Kohtuotsus saab olla õigusjõuline eeldusel, et sellele eelnenud kohtumenetlus vastab põhiseadusest ja seadusest tulenevatele nõuetele.
§-s 14 on sätestatud põhiõigus menetlusele ja korraldusele, mis nõuab muuhulgas, et kohtumenetlus oleks õiglane (õigus õiglasele menetlusele). Õiglane on menetlus, mis aitab kaasa menetluses õige tulemuse saavutamisele.
§-s 15 on sätestatud põhiõigus kaitsta oma õigusi kohtus ja nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel õigusaktide põhiseadusevastaseks tunnistamist.
lg-s 5 on sätestatud põhiõigus kaevata enda suhtes tehtud otsuse peale edasi kõrgemalseisvale kohtule. Seaduses sätestatud kohtumenetluse reeglid ja edasikaebevõimalus kolmeastmelises kohtusüsteemis peaksid tagama, et nimetatud põhiõigused realiseeruvad. Seetõttu on enamikel juhtudel Riigikohtu kassatsioonimenetlus viimane võimalus kohtuotsust vaidlustada. Pärast Riigikohtu otsust (või otsust kaebust mitte menetleda) alama astme kohtu otsus jõustub. 25. Teisalt pole elu mitmekesisust arvestades ootamatu, et kohtumenetluse reeglid ei suuda kõikidel juhtudel tagada menetluse õiget tulemust. Piiratud juhtudel on seadusandja näinud ette võimaluse jõustunud kohtuotsuste teistmiseks, et kõrvaldada kahtlus kohtuotsuse õigsuse osas. See tähendab, et nendel juhtudel kaaluvad teised väärtused üles kohtuotsuse õigusjõust tulenevad õigusrahu ja õiguskindluse kui põhiseaduslikud väärtused. Eelkõige võivad sellisteks väärtusteks olla õigus õiglasele menetlusele (
) koos põhiõigustega, mida sellise menetluse tulemus (kriminaalmenetluse puhul eelkõige karistus) riivab. 26. H. Antsovit karistati vabadusekaotusega, seetõttu riivas karistus tema
lg 1 sätestatud põhiõigust vabadusele.
lg 2 p 1 kohaselt võib vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras - süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks. H. Antsovilt võeti vabadus süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks, kuid tekib küsimus, kas menetlus, mis õigusjõulise süüdimõistva kohtuotsuseni viis, oli õiglane ja viis kahtlusteta õige tulemuseni. 27. Küsimust kohtuotsuste vastuolust ei tõusetuks, kui S. Raidma ja H. Antsovi kriminaalasju ei oleks eraldatud. Nagu käesolevalgi juhul võib kriminaalasjade eraldamine kaasa tuua vastuolulised otsused kuriteosündmuse toimumise osas. Sellest tulenevalt võib tekkida kahtlus, kas menetlus, mis viis isiku süüdimõistmiseni, oli õiglane. Üldkogu arvates riivab selline olukord
sätestatud õigust vabadusele koostoimes
28. Eeltoodud kaalutlustel ja lähtudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (
JKS) § 3 lg-st 3, § 4 lg-st 1 ja §-st 10, algatab üldkogu käesolevas kriminaalasjas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kaasab menetlusse Riigikogu, õiguskantsleri, justiitsministri, Riigiprokuratuuri ja Eesti Advokatuuri ning küsib menetlusosaliste arvamust KrMS §-s 366 sätestatud kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtulahendi teistmise aluste (või vajaliku aluse puudumise) põhiseaduspärasuse kohta. 29. Riigikohtu üldkogu arutab H. Antsovi kriminaalasja kirjalikus menetluses. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.