Obsah (13)

§ 315§ 322§ 323§ 313§ 200§ 316§ 702§ 710§ 704§ 45§ 173§ 171§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus. Kostjale ei ole nõuetekohaselt kättetoimetatud nõude suurendamise avaldust, kutset kohtuistungile ega kohtuotsust. Toimikust nähtub, et maakohus pöördus Justiitsministeeriumi vahendusel Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poole taotlusega toimetada kostjale kätte kohtukutsed ja nõude suurendamise avaldus. Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumist saabunud dokumentide kohaselt ei olnud kostjale võimalik dokumente kätte toimetada. Toimikus on hageja esindaja e-kiri kohtule, millest nähtub, et hageja on kostjale kulleri vahendusel menetlusdokumendid kätte toimetanud. Kirja manusena esitatud väljastusteatest nähtub, et dokumendid on toimetatud kostja töökohta. Tegelikult kostja neid dokumente kätte ei saanud. Maakohus edastas ka otsuse kättetoimetamiseks Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule ja hagejale. Kostja elukohas kohtuotsust kätte toimetada ei õnnestunud. Hageja esitas kohtule e-kirja, mille manuses oleva kullerifirma saatelehe kohaselt on dokumendid edastatud kostja töökohta. Kostja leiab, et toimikust ei nähtu, millised menetlusdokumendid anti üle hagejale selleks, et viimane need kostjale kätte toimetaks. Sellega rikuti

§ 315

. Hageja väitis, et menetlusdokumendid on vastu võtnud kostja töökohaks oleva ettevõtte sekretär.

§ 322

ei võimalda menetlusdokumenti kätte toimetada saaja töökohaks oleva ettevõtte sekretärile. Kostja ei ole dokumente (

1. veebruari 2010 kohtukutse, hageja
2. septembri 2009 taotlus ja
3. oktoobri 2009 nõude suurendamise avaldus) kätte saanud.

§ 323

lg 1 võimaldab dokumendi kätte toimetada majandus- või kutsetegevusega tegeleva füüsilise isiku äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Väljastusteatelt ei nähtu, millisel põhjusel kostjale dokumente isiklikult üle ei antud. Kostja ei ole kätte saanud ka väidetavalt tema tööandja sekretärile üle antud maakohtu otsust. Kullerifirma saatelehel, mille hageja kohtule esitas, on märgitud, et advokaadibüroo Kasak & Missik on edastanud mingisugused dokumendid kostjale tema töökoha aadressil. Saatelehel ei ole viidet kohtuotsusele ega praegusele tsiviilasjale. Saadetis on üle antud 29. novembril 2010 sekretär Nastuptšinale, kuid ettevõtte templit saatelehel ei ole. Saateleht ei vasta seega

§ 313lg-s 3 sätestatud nõuetele.

Kullerifirma saatelehega, eriti kui see on puudulikult vormistatud, ei saa tõendada dokumentide kättetoimetamist. Kostja sai teistmise alusest teada

1. mail 2011, mil ta tutvus maakohtu otsuse ja tsiviilasja toimikuga.
2. Hageja vaidleb teistmisavaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja leiab, et teistmisavaldus ei ole esitatud tähtaegselt. Avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma väidet, et ta sai teistmise alusest teada
3. mail 2011.Teistmisavalduse lisa 1 kohaselt on kostja tööandja faksinud kohtuotsuse
4. novembril
5. Kuigi dokumendist ei nähtu, kellele faks on edastatud, pidi kostja saama sellest dokumendist teada varem kui tema märgitud kuupäeval. Teistmisavalduse rahuldamiseks ei ole ka sisuliselt alust. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud ning ta on sellele ka vastanud. Seega oli kostja menetlusest teadlik. Kostja ei teavitanud ka kohut oma aadressi muutumisest, nagu nõuab seda

§ 200lg 4.

Seega on kostja pahatahtlikult hoidunud kõrvale menetlusdokumentide vastuvõtmisest. Kostja ei vaidlusta, et kohtukutse, tunnistaja ülekuulamise taotlus ja nõude suurendamise avaldus on tema töökohta jõudnud.

