RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-86-11 20. dets

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Kohus pidas kaebust ilmselgelt perspektiivituks põhjusel, et kaebaja on esitanud sama kartserikaristuse määramise käskkirja peale tühistamiskaebuse, mille kohtulik menetlemine on küll pooleli, kuid I astme kohus lõpetas asja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Teiseks leidis kohus, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlusaluse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Ka kahju hüvitamise nõue oleks perspektiivitu, sest tegemist pole hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahjuga vastavalt RVastS § 9 lg-le

1. Tuvastamiskaebuse võimalik rahuldamine ei annaks kaebajale reaalset eelist ega parandaks tema olukorda.
2. M. Paksin esitas
3. juunil 2011 Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a määruse peale määruskaebuse, milles taotles riigilõivust vabastamist.
6. Tartu Halduskohtu
7. juuni
8. a määrusega vabastati M. Paksin määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt. Kaebajat kohustati tasuma riigilõivu neli eurot ja kohus selgitas, et selle nõude peale ei saa kaevata. Riigilõivu tasumisest osaliselt vabastamist põhjendas kohus sellega, et kaebaja isikukontol oli vaba raha 9,21 eurot ja "iga kuu laekub tema arvele 10 eurot".
9. M. Paksin esitas Tartu Halduskohtu
10. juuni
11. a määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tartu Halduskohtu
12. juuli
13. a määrusega käiguta ja anti 10 päeva määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et M. Paksinil tuleb esitada "selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus ja määruskaebuse põhjendused" ning tasuda riigilõiv. M. Paksin esitas seepeale kohtule taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
14. Tartu Halduskohtu
15. augusti
16. a määrusega vabastati M. Paksin riigilõivust määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
17. juuni
18. a määruse peale ja võeti määruskaebus menetlusse. Kohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
19. Tartu Ringkonnakohtu
20. septembri
21. a määrusega jäeti Tartu Halduskohtu
22. juuni
23. a määrus muutmata ja M. Paksini määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et "kaebaja on kohustatud tasuma 4 euro suuruse riigilõivu, sest peale selle maksmist jääb kaebaja isikukontole järgi mõistlik summa ning lisaks laekub sinna iga kuu 10 eurot lisaks". MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
24. M. Paksin esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles taotleb, et teda vabastataks riigilõivu tasumisest. M. Paksin selgitab, et pärast lõivu tasumist jääks talle liiga vähe raha mõistlike kulutuste tegemiseks, et määruskaebuse esitamisel tema kontol olnud 9,21 eurot kulus elektri eest tasumiseks, ja et kontole laekuvast 10 eurost jääb kasutamiseks vaid kolm eurot, sest ülejäänud osa läheb vabanemisfondi ja nõuete täitmiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
25. Kolleegium jääb
26. oktoobri
27. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-55-11 ja
28. detsembri
29. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-81-11 esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Viidatud määrustes ei pidanud kolleegium 4,47 eurot ja 4,33 eurot pärast lõivu tasumist kinnipeetava vabakasutuskonto vaba jäägina piisavaks kinnipeetava põhjendatud kulutuste tegemiseks. Kolleegiumi arvates oleks ka 5,21 eurot, mis jäänuks kohtute seisukohast lähtudes M. Paksini kontole pärast lõivu tasumist, sedavõrd väike jääk, et lõivunõudega piirataks ülemääraselt kinnipeetava võimalusi teha mõistlikke kulutusi. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttest (tl 6) nähtub aga, et kuigi konto saldo oli 9,21 eurot, oli see reserveeritud juba tehtud kulutuste eest tasumiseks ja konto vaba jääk oli 0 eurot. Seega puudus kaebajal tegelikult võimalus tasuda kohtute poolt nõutud lõivu.
30. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõtetest (tl-d 6 ja 17) nähtub, et kaebaja kontole iga kuu 10 euro suuruse laekumise esiletoomine kohtulahendi ühe põhjendusena on eksitav. Nimelt selgub nimetatud kontoväljavõtetest, et igast 10-eurosest sissemaksest kantakse vabanemisfondi ja nõuete täitmiseks 7 eurot. Kaebajale jäi igast 10-eurosest sissemaksest kasutamiseks 3 eurot.
31. Kolleegium selgitab, et vastavalt kohtuasjas nr 3-3-1-93-09 tehtud kohtulahendile (p 12) tuleb kartserikaristuse kohaldamise puhul pidada võimalikuks RVastS § 9 lg 1 mõttes mittevaralise kahju hüvitamist vabaduse võtmise tõttu. Samuti selgitab kolleegium, et kui tühistamiskaebuse esitamisega alanud kohtumenetlus on lõpetatud kaebetähtaja rikkumise tõttu, ei võta see kaebajalt õigust pöörduda kohtusse sisult sarnase kaebusega, milles esitatakse tuvastamis- või kahju hüvitamise nõue. Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemiseks arvates (

§ 9

lg 1), tuvastamiskaebuse kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates (

§ 9

lg 5) ja kahju hüvitamise kaebuse kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama (

§ 9lg 4).

Seega ei ole M. Paksini esitatud määruskaebus käsitatav ka perspektiivituna. 12. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 91

lg 1 alusel Margus Paksin vabastada riigilõivu tasumisest ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu

1. juuni
2. a ja Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a määrused haldusasjas nr 3-11-1408 ja saadab määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann