← Eesti

3-2-1-138-11

Obsah (9)§ 654§ 440§ 652§ 692§ 691§ 162§ 174§ 137§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 688 lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud ka menetlusõiguse norme, mis on kaasa toonud väära otsuse. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress ei hõlma VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivitusintressi (viivist). Võlgnikul ei ole tulenevalt VÕS § 88 lg-st 9 õigust ilma võlausaldaja nõusolekuta kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda määrata. Ringkonnakohus on rikkunud

§ 654

lg-t 5, kuna ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja maakohtu menetluses esitatud väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohus heitis hagejale ette, et ta ajas hagiavalduses segamini intressi ja viivise. Järgmises maakohtule esitatud menetlusdokumendis hageja aga selgitas, et peab silmas viivitusintressi ehk viivist. Samuti märkis ta seda vastuses apellatsioonkaebusele. Seega on ta hagi väidetavat ebaselgust täpsustanud ja see ei saa olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud ka

§ 440lg-t 1, § 652 lg-t 7 ja § 654 lg-d 4 ja 5.

Kostja võttis hagi maakohtus õigeks 30 350 krooni ulatuses.

§ 652lg 7 kohaselt on hagi õigeksvõtt siduv ka kõigis järgnevates kohtuastmetes.

Hageja juhtis sellele tähelepanu vastuses apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus tühistas otsuse ka õigeksvõetud osas ning ei ole hageja seisukohaga õigeksvõtu kohta arvestanud ega põhjendanud selle arvestamata jätmist. 8. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.

§ 691p 5 alusel tuleb jätta jõusse maakohtu otsus.

  1. Kohtud on tuvastanud, et kostjal oli kompromisslepingust tulenev kohustus tasuda hagejale 324 000 krooni hiljemalt
  2. novembril
  3. Viivise suuruseks on pooled lepingu p-s 12 kokku leppinud 0,5% maksmata summalt päevas. Kostja on tasunud hagejale 100 000 krooni
  4. detsembril 2009 ja 193 650 krooni
  5. jaanuaril
  6. Nende asjaolude üle pooled ei vaidle. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus arvestada osa kostja tasutud summadest põhivõla asemel sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Maakohus leidis, et VÕS § 88 lg 8 kohaselt oli hagejal selleks õigus. Ringkonnakohus leidis aga, et VÕS § 88 lg 8 ei kohaldu viivise suhtes.
  7. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kolleegium leiab, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist. Sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress. Sama seisukohta, et viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks on Riigikohus väljendanud ka
  8. mail
  9. a tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse ps
  10. Seega on õige maakohtu seisukoht, et hageja võis kostja tasutud summad arvestada esmalt viivise ja alles seejärel põhivõla katteks. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud põhivõla, intressi ja tasutud maksete suurust ning põhivõla sissenõutavaks muutumise ja kostja maksete tegemise aega, on võimalik jätta jõusse maakohtu otsus, millega hagi rahuldati.
  11. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et kostja oli hagi osaliselt õigeks võtnud, märgib kolleegium, et kostja vastus hagile oli selles osas vastuoluline. Ühelt poolt tunnistas kostja 30 350 krooni suurust põhivõlga, kuid samas palus jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kuivõrd tulenevalt eelmises punktis toodust tuleb hagi tervikuna rahuldada, ei pea kolleegium vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda.
  12. Kuna hagi rahuldati, jäävad menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. 14. Kolleegium leiab, et muuta tuleb tsiviilasja hinda ringkonnakohtus. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4959 eurot 60 senti ja viivise 4959 eurot 60 senti. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna.

§ 137

lg 4 kohaselt võetakse otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Seega oli tsiviilasja hind ringkonnakohtus 9919 eurot 20 senti, mitte 4959 eurot 60 senti, nagu märkis ringkonnakohus. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse tervikuna ning hageja vaidlustas kassatsioonkaebuses tervet ringkonnakohtu otsust on tsiviilasja hind sama ka Riigikohtus. 15. Tulenevalt eelnevast on hageja maksnud ettenähtust vähem kassatsioonikautsjonit, kuid kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tasutud kautsjon tagastada.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.