§ 322

lg-te 2 ja 3 kohaselt võib menetlusdokumendid kätte toimetada saaja tööandja esindajale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 116 lg 2 kohaselt saab lugeda, et tööandja sekretär võttis dokumendid vastu tööandja nimel. Kuna kostja on esitanud teistmisavalduse lisana otsuse, millel on tööandja rekvisiidid, siis pidi ta ka kohtuotsuse kätte saama tööandja kaudu. Asjakohatud on ka kostja väited, et toimikus olevad väljastusteated ei vasta

§ 313

lg-s 3 sätestatud nõuetele.

§ 316

lg 3 kohaselt võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vorminõuetele. Praegusel juhul on väljastusteadetest võimalik tuvastada, et saadetised on üle antud kostja tööandjale. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu 8. novembri 2010. a otsus tuleb

§ 702lg 2 p 2 ning § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada.

Asi tuleb

§ 710

lg 1 esimese lause järgi saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. 8. Kostja tugineb teistmisavalduses asjaolule, et talle ei ole nõuete kohaselt kätte toimetatud kohtukutset, hageja nõude suurendamise avaldust ega maakohtu otsust, mistõttu on olemas

§ 702lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus.

Toimikus on väljastusteate koopia, mille kohaselt on kohtukutse ja nõude suurendamise avaldus antud üle Venemaal kostja töökoha sekretärile (I kd, tl 181) kulleri vahendusel (I kd, tl 182). Samuti on toimikus Justiitsministeeriumi teated, mille kohaselt Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu ei õnnestunud kostjale dokumente üle anda (I kd, tl 212; II kd, tl 4). 9. Kolleegium leiab, et eelmises punktis toodud asjaoludest lähtudes ei saa lugeda kostjale kohtukutset ja hageja nõude suurendamise avaldust nõuetekohaselt kättetoimetatuks, ning seega on olemas alus maakohtu otsuse teistmiseks

§ 702lg 2 p 2 järgi.

Nii Eesti kui ka Vene Föderatsioon on ühinenud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooniga (konventsioon). Konventsiooni art 1 kohaselt rakendatakse konventsiooni kõigil juhtudel nii tsiviil- kui ka kaubandusasjades, kui on vaja edastada kohtu- ja kohtuvälised dokumendid välisriigis kätteandmiseks. Konventsiooni kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2 (vt Riigikohtu üldkogu

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03, p 31). Praeguses asjas tuli dokumendid kätte toimetada Vene Föderatsioonis. Seega kohaldub asjas menetlusdokumentide kättetoimetamise osas konventsioon. Konventsiooni art 10 punkt a sätestab iseenesest võimaluse kohtudokumentide saatmiseks postiga otse välisriigis asuvatele isikutele, kui adressaatriik sellele vastu ei vaidle, kuid Vene Föderatsioon on teatanud, et ta ei luba konventsiooni art 10 kohaselt dokumente enda territooriumil kätte toimetada (vt http://www.hcch.net/index_en.php?act=status.comment&csid=418&disp=resdn). Seega ei saa pidada konventsiooni nõuetele vastavaks ka dokumentide kättetoimetamist Venemaal kulleri vahendusel, nagu see toimus praeguses asjas. Sellisel viisil ei võimalda menetlusdokumente kätte toimetada ka Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabi leping).
3. Konventsiooni art 15 lg 1 kohaselt, kui kohtukutse või sellega samaväärne dokument tuli edastada kätteandmiseks välisriigis konventsiooni sätete kohaselt ja kostja ei ole ilmunud, siis kohtuotsust ei tehta, kuni pole selge, et dokument on isikule kätte antud adressaatriigi seadustega ette nähtud korras või dokument on tegelikult antud üle kostjale või tema asukohta mõnel teisel konventsiooniga ette nähtud viisil ja mõlemal juhul on dokument antud kätte või üle õigel ajal, et võimaldada kostjal ennast kaitsta. Eesti on konventsiooni art 15 lg 2 kohaselt deklareerinud, et kohus võib asjas otsuse teha vaatamata sama artikli lõikele üks ka juhul, kui pole saadud teatist dokumentide kätteandmise või üleandmise kohta. Selleks peavad aga olema täidetud järgmised kolm eeldust: dokument on edastatud ühel konventsiooniga ette nähtud viisil; kohtuniku arvates on dokumendi edastamisest möödunud piisav aeg (vähemalt kuus kuud); pole saadud mingit teatist sellele vaatamata, et on tehtud kõikvõimalikke mõistlikke pingutusi, et seda adressaatriigi pädevate asutuste kaudu saada. Kolleegiumi arvates ei olnud praeguses asjas täidetud ka eeldused, et maakohus oleks võinud konventsiooni kohaselt teha otsuse olukorras, kus puudusid andmed kohtukutse ja hageja nõude suurendamise avalduse kättetoimetamise kohta kostjale. Eelkõige ei olnud tehtud kõikvõimalikke mõistlikke pingutusi, et saada teatist menetlusdokumentide üleandmise kohta adressaatriigi pädevate asutuste kaudu. Maakohus märkis küll Vene Föderatsiooni kompetentsetele kohtutele adresseeritud taotlustes hagis ja kostja vastuses hagile toodud kostja aadressi ning samuti kostja töökoha aadressi (I kd, tl-d 150 ja 174), kuid maakohus jättis tähelepanuta selle, et hagiavalduses oli märgitud ka kostja e-posti aadress. Kuigi iseenesest õigusabi lepingu ega konventsiooni kohaselt ei võinud menetlusdokumente sellele e-posti aadressile kätte toimetada, oleks maakohtul olnud võimalik üritada seda e-posti aadressi kasutades välja selgitada kostja tegelik elukoht, kus menetlusdokumendid oleks konventsiooni kohaselt saanud talle kätte anda. 11.

§ 704

lg 1 teise lause kohaselt võib teistmisavalduse põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, lahend kätte toimetati. Kuivõrd praeguses asjas tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamise osas lähtuda konventsioonist, ei saa maakohtu otsust lugeda kostjale kättetoimetatuks

§ 322lg 2 järgi selle kättetoimetamisega kostja tööandjale.

Kostja väidab teistmisavalduses, et tutvus maakohtu otsusega

1. mail
2. Asja materjalidest ei nähtu andmeid selle kohta, et kostja oleks maakohtu otsuse varem kätte saanud. Seega saab lugeda teistmisavalduse tähtaegseks. 12.

§ 702

lg 2 p-s 2 toodud teistmise aluse korral ei ole Riigikohtul üldjuhul võimalik

§ 710lg 1 teise lause kohaselt asja ise lahendada.

Seega tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seetõttu ei võta kolleegium seisukohta ka asja sisuliseks lahendamiseks teistmisavalduse lisades 2-15 esitatud tõendite kohta ning taotluse kohta tunnistajate ülekuulamiseks. Nende kohta peab seisukoha võtma maakohus asja uuel läbivaatamisel. 13. Kolleegium märgib, et

§ 200

lg 4 kohaselt peab menetlusosaline kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Praeguses asjas on hagi kostjale hagis märgitud aadressil kätte toimetatud. Kostja märkis sama aadressi ka vastuses hagile. Hilisemaid menetlusdokumente aga samal aadressil kätte toimetada ei õnnestunud. Kostja oma aadressi muutumisest kohut viivitamata ei teavitanud.

§ 200

lg-st 4 tuleneva kohustuse rikkumine takistab asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist, mille puhul on kohtul

§ 45lg 4 alusel õigus pahatahtlikku rikkujat trahvida.

14. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

§ 171

lg 4 kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud menetluskulud osaks menetluskuludest teistetavas asjas. 15.

§ 149

lg 4 esimese lause kohaselt tuleb teistmisavalduse rahuldamise tõttu kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik