← Eesti

3-1-1-92-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-92-11 Otsuse kuupäev

  1. detsember 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi Egon Hirvesoo süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 2 ja AS Jupiter Plus süüdistuses § 297 lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-254 Kassatsiooni esitaja Egon Hirvesoo kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt ja AS Jupiter Plus kaitsja vandeadvokaat Aleksander Vares Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Triin Bergmann Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  4. oktoober 2011, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a kohtuotsused AS Jupiter Plus süüditunnistamises KarS § 297 lg 3 ja Egon Hirvesoo süüditunnistamises KarS § 293 lg 2 p 2 järgi.
  10. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
  11. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  12. juuni
  13. a kohtuotsus muutmata.
  14. Kaitsjate kassatsioonid rahuldada osaliselt.
  15. Mõista Eesti Vabariigilt AS Jupiter Plus kasuks välja 1 030,60 eurot (üks tuhat kolmkümmend eurot ja 60 senti) kassatsioonimenetluses valitud kaitsja tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Käesolevas kriminaalasjas esitati Egon Hirvesoole süüdistus KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi pistise võtmises vähemalt teist korda ja nõudmisega. Süüdistuse asjaolud olid lühidalt järgmised. 1.
  17. E. Hirvesoo nimetati alates
  18. märtsist 2004 Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni mäetööde ohutuse osakonna juhataja ametikohale ja alates
  19. oktoobrist 2006 sama inspektsiooni peadirektori asetäitja ametikohale turujärelevalve alal. Alates
  20. jaanuarist 2008 kuni
  21. detsembrini 2008 oli E. Hirvesoo nimetatud Tehnilise Järelevalve Ameti tööstusohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja kohusetäitja ametikohale. Seega oli E. Hirvesoole pandud haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, millest tulenevalt oli ta ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes. 1.
  23. aasta juunis võttis E. Hirvesoo Fortestar OÜ-lt 7347 krooni lõhkematerjaliseaduse § 69 (RT I 2006, 14, 112) alusel isikute nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise eest ning pädevustunnistuste väljastamise eest.
  24. aasta mais pöördus Fortestar OÜ kvaliteedisüsteemi insener Andrus Märtson E. Hirvesoo poole eesmärgiga saada Fortestar OÜ töötajatele lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistused. E. Hirvesoo soovis pädevustunnistuste väljastamiseks korraldada nende töötajate tasulise koolituse. A. Märtson nõustus koolituse tellimisega.
  25. mail 2006 allkirjastas Fortestar OÜ juhatuse liige E. P. E. Hirvesooga täiendkoolituse töövõtulepingu, mille alusel kanti Fortestar OÜ arvelt E. Hirvesoo arvele 7347 krooni.
  26. juunil 2006 väljastas E. Hirvesoo tunnistused selle kohta, et Fortestar OÜ töötajad on
  27. aasta mais läbinud kursuse „Ohutus lõhkematerjalidega töötamisel” täies mahus ning lahendanud ja analüüsinud ülesannete lahenduskäike.
  28. juunil 2006 väljastas E. Hirvesoo tunnistused selle kohta, et Fortestar OÜ töötajad on lõpetanud kursuse „Ohutus lõhkematerjalidega töötamisel” ja neile on omistatud lõhkematerjalide laohoidja kutse. Samuti väljastas E. Hirvesoo
  29. juunil 2006, võttes haridust tõendava dokumendina aluseks enda poolt väljastatud tunnistused, pädevustunnistused selle kohta, et Fortestar OÜ töötajad on pädevad lõhkematerjali käitlemise korraldajana lõhkematerjaliseaduse § 62 (RT I 2006, 14, 112) alusel. 1.
  30. Samuti võttis E. Hirvesoo
  31. aasta juulis lõhkematerjali konteinerhoidla kasutamis- ja käitamisloa väljastamise eest H. H. vahendusel AS-lt Jupiter Plus 12 000 krooni, millest 8000 krooni sai E. Hirvesoo ja 4000 krooni H. H..
  32. aasta mais pöördus AS Jupiter Plus Pärnus XXXX XX asuva tollilao juhataja A. T. E. Hirvesoo poole eesmärgiga saada AS-le Jupiter Plus luba hoiustada lõhkematerjali väljaspool lõhkematerjaliladu aadressil XXXXX XXX XXx asuval territooriumil. E. Hirvesoo käskis loa saamiseks tellida AS-l Jupiter Plus H. H.-lt tasuline uurimistöö „Planeeritava tollitsoonis asuva lõhkematerjalilao asukoha sobivuse hinnang ohutusraadiuste alusel“, mis ei olnud lõhkematerjaliseaduse §-de 34-41 (RT I 2006, 42, 319) kohaselt vajalik dokument taotluse esitamisel konteinerhoidlas lõhkematerjali hoidmiseks. A. T., olles teadlik, et H. H. on E. Hirvesoo vend, nõustus tasulise uurimistöö tellimisega.
  33. juulil 2007 allkirjastas AS Jupiter Plus juhatuse liige J. S. H. H.-ga töövõtulepingu, mille alusel kanti H. H. arveldusarvele 12 000 krooni, millest H. H. kandis 8000 krooni E. Hirvesoo arvelduS.-ile, kuna uurimistöö koostas H. H. asemel suuremas osas E. Hirvesoo.
  34. mail 2008 vormistas E. Hirvesoo, juhindudes lõhkematerjaliseaduse §-dest 38 ja 41 (RT I, 2007, 66, 408), aadressil XXX XXx XXXXXXX asuvale laole lõhkematerjali konteinerhoidla käitamis- ja kasutusloa. 1.
  35. Samuti võttis E. Hirvesoo
  36. aasta veebruaris Fortestar OÜ-lt 4240 krooni lõhkematerjaliseaduse § 69 (RT I 2006, 14, 112) alusel isikute nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise eest ning pädevustunnistuste väljastamise eest.
  37. aasta septembris pöördus Fortestar OÜ juhatuse liige A. Märtson E. Hirvesoo poole eesmärgiga saada Fortestar OÜ kahele töötajale lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistused. E. Hirvesoo soovis pädevustunnistuste väljastamiseks korraldada nende töötajate tasulise koolituse. A. Märtson nõustus koolituse tellimisega.
  38. septembril 2007 allkirjastas A. Märtson E. Hirvesooga täiendkoolituse töövõtulepingu, mille alusel kanti Fortestar OÜ arvelt E. Hirvesoo arvele 4240 krooni.
  39. veebruaril 2008 väljastas E. Hirvesoo tunnistused selle kohta, et Fortestar OÜ töötajad on läbinud kursuse „Ohutus lõhkematerjalidega töötamisel” täies mahus ning lahendanud ja kaitsnud ülesandeid.
  40. veebruaril 2008 väljastas E. Hirvesoo tunnistuse selle kohta, et Fortestar OÜ üks neist kahest töötajast on lõpetanud kursuse „Ohutus lõhkematerjalidega töötamisel” ja talle on omistatud lõhkematerjalide laohoidja kutse. Samal kuupäeval väljastas E. Hirvesoo, võttes haridust tõendava dokumendina aluseks enda poolt väljastatud tunnistuse, pädevustunnistuse selle kohta, et teine Fortestar OÜ töötaja on pädev lõhkematerjali käitlemise korraldajana lõhkematerjaliseaduse § 62 (RT I 2006, 42, 319) alusel.
  41. Samas kriminaalasjas süüdistati A. Märtsonit KarS § 297 lg 2 järgi vähemalt teist korda pistise lubamises ja andmises E. Hirvesoole, Fortestar OÜ-d KarS § 297 lg 3 järgi oma organi liikme A. Märtsoni tegevuse kaudu pistise andmises E. Hirvesoole ja AS-i Jupiter Plus KarS § 297 lg 3 järgi juhtivtöötaja A. T. tegevuse kaudu pistise andmises E. Hirvesoole H. H. vahendusel.
  42. Harju Maakohtu
  43. jaanuari
  44. a otsusega tunnistati E. Hirvesoo süüdi KarS § 293 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati kahe-aastase vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. E. Hirvesoo tunnistati süüdi pistise võtmises AS-lt Jupiter Plus ja kahel korral pistise võtmises A. Märtsonilt, kes teisel korral pistist andes oli ka Fortestar OÜ juhatuse liige. Sama otsusega tunnistas maakohus E. Hirvesoole pistise andmises KarS § 297 lg 3 järgi süüdi AS-i Jupiter Plus, keda karistati üheksateistkümne tuhande euro suuruse rahalise karistusega. Süüdistatavad A. Märtson ja Fortestar OÜ mõisteti vastavalt KarS § 297 lg-te 2 ja 3 järgi õigeks, kuna A. Märtsonil puudus tahtlus pistist anda, sest ta ei pidanud teadma ega aru saama, et ettevõtte töötajatele tasu eest läbi viidud koolitus on samas ka tasu eest pädevustunnistuste ostmine.
  45. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid riigiprokurör Triin Bergmann, E. Hirvesoo kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt ja AS Jupiter Plus kaitsja vandeadvokaat Aleksander Vares. 4.1 Prokurör taotles maakohtu otsuse tühistamist A. Märtsoni KarS § 297 lg 2 järgi ja Fortestar OÜ KarS § 297 lg 3 järgi õigeksmõistmises ning nende süüdistunnistamist ja karistamist. Prokurör leidis, et kohtu järeldused tahtluse puudumise osas on ebaõiged, kuivõrd objektiivselt leidis tõendamist, et A. Märtson oli juba
  46. aastast teadlik, et E. Hirvesoo väljastab pärast eraisikuna tasuliste koolituste läbiviimist koolitustel osalejatele ametiisikuna vastavad pädevustunnistused ilma täiendavat eksamit läbi viimata. Seda, et pädevustunnistuste saamine toimus läbi E. Hirvesoo lihtsustatud korras, kinnitab muuhulgas E. Hirvesoo
  47. juuni
  48. a elektronkiri A. Märtsonile, kus ta pärast koolituse lõppu teatab, et pädevustunnistuste saamiseks tuleb vaid tasuda riigilõiv ja küsib veel lisaks, millistele koolitusel osalenud isikutele on vaja väljastada lao pädevuslik tunnistus. Seega oli A. Märtson teadlik, et mingeid täiendavaid toiminguid peale riigilõivu tasumise ei pidanud tegema ja pädevustunnistused väljastas E. Hirvesoo, tuginedes enda poolt läbi viidud koolitusele. Kohtu järeldusega on vastuolus ka A. Märtsoni
  49. oktoobri
  50. a elektronkiri, kus ta pöördub E. Hirvesoo poole, teatades, et Fortestar OÜ-le on vaja lõhkematerjali käitlejaid, milleks soovivad tellida E. Hirvesoolt koolitust ning lisaks soovib ta saada tootmisjuhile ja kvaliteedikontrolörile ladude opereerimise õigust. Seega pidas A. Märtson vähemalt võimalikuks, et pärast tasuliste koolituste läbiviimist väljastab E. Hirvesoo samadele töötajatele pädevustunnistused. 4.2 E. Hirvesoo kaitsja apellatsioonis taotleti E. Hirvesoo õigeksmõistmist. Kaitsja märkis, et kohtuotsuse põhjendused on raskesti jälgitavad, kohati vastuolulised ega ole veenvad. Pistist ei ole võimalik võtta ilma, et seda keegi annaks. Kui kohus mõistis A. Märtsoni ja Fortestar OÜ pistise andmises õigeks, siis oleks tulnud E. Hirvesoo õigeks mõista ka nendelt isikutelt pistise võtmises. Tegelikult esines ekvivalentsussuhe E. Hirvesoo poolt reaalselt läbi viidud koolitustegevuse ja selle eest talle makstud tasu vahel. Pistise nõudmise all tuleb mõista pistise kategoorilist küsimist isikult, kelle seaduslikku taotlust ametiisik võis ja pidi täitma. E. Hirvesoo ei ole kelleltki kategooriliselt raha nõudnud. Kohus on jätnud põhjendamatult kõrvale AS Jupiter Plus esindaja J. S.-i ütlused selle kohta, et uurimistööd vajas ettevõte selleks, et selgitada välja kas üldse majanduslikult tasub hakata tegelema lõhkematerjalide suuremas koguses ladustamise ja lao ehitamisega või jätkata endiselt lao rentimisega. Kuna uurimistöö tulemus näitas, et lao ehitamine on majanduslikult kasulik, siis esitaski A. T. ettevõtte nimel Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile taotluse pürotehniliste toodete käitlemisloa saamiseks. 4.3 AS Jupiter Plus kaitsja taotles samuti kaitsealuse õigeksmõistmist või alternatiivselt kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leidis, et pistise andmine ei ole tõendatud. Uurimistöö eest raha andmine ei ole vaadeldav pistisena. Lisaks sellele ei olnud AS-i Jupiter Plus uurimistöö tellimise, vastuvõtmise ja uurimistöö eest tasumise ajal veel esitanud taotlust ladustamisloa saamiseks. Seega ei saanud AS Jupiter Plus kaugeltki eeldada ega pidada isegi teoreetiliselt võimalikuks, et H. H.-le tasu maksmine võib tuua endaga kaasa loa väljastamise.
  51. Tallinna Ringkonnakohtu
  52. juuni
  53. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. 5.1 Ringkonnakohus leidis, et maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel tulnuks E. Hirvesoo lõhkematerjalide käitlemise täiendkoolituse läbiviimises ja lõhkematerjali käitleja pädevustunnistuste väljastamises Fortestar OÜ-le õigeks mõista. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et E. Hirvesoo oleks seadnud lõhkematerjali käitleja pädevustunnistuste väljastamiseks tingimuse, et eelnevalt peab tema käest tellima tasulise täienduskoolituse. Tasulise täiendkoolituse läbiviimises E. Hirvesoole süüdistust esitatud ei ole. Talle heidetakse süüdistuses ette vaid seda, et pärast täiendkoolituse läbiviimist väljastas ta koolituse läbinud isikutele pädevustunnistused. Süüdistuses on käsitletud E. Hirvesoo tegevust pädevuslubade väljastamisel lubatud teona, s.o pistise võtmisena. Vaatamata sellele põhjendas prokurör maakohtus ja ringkonnakohtus E. Hirvesoo süüd sellega, et pärast E. Hirvesoo poolt läbi viidud täienduskoolitust ja enne pädevustunnistuste väljaandmist oleks keegi teine isik pidanud pädevustunnistuste taotlejate teadmisi kontrollima. Kuna Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis ei olnud sel ajal pädevustunnistuste väljaandmise täpset korda kehtestatud, siis väljastas E. Hirvesoo pädevustunnistused ise pärast täiendkoolituse läbiviimist. 5.2 AS Jupiter Plus puudutavas osas nentis ringkonnakohus, et KrMS § 61 lg 2 alusel on maakohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja kohtuniku siseveendumuse kujunemine on lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta E. Hirvesoo ja AS Jupiter Plus neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistab. Kohtukolleegiumil puudub alus tõendeid teisiti hinnata. Apellatsioonides korratakse samu väiteid, mida süüdistatavad ja nende kaitsjad esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Ringkonnakohus märkis, viidates Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-23-11, et ringkonnakohus ei pea kõikidele apellatsiooni väidetele vastama, kui maakohus on otsuses neid käsitlenud. AS Jupiter Plus esindaja J. S.-i ja tunnistaja A. T. ütlustest nähtub, et esmalt pöördus J. S. E. Hirvesoo poole, et teada saada, mida tuleb teha lõhkeainete laoloa saamiseks. E. Hirvesoo vastas, et kõigepealt tuleb teha sobivusuuring. E. Hirvesoo tegigi koos oma vennaga sobivusuuringu ja väljastas pärast seda lõhkeaine laoloa. Muid seaduses sätestatud dokumente ta laoloa taotlejalt ei nõudnud. Seega ei vasta tõele AS Jupiter Plus kaitsja väide, et asutus pöördus E. Hirvesoo poole vaid uurimistöö tellimiseks. Tähtsust ei ole ka asjaolul, et kirjalikku taotlust laoloa saamiseks ei olnud uurimistöö tegemise ajaks veel esitatud, sest mõlemad osapooled olid kokku leppinud selles, et pärast uurimistöö tegemist väljastatakse lõhkeainete laoluba. 5.
  54. Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et pistise korduv nõudmine E. Hirvesoo poolt ei ole tõendamist leidnud, siis mõistis ta E. Hirvesoo süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1 järgi õigeks ja mõistis talle kergema karistusena KarS § 293 lg 2 p 2 järgi 10 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. Prokuröri apellatsioon jäeti rahuldamata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  55. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid E. Hirvesoo kaitsja T. Pilt ja AS Jupiter Plus kaitsja A. Vares.
  56. E. Hirvesoo kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu
  57. juuni
  58. a ja Harju Maakohtu
  59. jaanuari
  60. a kohtuotsuste tühistamist E. Hirvesoo süüdimõistmise ja karistamise osas ning E. Hirvesoo täielikku õigeksmõistmist. Kassaator leiab, et maakohtu otsuses ei ole sisuliselt käsitletud pistise nõudmise tunnuste esinemist E. Hirvesoo käitumises ja see koosseisu tunnus ei ole tõendatud. Tunnistajate J. S.-i ja A. T. ütlustest nähtub, et uuringu teostamiseks pöördus AS Jupiter Plus alles siis E. Hirvesoo poole, kui teisi võimalusi sellise uuringu tegemiseks ei leitud. Seejuures E. Hirvesoo üksnes soovitas uuringu läbiviimist, kuid ei nõudnud seda ega näidanud selle läbiviimiseks initsiatiivi. Ka puuduvad maakohtu otsuses põhjendused, millest lähtuvalt loeti E. Hirvesoo pistise nõudmine tõendatuks. Ringkonnakohus neile menetlusõiguse rikkumistele tähelepanu aga ei pööranud, vaid leidis üksnes, et maakohtu otsuse põhjendused on piisavalt selged ja jälgitavad. Sellega rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest jättis sisuliselt analüüsimata pistise nõudmise või võtmise koosseisude täidetuse E. Hirvesoo poolt. Samuti kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust, mõistes E. Hirvesoo süüdi pistise nõudmises. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et E. Hirvesoo ei nõudnud ega võtnud AS-lt Jupiter Plus pistist.
  61. AS Jupiter Plus kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, leides, et kohtud on AS Jupiter Plus süüditunnistamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Samuti taotleb kaitsja kaitsealuse menetluskulude hüvitamist. 8.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta apellatsioonis esitatud väited, mida pole ka maakohus oma otsuses käsitlenud. Kohtud on tõendeid uurinud ja hinnanud pealiskaudselt ja jätnud otsused olulises osas põhistamata. Kohtuotsustes on jäetud seisukoht võtmata tunnistajate R. U. ja M. R.-i ütluste suhtes ja on keskendutud üksnes tunnistajate T. S.-i ja T. R.-i ütluste hindamisele. Kui kohtud ei pidanud osade tunnistajate ütlusi usaldusväärseks, siis pidanuks seda kohtuotsuses märkima ja ka põhjendama. Kuna tunnistajate R. U. ja M. R.-i ütluste kohta pole kohtuotsustes sellist märget tehtud, siis on kohtud jätnud need ütlused lihtsalt tähelepanuta ning seeläbi kohtuotsused nõutud ulatuses põhjendamata. Asjaolu, et kohus on analüüsinud ühtesid tõendeid ja jätnud teised tõendid täielikult analüüsimata, samuti tõendite vahelised vastuolud kõrvaldamata, on vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. 8.2 Lõhkematerjaliseaduse näol on tegemist väga keerulise õigusaktiga, mille ühese tõlgendamisega on raskusi nii Tehnilise Järelevalve Ametil kui ka kohtutel. Ka AS-i Jupiter Plus töötajatel oli äärmiselt raske kui mitte võimatu hinnata seda, kas nende poolt Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile esitatud dokumendid on korrektsed või mitte ning AS Jupiter Plus korraldas oma tegevust õigustatult selle inspektsiooni esindaja E. Hirvesoo näpunäidete järgi. Seetõttu ei osanud nad ka kuidagi arvata, et uuringu eest makstud raha hakatakse käsitlema pistisena. Maakohtu seisukoht, et AS-i Jupiter Plus töötajatel oli sisene tunnetus, et E. Hirvesoo võib tasu eest väljastada ka dokumente, mille saamiseks ei ole läbitud seadustes ette nähtud menetlust, on paljasõnaline ega põhine uuritud tõenditel. 8.3 E. Hirvesoo ei soosinud kuidagi AS-i Jupiter Plus. AS-le Jupiter Plus hiljem,
  62. aastal väljastatud ja üksnes korrigeeritud load sisaldasid endas tegelikult oluliselt leebemaid tingimusi kui E. Hirvesoo poolt välja antu. Need tingimused puudutavad nii lubatud pürotehniliste vahendite kogust kui ka lubade kestust. Samuti pole tõene kohtute sedastus, et AS-le Jupiter Plus väljastati laoluba üksnes sobivusuuringu alusel. Seda tõendab asjaolu, et süüdistatav taotles mitme kuu jooksul erinevaid kooskõlastusi mitmetelt ametiasutustelt ja selle kohta on kriminaalasjas olemas nii dokumendid kui ka tunnistajate ütlused. Seega ei ole põhjendatud kohtute järeldus, et AS Jupiter Plus sai laoloa vastuteenena sobivusuuringu eest tasutu vastu. Sellist järeldust ei kinnita ka loa taotlemise ja rahade liikumise ajaline järgnevus. Kuna
  63. mai
  64. a loas on pürotehnilise aine kogused arvutatud välja H. H.-lt tellitud uurimistöö põhjal ja viimati väljaantud loas on Tehnilise Järelevalve Amet lähtunud nimetatud loas märgitud kogustest, siis on ilmne, et uurimistöö tulemused on olnud paikapidavad ka hiljem Tehnilise Järelevalve Ameti poolt lubade väljaandmisel. Selle tõttu on kohtute järeldus uurimistöö ebavajalikkusest ebaõige ning eeltoodud väidetega arvestama jätmisel rikuvad kohtud otsuse põhjendatuse nõuet. 8.4 Sobivusuuringu tellimine oli AS-le Jupiter Plus majanduslikult vajalik hindamaks, kas oma lao kasutuselevõtt on rentaablim ja mõistlikum kui lao rentimine. AS Jupiter Plus tellis uurimistöö, et hinnata loa taotlemise vajalikkust, ehk kas olemasolevates tingimustest on laoplatsil võimalik ladustada piisavat kogust lõhkeainet või on ladustamiseks vaja püstitada lisarajatisi, mille ehitusmaksumus ei õigusta investeeringu tulemusena teenitavat tulu. Tegemist on tavapärases ärikäibes laialt kasutatava praktikaga, kus ettevõtja võrdleb rajatiste püstitamise maksumust ladustamisteenuse sisseostmise hinnaga. Juhul, kui vajaliku koguse ladustamiseks oleks tulnud püstitada kallihinnalisi kaitserajatisi, siis oleks AS Jupiter Plus loobunud loa taotlemisest, kuna see ei oleks andnud kokkuhoiu efekti. Uurimistöö koostati loa taotlemise menetluse väliselt, uurimistöö tulemuste pinnalt otsustati taotluse sisseandmine Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja uurimistööst ammutas inspektsioon loa menetlemiseks vajalikku teavet. Jättes selle kaitseversiooni ja seda kinnitavad tõendid hindamata, on kohtud samuti eksinud otsuse põhistatuse nõude vastu. 8.5 Maakohus on otsuse põhistamisel lähtunud üksnes kaudsete tõendite, sh tunnistajate T. S.-i ja T. R.-i ütlustest, kes loa andmise menetluses ei osalenud. Seega said nad üksnes oletada, et AS Jupiter Plus oli arvestanud asjaoluga, et tasudes uurimistöö eest, mida neile vajaliku lõhkematerjalilao käitamisloa väljastamiseks tegelikult vaja ei olnud, saavad nad soovitud lõhkematerjalilao loa. Käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsustest ei nähtu, kuidas tunnistajate T. R.-i ja T. S.-i ütluste põhjal saab teha järeldusi ekvivalentsussuhte tekkimise kohta. 8.6 Kohtud pole toonud esile ega teinud lugejale arusaadavaks millised tõendamist leidnud asjaolud näitavad pistise andmise koosseisu täitmist. AS Jupiter Plus pole üheski pürotehnilise materjali lao loa menetlemise staadiumis ega hiljem varjanud sobivusuuringu tellimist. See asjaolu on tõendatud tunnistaja T. R.-i ütlustega maakohtus. Järelikult polnud AS Jupiter Plus teadlik sobivusuuringu tellimise mittevajalikkusest ega ebaseaduslikkusest ja tegutses heauskselt. AS Jupiter Plus väidetava kuriteo järgne käitumine viitab selgelt pistise andmiseks otsese ja kaudse tahtluse puudumisele. Kohtud ei ole oma otsustes eelnimetatud kahtlust kõrvaldanud, millega on samuti rikutud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet. 8.7 Riiklik süüdistus ja kohus ei ole teinud vahet lõhkematerjaliseaduse §-de 39 (lõhkematerjalilao käitamisluba) ja 41 (lõhkematerjali hoidmine väljaspool lõhkematerjaliladu) alusel väljastataval loal. Samuti on kohtud eksinud lubade menetlemise õiguspärasuse hindamisel transiitloale antud hinnangutega. Seega kohtud on kohaldanud valesti materiaalõigust. 8.8 Ringkonnakohus on oluliselt eksinud, väites, et laoloa kirjaliku taotluse esitamisel alles pärast uurimistöö valmimist ei ole tähtsust, kuna “mõlemad osapooled olid kokku leppinud selles, et pärast uurimistöö tegemist väljastatakse lõhkeainete luba”. Kohtuotsusest paraku ei selgu, kelle vahel ja millal selline kokkulepe sõlmiti. Samuti pole võimalik kohtuotsusest mõista, milliste tõendite alusel on kohus jõudnud järeldusele, et pooled olid leppinud kokku loa väljastamises pärast uurimistöö teostamist. Kohtuasja materjalidest on samuti näha, et luba ei väljastatud koheselt pärast uurimistöö valmimist, vaid selleks kulus ligi 9 kuud. Seega on ka eelviidatud väite puhul kohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
  65. Kassatsioonivastuses leiab riigiprokurör T. Bergmann, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja järginud kriminaalmenetlusõigust ning seega puuduvad alused kohtuotsuste tühistamiseks. Prokuratuur ei nõustu väitega, et kohtud on otsuste tegemisel tuginenud vaid kaudsetele tõenditele, vaid leiab, et uuriti nii otseseid kui ka kaudseid tõendeid, mille kogum tervikuna kujundas kohtute siseveendumuse. Tõendamist leidis, et nimetatud uurimistöö ei olnud vajalik konteinerhoidla ega püsiva laoloa taotluse esitamiseks ega ka ohutusraadiuste väljaarvutamiseks, sest arvutamismeetodid tulenesid otseselt seadusaktidest. Sellest hoolimata soovis E. Hirvesoo uurimistöö tellimist ja esitamist ning võttis selle hiljem ka loa väljastamisel ja väljastatud loa õigustamisel aluseks. Tegelikkuses, kuna tegemist oli konteinerhoidlaga, ei olnud vajalik saada ka erinevate ametkondade kooskõlastusi, mida AS Jupiter Plus väidetavalt nii kaua hankis. Kuivõrd AS Jupiter Plus tegevus oli otseselt seotud pürotehnika transiidi ja seetõttu ka pürotehnika ajutise Eesti Vabariigi territooriumil ladustamisega, siis oli laoloa saamine ettevõtte tegevuse sujuva jätkumise jaoks olulise tähtsusega. Oluline oli ka transiidilubade saamine, mis sõltus omakorda olulisel määral ladustamisvõimaluste olemasolust. Teatud ajavahemikul, sealhulgas süüdistuses nimetatud ajal, oli E. Hirvesoo sisuliselt ainuke ametnik, kes AS-le Jupiter Plus lubasid väljastas ja samuti ettevõtte tegevuse üle järelevalvet teostas. Seega ilmselgelt tundis pistise andja survet pistise andmiseks, kuivõrd sõltus oma majandustegevuses E. Hirvesoo otsustest. Seega eksisteeris ka ilmne ekvivalentsussuhe. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  66. Kaitsjate kassatsioonides heidetakse maa- ja ringkonnakohtule ette peamiselt põhjendamiskohustuse rikkumist. Kassaatorid leiavad, et kohtud ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja on jätnud kaitseversiooni kinnitavad tõendid põhjendamatult kõrvale. Samuti on kohtud üksnes oletustele tuginevalt leidnud, et AS Jupiter Plus tegutses väidetavat pistist andes tahtlusega ja olemas oli ka pistise andmise jaoks nõutav ekvivalentsussuhe.
  67. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem korduvalt märkinud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  68. oktoobri
  69. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-88-06, p 11 ja
  70. märtsi
  71. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-127-06, p 6). Kohtuotsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on kõiki asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, ka arvestanud. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel neid nõudeid järgitud ei ole.
  72. Maakohtu otsusest nähtub, et AS Jupiter Plus süüditunnistamisel KarS § 297 lg 3 järgi tugines kohus tunnistajate T. S.-i ja T. R.-i ütlustele. Maakohus leidis nendele ütlustele tuginedes, et E. Hirvesoo nõutud uurimistööd „Planeeritava tollitsoonis asuva lõhkematerjalilao asukoha sobivuse hinnang ohutusraadiuse alusel“ polnud tegelikkuses loa taotlemiseks vaja. Kohtu hinnangul nõudis E. Hirvesoo taolist dokumenti selleks, et õigustada AS-lt Jupiter Plus loa väljastamise eest tasu saamist. AS Jupiter Plus huvides töötavad isikud olid teadlikud, et tänu – s.t tasu eest saab asju korda ajada. Siit nähtub, et neil oli olemas sisemine tunnetus, et E. Hirvesoo võib tasu eest väljastada ka dokumente, mille saamiseks ei ole läbitud ettenähtud seaduslikku menetlust.
  73. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kaitsjate väidetega, et maakohus on jätnud kogumis hindamata E. Hirvesoo, AS Jupiter Plus esindaja J. S.-i ning tunnistajate A. T., M. R.-i ja R. U. ütlused. Tunnistajate ütlusi on kohtud hinnanud ühekülgselt, üksnes süüdistust kinnitavas osas ja on jätnud hindamata kaitseväidetega kokkulangeva osa – selle, et tellitud uurimistöö oli AS-le Jupiter Plus vajalik, hindamaks lao rajamise või alternatiivina lao rentimise rentaablust ja et uute lubade väljastamisel võeti aluseks seesama väidetavalt puudulik luba ning selle juurde kuuluv dokumentatsioon. Maakohus on jätnud hindamata ka mitmed kaudsed ja dokumentaalsed tõendid, millel võib olla tähtsust kriminaalasja lahendamisel. Nii on komisjon, koosseisus Põhja Politseiprefektuuri, Põhja-Eesti Päästekeskuse ja Harjumaa Tööinspektsiooni esindaja, inspekteerinud AS Jupiter Plus pürotehniliste toodete ladu aadressil XXX XXx XXXXXXX ja tunnistanud lao ohuklassiga 1.3 ja 1.4 toodete hoidmiseks kasutuskõlblikuks. Samuti nähtub maakohtus uuritud tõenditest, et AS Jupiter Plus juhataja J. S.-i ja H. H. vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel on uuring ka reaalselt tehtud ja AS-le Jupiter Plus üle antud. Need kaudsed tõendid, mis võivad viidata nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu puudumisele süüdistatavate käitumises, on kohus jätnud tõendite hindamisel tähelepanuta. Maakohus ei ole viidatud ütlusi ega dokumentaalseid tõendeid tunnistanud lubamatuks, ebausaldusväärseks ega muul moel hinnanud. Tõendite selline selektiivne hindamine on ühelt poolt põhistamiskohustuse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 ja teisalt kohtuliku uurimise ühekülgsus KrMS § 338 p 1 tähenduses. Nende minetustega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes.
  74. Jättes esimese astme kohtu kriminaalmenetlusõiguse rikkumised kõrvaldamata ning kaitsjate apellatsioonidele vastamata, rikkus ringkonnakohus süüdistatavate kaitseõigust, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samuti rikkus ringkonnakohus otsuse järeldusi põhjendamata jättes KrMS § 339 lg 1 p 7 nõudeid. Nii on ringkonnakohus asunud seisukohale, et mõlemad osapooled, s.o E. Hirvesoo ja AS Jupiter Plus leppisid kokku lõhkeainete laoloa väljastamises pärast uurimistöö tegemist. Otsusest ei nähtu aga, millistel tõenditel ringkonnakohtu selline järeldus põhineb.
  75. Seoses ringkonnakohtu otsuses sisalduva viitega kriminaalasjas nr 3-1-1-23-11 tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p-le 18, mille kohaselt ringkonnakohus ei pea otsuse põhiosas andma vastust apellatsiooni kõikidele väidetele, märgib kriminaalkolleegium täpsustavalt järgmist. 15.1 Viidatud otsuse p-s 18 kordas kriminaalkolleegium, et "apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub". 15.2 Kooskõlas KrMS § 342 lg-ga 1 peab ringkonnakohus otsuse tegemisel juhinduma sama seadustiku §-dest 305-314, arvestades § 342 lg-s 3 sätestatud erisusi. KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omad põhjendused. Esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmine ei õigusta aga loobumist apellatsioonis esitatud selliste argumentide analüüsist, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud. Eriti on aga ringkonnakohtu motiivide esitamine vajalik juhul, kui apellatsioonis viidatakse kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele esimese astme kohtus. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et ta ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud argumente (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  76. veebruari
  77. a otsus asjas nr 3-1-1-108-10, p 9).
  78. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 339 lg 1 p-st 7 ja lg-st 2, § 363 p-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 6, rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt kaitsjate kassatsioonid, tühistab Harju Maakohtu
  79. jaanuari
  80. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  81. juuni
  82. a kohtuotsused osaliselt, s.o AS Jupiter Plus süüditunnistamises ja karistamises KarS § 297 lg 3 ning E. Hirvesoo süüditunnistamises ja karistamises KarS § 293 lg 2 p 2 järgi ja saadab kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu otsuse muutmata.
  83. AS Jupiter Plus kaitsja taotleb Riigikohtult AS Jupiter Plus poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kaitsja lisatud dokumentidest nähtuvalt kulutas kaitsja kassatsioonimenetlusele 11,75 töötundi, mistõttu kassatsioonimenetluse kuluks kujunes 1 236,72 eurot (s.o 1 030,60 eurot ja käibemaks 206,12 eurot). Kaitsja märgib taotluses, et AS-l Jupiter Plus on juriidilisest isikust käibemaksukohustuslasena võimalus saada riigilt käibemaks tagasi, mistõttu kaitsja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. E. Hirvesoo kassatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotlust ei ole Riigikohtule esitatud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja kaebemenetluses peab ta kandma üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  84. veebruari
  85. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-06, p 10.2;
  86. mai
  87. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08, p 14;
  88. aprilli
  89. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-110-09, p 61 ja
  90. septembri
  91. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22). Kuna Riigikohus tuvastas, et kasseeritud kohtuotsus ei olnud seaduslik ja põhjendatud, tuleb kassatsioonimenetluses valitud kaitsja tasu AS-le Jupiter Plus hüvitada. Taotluses nimetatud kaitsjatasu on kolleegiumi hinnangul KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik. Seetõttu tuleb AS-le Jupiter Plus hüvitada kassatsioonimenetluses valitud kaitsja tasu katteks vastavalt kaitsja taotlusele 1 030,60 eurot. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.