← Eesti

3-1-1-65-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 7435

lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

  1. Tühistada Paul Paesalu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise ja sõiduki teisaldamise ning valvega hoiukohta paigutamise otsused.
  2. Politsei- ja Piirivalveametil tagastada Paul Paesalule sõiduki teisaldamise ja valvega hoiukohas hoidmise ning valvamise kuludena tasutud 146 eurot ja 23 senti (ükssada nelikümmend kuus eurot ja kakskümmend kolm senti).
  3. Kassatsioon rahuldada.
  4. Määrata OÜ New Moon poolt väärteomenetluses Paul Paesalule osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 217 eurot (kakssada seitseteist eurot) ja mõista see välja Eesti Vabariigilt Paul Paesalu kasuks.
  5. Määrata advokaadibüroo Kaevando & Partnerid poolt kassatsioonimenetluses Paul Paesalule osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 300 eurot (kolmsada eurot), sh käibemaks, ja mõista see välja Eesti Vabariigilt Paul Paesalu kasuks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Kohtuvälise menetleja
  7. detsembri
  8. a otsusega karistati Paul Paesalu LS § 747 ja § 7435 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 10 trahviühiku suuruse rahatrahviga.
  9. P. Paesalu karistati selle eest, et ta juhtis
  10. novembril 2010 mootorsõidukit, millel oli läbimata korraline tehniline ülevaatus ja tal puudus nõuetekohane volikiri sõiduki kasutamiseks. Sõidukit kontrollinud politseiametnik tegi kontrolli käigus LS § 201 lg 2 alusel otsuse tema kõrvaldamiseks sõiduki juhtimiselt, sest P. Paesalul puudus vastava sõiduki kasutamist õigustav dokument.
  11. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel osas, millega P. Paesalu tegevus kvalifitseeriti LS § 7435 lg 1 järgi. Samuti taotles kaitsja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamist ja Eesti Vabariigilt sõiduki teisaldamise ning valvega parklasse paigutamise tasu väljamõistmist.
  12. Tartu Maakohtu
  13. veebruari
  14. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o P.

§ 7435lg 1 järgi.

Kohus lõpetas selle sätte järgi väärteoasjas väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Maakohtu otsusega karistati P. Paesalu LS § 747 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut. 4.

  1. Maakohtu hinnangul puudus vaidlus selles, et P. Paesalu juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tehnoülevaatust. Sellega rikkus ta LE § 219 nõudeid ja pani toime LS §-s 747 sätestatud väärteo. 4.
  2. Kohus tuvastas, et P. Paesalu kasutas T. P.-le kuuluvat mootorsõidukit omaniku teadmisel ja nõusolekul, sest tal oli selleks omaniku väljastatud lihtkirjalik volikiri. Kohus märkis aga, et esitatud volitus ei vastanud LS §-s 18 sätestatud nõuetele. Volikirjast nähtusid küll volitaja nimi ja isikukood, volitatud isiku nimi ja isikukood, volituse objektiks oleva sõiduki mark ja mudel ning selle registreerimismärgi number. Samas ei olnud volikirja märgitud sõiduki kasutaja elukoha aadressi ega juhiloa numbrit, omaniku aadressi, sõiduki valmistajatehase tähist ega registreerimistunnistuse numbrit. Seetõttu ei olnud P. Paesalul esitada nõuetekohast volikirja, millega ta kohtu arvates rikkus LE § 70 nõudeid ja realiseeris LS § 7435 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu. 4.
  3. Edasiselt märkis maakohus, et P. Paesalu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemise õiguslikuks aluseks on LS § 20 1 lg 2 p 3 kohaselt vastava sõiduki kasutamist õigustava dokumendi puudumine ja see põhjus on otsuses ka märgitud. Kohus ei tuvastanud kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisel ja sõiduki teisaldamisel menetlusnormide rikkumist. P. Paesalule anti võimalus enne sõiduki teisaldamist leida omanik või tema volitatud isik, kes võtab sõiduki enda valdusse. Menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise ja sõiduki kinnipidamise otsuse tegemisel oli määravaks sõiduki kasutamise volituses puuduvad olulised andmed sõiduki ja volitatud isiku kohta. P. Paesalu võinuks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Otsuses on vastav märge ja kaebetähtaeg olemas. Seda ei ole menetlusalune isik aga teinud. 4.
  4. Seoses mootorsõiduki teisaldamise ja hoiukohta paigutamisega selgitas maakohus, et sõiduki teisaldamise aluseks oli LS § 202 lg
  5. Selle sätte kohaselt on politseiametnikul õigus paigutada sõiduk lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. Kuigi sõiduki kinnipidamise koha lähedal on politseijaoskond, ei saa kohtuvälise menetleja ametnikule ette heita ka sõiduki paigutamist lähimasse valvega hoiukohta. Koha leidmine sõiduki paigutamiseks vajanuks kohtu hinnangul siiski rohkem kaalumist, sest valvega hoiukohta paigutamisega kaasnevad kulud. Kuna sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tuleb jätta tühistamata, ei kuulu sõiduki teisaldamise ja valvega parklasse paigutamise kulud P. Paesalule hüvitamisele. 4.
  6. Samas leidis maakohus, et kuna P. Paesalu juhitud sõiduk peeti kinni tema kodu lähedal ja kinnipeetud sõiduki paigutamiseks valiti valvega hoiukoht, saab LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteos väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid ka ühe väärteokoosseisu äralangemisel tuleb P. Paesalule mõistetud rahatrahv jätta muutmata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  7. Maakohtu otsuse peale esitas Riigikohtule kassatsiooni P. Paesalu kaitsja vandeadvokaat Madis Saar, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kvalifitseeriti P. Paesalu käitumine LS § 7435 lg 1 järgi ja VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetati selles süüteos menetlus. Samuti taotleb kassaator maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis muutmata politsei otsuse P. Paesalu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta. Kaitsja taotleb sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamist Riigikohtus ja P. Paesalule 2288 krooni teisaldamise ja valvega hoiukohta paigutamise tasu väljamõistmist või alternatiivselt väärteoasja selles küsimuses maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaatori põhjendused on järgnevad. 5.
  8. P. Paesalu ei ole toime pannud LS § 7435 lg-s 1 nimetatud väärtegu, sest tal oli sõiduki juhtimiseks olemas kehtiv volitus. Volikirjast LS § 18 kohaselt nõutavate mõnede andmete puudumine ei võimalda teha järeldust, et isikul puudub õigus sõiduki kasutamiseks. Volikirjast puudunud andmetel (volitaja ja sõiduki kasutaja elukoht, kasutaja juhiloa number, sõiduki registreerimistunnistuse numbrit ning valmistajatehase tähis) ei olnud volituse olemasolu tuvastamise seisukohast mingit tähtsust. Kõik need andmed olid kontrolli teostanud politseinikule kohapeal hõlpsasti kättesaadavad. Kasutaja juhiloa number, sõiduki tehasetähis ja registreerimistunnistuse number nähtusid kontrolliks esitatud dokumentidest; omaniku ja kasutaja elukohtade aadressid nähtusid nii kontrollitud isiku ütlustest kui ka kontrollijale kohapeal kättesaadavatest elektroonilistest andmebaasidest. Kassaatori arvates on volikirja juures oluline see, et sellest nähtuks üheselt volituse olemasolu ja selle sisu. See info oli esitatud volikirja põhjal üheselt tuvastatav. 5.
  9. Lisaks märgib kassaator, et
  10. juulil 2011 jõustunud liiklusseaduse kohaselt ei kehti Eesti siseselt enam volikirja nõuet, omaniku kirjalik nõusolek on vajalik üksnes sõidukiga väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike sõitmisel. Seega nähtub ka seadusandja tegevusest, et puhtformaalsete volikirja nõuete järgimata jätmist ei tohiks karistada väärteokorras. 5.
  11. Maakohus pidanuks ise lahendama küsimuse P. Paesalu juhtimiselt kõrvaldamise otsuse õiguspärasuse kohta, mitte jätma seda tegemata viitega P. Paesalu õigusele vaidlustada juhtimiselt kõrvaldamise otsus halduskohtumenetluses. Maakohtu selline seisukoht on vastuolus nii Riigikohtu kriminaal- kui ka halduskolleegiumi asjakohase praktikaga.
  12. Kassatsioonivastuses taotles kohtuväline menetleja kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist, sest maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti ega rikkunud väärteomenetlusõigust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  13. Kriminaalkolleegium märgib, et väärteoprotokollis LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu, mille toimepanemises P. Paesalu kohtuvälise menetleja otsusega karistati, ei ole alates
  14. juulist 2011 jõustunud liiklusseaduse kohaselt enam karistatav tegu. P. Paesalu karistati võõra mootorsõiduki juhtimise eest nõuetekohase volikirjata. Alates
  15. juulist 2011 kehtiva LS § 88 lg 4 kohaselt peab aga juhil olema esitada mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud mootorsõiduki kasutamise kirjalik nõusolek, kui juht soovib Eestis registreeritud sõiduautoga või kuni 3500 kilogrammise täismassiga veoautoga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud mootorsõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele ning kui omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isik ei viibi sõidukis. Vastavalt KarS § 5 lg-le 2 on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud. Sel põhjusel tuleb väärteomenetlus P.

§ 7435lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

  1. Seoses
  2. novembril
  3. P. Paesalu kõrvaldamisega sõiduki juhtimiselt ja sõiduki teisaldamisega valvega parklasse märgib kolleegium järgnevat. 8.
  4. Maakohus jättis kohtuvälise menetleja otsuse P. Paesalu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta tühistamata. Asjas nr 3-3-4-7-02 Riigikohtu erikogu poolt
  5. novembril
  6. a tehtud määruse ps 13 asuti seisukohale, et juhul kui teisaldusakt koostati väärteomenetluse tulemina, saab teisaldamist vaidlustada ja teisaldamisakti alusel tasutud raha tagastamist taotleda koos karistamisotsuse vaidlustamisega maakohtus. Erikogu leidis, et maakohus on pädev tühistama teisaldusakti analoogiliselt karistusotsusega. Vastasel juhul tuleks õiguskaitset seoses ühe ja sama sündmusega taotleda erinevates kohtutes ja see oleks vastuolus menetlusökonoomia ning efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Seda seisukohta korrati ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. oktoobri
  8. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-64-10, p-s
  9. Seega oli maakohus pädev väärteoasja arutamisel lahendama ka P. Paesalu kaitsja vaide sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse peale. Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu otsus ka P. Paesalu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamata jätmise otsuse muutmata jätmise osas tühistada. 8.
  10. Kohtuväline menetleja tegi
  11. novembril 2010 LS 201 lg 2 p 3 (kehtiva LS kohaselt § 91 lg 2 p 3) alusel otsuse P. Paesalu kõrvaldamise kohta mootorsõiduki juhtimiselt, sest tal puudus vastava sõiduki kasutamist õigustav dokument. Viidatud alusel juhi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise eelduseks on, et juhil puudub õigus vastavat sõidukit kasutada. Võõra sõiduki kasutamise õigus sai kuni
  12. juunini 2011 kehtinud liiklusseaduse kohaselt tuleneda sõiduki omaniku või registreerimistunnistusele kantud kasutaja väljaantud volikirjast. Arutatavas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et P. Paesalul oli sõiduki omaniku T. P. antud volikiri. Volikirjast nähtub õigus kinnipeetud sõiduki kasutamiseks. Kuivõrd õigus teisele isikule kuuluvat sõidukit kasutada on määratletud tsiviilõiguslikult, siis ei saa olukorras, kus tsiviilõiguslikult on isiku tahteavaldus oma vallasasja teisel isikul kasutada lubamise kohta kehtiv, haldusorgan otsustada asja kasutamise õiguse olemasolu või puudumise üle. Seetõttu ei võimalda volikirjast mõnede LS § 18 kohaselt nõutavate, kuid üksnes vormilise tähendusega andmete puudumine teha järeldust, nagu puuduks isikul volitus sõiduki kasutamiseks. Kuna P. Paesalu oli eelnevast nähtuvalt sõiduki kinnipidamise hetkel selle kasutamiseks õigustatud isik, ei olnud kohtuvälisel menetlejal õiguslikku alust teda sõiduki juhtimiselt kõrvaldada ja kohtuvälise menetleja
  13. novembri
  14. a otsus juhtimiselt kõrvaldamise kohta tuleb tühistada. 8.
  15. Vastavalt
  16. juunini 2011 kehtinud LS § 202 lg-le 7 hüvitas sõiduki lähimasse valvega hoiukohta toimetamise ja seal hoidmise ning valvamise kulud selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. LS § 202 lg 8 kohaselt vabastati sõiduki juht, omanik või valdaja nende kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Liiklusseaduse § 92 lg-d 12 ja 13 kehtestavad eeltoodule identse regulatsiooni. Kuna P. Paesalu ei olnud
  17. novembril 2010 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise hetkel käsitatav isikuna, kellel puudus vastava sõiduki kasutamise õigus ja juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli seetõttu õigusvastane, tuleb tühistada ka P. Paesalu juhitud sõiduki teisaldamise ja valvega hoiukohta paigaldamise akt. Riigivastutuse seaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt nõuda kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Sellise taotluse on P. Paesalu käimasolevas väärteomenetluses ka esitanud. Riigikohtu erikogu
  18. novembri
  19. a määruses haldusasjas nr 3-3-4-7-02 märgitu kohaselt saab tühistatud haldusakti alusel makstud raha tagastamist nõuda avaliku võimu kandjalt, kellele raha maksti. Sõiduki teisaldamine ja valvega hoiukohta paigutamine kui haldusülesande täitmine tuleb tervikuna omistada teisaldamisakti teinud avaliku võimu kandjale, arutataval juhul Politsei- ja Piirivalveametile. See, et Politsei- ja Piirivalveamet kasutab selle haldusülesande täitmisel erafirmade abi, ei mõjuta Politsei- ja Piirivalveameti ja sõidukiomaniku vahelisi õigussuhteid. Sõidukiomanikult teisaldamistasu ja sõiduki valvamise ning hoidmise tasu võttes tegutsesid teisaldaja ja sõiduki hoiukoht Politsei- ja Piirivalveameti nimel. Seega tuleb RVastS § 11 lg 1 alusel sõiduki teisaldamise ja valvamise ning hoidmise kulu P. Paesalule tagastada Politsei- ja Piirivalveametil (vt ka Riigikohtu erikogu
  20. novembri
  21. a määrus haldusasjas nr 3-3-4-7-02, p 10).
  22. Alljärgnevalt võtab kolleegium seisukoha P. Paesalule väärteomenetluses makstud kaitsjatasu hüvitamise kohta. 9.
  23. P. Paesalu kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada P. Paesalule tema poolt valitud kaitsjale väärteomenetluses makstud tasu 217 eurot. Taotluse kohaselt osutas kaitsja P. Paesalule juriidilise konsultatsiooni ja kohtus esindamise näol õigusabi seitsme tunni kestel. VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna Lõuna Politseiprefektuuri rahastatakse riigieelarvest, siis tuleb kaitsjale makstud tasu välja mõista riigieelarvest. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kriminaalkolleegium arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  24. jaanuari
  25. a otsus väärteoasjas 3-1-1-104-09, p 15;
  26. jaanuari
  27. a otsus asjas nr 3-1-1-82-09, p 22.1 ja
  28. oktoobri
  29. a otsust asjas 3-1-82- 10, p 12). Eeltoodud kriteeriumidest lähtuvalt peab kolleegium kaitsja taotlust põhjendatuks ja asub seisukohale, et kaitsjale makstud tasu tuleb menetlusalusele isikule hüvitada täies ulatuses. 9.
  30. Ka kassatsioonimenetluses on P. Paesalu kaitsja esitanud taotluse hüvitada menetlusalusele isikule 376,2 eurot kaitsjatasu. Taotluse kohaselt on kaitsja vandeadvokaat Madis Saar osutanud P. Paesalule kassatsiooni koostamisel õigusabi kaks tundi ja viiskümmend üks minutit ning esitanud selle eest arve 313,5 eurot, millele lisandub käibemaks. Kriminaalkolleegium asub seisukohale, et arvestades tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust, tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei ole arutatav väärteoasi materiaalõiguslikult keeruline, kaitsja on koostanud üksnes kassatsiooni ega ole menetlusalust isikut Riigikohtu istungil esindanud. Seoses kassatsiooni esitamisega kaitsjale makstud tasu mõistlik suurus arutatavas väärteoasjas on 250 eurot, millele lisandub käibemaks. See summa tuleb menetlusalusele isikule hüvitada.
  31. Eelnevale tuginedes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 175 p-st 2 ning HKMS § 26 lg 1 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
  32. veebruari
  33. a otsuse P.

§ 7435lg 1 alusel ja kohtuvälise menetleja poolt P.

Paesalu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise ning sõiduki teisaldamise ja valvega hoiukohta paigutamise otsuse tühistamata jätmises. Rahuldades kassatsiooni, lõpetab kolleegium väärteoasjas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja tühistab P. Paesalu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise ning sõiduki teisaldamise ja valvega hoiukohta paigutamise otsuse. Kolleegium määrab P. Paesalu poolt kaitsjale maakohtu menetluses makstud kaitsjatasu taotletud ulatuses, s.o 217 eurot, mõistlikuks ja määrab kassatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu mõistlikuks suuruseks 300 eurot (sh käibemaks). Märgitud ulatuses tuleb kaitsjatasu P. Paesalule hüvitada. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.