statoil eelprojekti koostamise menetlusse teda intensiivsemalt teavitades ja ära kuulates. Maanteeamet ei ole tee eelprojekti menetluses kaebuses toodud asjaoludel rikkunud AS Eesti Statoil menetlusõigusi. AS Eesti Statoil saab kavandatava tee rajamise küsimustes oma seisukohti väljendada ka järgnevates planeerimismenetlustes. Kolleegium rõhutab, et konkreetse õigusliku kohustuse puudumine ei välista, et haldusorgan paljude isikute oluliste huvidega seonduvate projektide koostamisel ja realiseerimisel nõutavast intensiivsemalt teavitab paikkonna laiemat üldsust, sh ettevõtjaid, ning pakub võimalust avaldada oma arvamust. Selline lähenemine vastab hea halduse põhimõttele. III

1. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS Statoil kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, mistõttu jäävad kohtumenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Maanteeameti väliste õigusabikulude väljamõistmine ei ole HKMS § 93 lg 5 alusel põhjendatud ja need jäävad Maanteeameti enda kanda. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas korduvalt rõhutanud, et õigustamaks halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peavad kohtuasjas vaieldavad küsimused olema reeglina väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-10, p 15). Tugimaantee eelprojekti koostamise menetluse läbiviimine ja sellega seotud vaidluste lahendamine ei välju kolleegiumi hinnangul Maanteeameti igapäevase tegevuse raamest. Seetõttu ei ole Maanteeameti haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine praegusel juhul põhjendatud.
4. Maanteeameti kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a otsuse haldusasjas nr 3-10-
7. Tartu Halduskohtu
8. novembri
9. a otsuse resolutsioon samas asjas jääb muutmata. Kolleegium asendab halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Kautsjon kuulub HKMS § 90 lg 2 alusel tagastamisele. Kohtumenetluses kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld