Obsah (19)

§ 322§ 200§ 3401§ 142§ 415§ 314§ 701§ 696§ 417§ 64§ 407§ 463§ 306§ 466§ 2§ 5§ 669§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 315 lg 1 järgi. Kostja esitas

1. juunil 2010 maakohtule e-posti vahendusel taotluse, milles palus pikendada hagile vastamise tähtaega
2. septembrini
4. septembril 2010 saatis maakohus kostjale e-kirja, milles märkis, et kostja ei ole kohtule esitanud vastust tema taotletud tähtpäevaks. Kohus palus kostjal
5. septembriks 2010 teatada, kas ta on hagile vastuse esitamisest loobunud, mistõttu võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, või on pooled saavutanud kokkuleppe või kostja võla tasunud. Maakohus palus kostjal kinnitada kirja kättesaamist.
6. Viru Maakohus rahuldas hagi
7. oktoobri
8. a tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla, intressi ja viivise, kokku 66 424 krooni 65 senti, ning viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Poolte menetluskulud jäid kostja kanda. Tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte
9. detsembril 2010

§ 322lg 1 järgi tema elukaaslase kaudu.

1. Kostja esitas
2. jaanuaril 2011 maakohtule avalduse, milles palus taastada tsiviilasja menetluse. Avalduse kohaselt oli kostja esitanud maakohtule taotluse pikendada hagile vastamise tähtaega. Kuna kohus kostja taotlusele ei vastanud, jäi ta ootama kohtu korraldust selle kohta, mis kuupäevaks tuleb vastus esitada. Seetõttu tuleb menetlus taastada. Ühtlasi vastas kostja hagile. Kostja märkis, et ta ei tunnista hagiavaldust, sest ta ei ole hagejale võlgu.
3. Maakohus jättis
4. jaanuari
5. a määrusega kaja käiguta ja andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks (kohtule vastamata jätmise mõjuva põhjuse märkimiseks, kaja põhistamiseks, hagiavalduse vastuse põhistamiseks, võimalike lisade esitamiseks ning kajalt kautsjoni tasumiseks) tähtaja 20 päeva alates määruse väljatrüki kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgede eest. Maakohus edastas määruse kostjale
6. jaanuari
7. a e-kirjaga, paludes kinnitada kohtumääruse kättesaamist. Kostja kinnitas
8. veebruaril 2011 e-kirjaga, et ta sai maakohtu kirja kätte.
9. Kostja saatis
10. veebruaril 2011 maakohtule e-kirja selle kohta, et ta on kohtu kirja kätte saanud, kuid selle lisad ei avane. Kostja teatas, et ta on alates
11. märtsist Eestis ning soovib tulla toimikuga tutvuma ja kohtudokumente isiklikult vastu võtma. Maakohus vastas
12. veebruaril 2011 kostjale, et kohus edastas e-kirja lisana kostjale määruse, millega jäeti tema menetluse taastamise avaldus käiguta, sest see oli puudustega. Maakohus märkis, et kostja on saanud kohtu kirja kätte
13. veebruaril 2011 ning 20 päeva jooksul ei ole ta kohtule teatanud, et kirjale lisatud dokumendid ei avane. Kohus rõhutas, et puuduste kõrvaldamise tähtpäevaks on
14. veebruar
16. Maakohus keeldus
17. märtsi
18. a määrusega kaja menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale.

§ 200

lg-d 1 ja 2 kohustavad menetlusosalist kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning keelavad õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ja kohut eksitada.

§ 3401

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus jäetakse läbi vaatamata. Kostja ei ole kaja puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole kostja tulnud pärast

1. märtsi kohtusse toimikuga tutvuma. Hageja teatas
2. märtsil 2011 kohtule, et ta nägi kostjat Eestis. Seetõttu on vale kostja väide, et ta saabub alles
3. märtsil
5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada kaja ja taastada tsiviilasja menetlus. Määruskaebuse kohaselt sai kostja maakohtu
6. jaanuari
7. a määruse kätte
8. märtsil 2011 kohturuumides. Seega oli puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks
9. aprill
10. Kostja ei saanud
11. jaanuari
12. a määrust elektrooniliselt, sest talle saadetud e-kirja lisas olev määrus ei avanenud. Maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha, sest määruskaebuse esitaja esitas kohtule menetlustähtaja pikendamise taotluse, millele kohus ei vastanud. Kostja ei ole saanud kätte maakohtu
13. septembri
14. a e-kirja, milles maakohus palus kostjal teatada, kas ta on hagile vastamisest loobunud.
15. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
16. Tartu Ringkonnakohus jättis
17. juuni
18. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Toimikust nähtub, et politseitöötaja toimetas hagiavalduse kostjale isiklikult kätte
19. juunil
20. Maakohtu
21. aprilli
22. a määruse järgi oli maakohus määranud kostjale hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Tähtaja kestel palus kostja e-posti aadressilt parn.parn@mail.ee saadetud kirjas maakohtul pikendada vastuse esitamise tähtaega
23. septembrini
24. Maakohus ei võtnud kostja taotluse kohta seisukohta. Kostja ei esitanud vastust hagiavaldusele enda taotletud tähtpäevaks. Maakohus saatis
25. septembril 2010 kostja e-posti aadressile kirja, märkides, et kostja ei ole maakohtule
26. septembriks 2010 vastust esitanud, kuid maakohus pikendab vastuse esitamise tähtaega
27. septembrini
28. Kostja ei esitanud maakohtule vastust ja maakohus tegi
29. oktoobril 2010 tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse toimetas politseitöötaja
30. detsembril 2010 kostjale kätte tema elukaaslase kaudu. Kostja esitas
31. jaanuaril 2011 maakohtule menetluse taastamise avalduse. Avalduse kohaselt oli kostja palunud hagile vastamise tähtaega pikendada. Kuna kohus ei vastanud kostja kirjale, jäi ta ootama kohtu korraldust. Maakohus jättis
32. jaanuari
33. a määrusega kaja käiguta ja määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 20 päeva arvates määruse kättesaamisest.
34. jaanuaril 2011 edastas maakohus e-kirjaga kostja e-posti aadressile teatise, et maakohus tegi
35. jaanuaril 2011 määruse, ja palus kirja kättesaamise kohta kinnitust. Maakohus edastas
36. veebruaril 2011 korduva teate samale eposti aadressile. Kostja kinnitas selle kättesaamist samal päeval. Kostja edastas oma e-posti aadressilt maakohtule
37. veebruaril 2011 teate, et ta on kohtu e-kirja kätte saanud, kuid lisa ei avane, ja ta soovib tulla pärast
38. märtsi toimikuga tutvuma. Kostja ei ole oma menetlusosalise õigusi kasutanud heas usus kooskõlas

§ 200lg-ga 1.

Õige ei ole kostja väide, et puuduste kõrvaldamise tähtpäev oli

1. aprill
2. Kostja kinnitas
3. veebruaril 2011 maakohtule, et ta on määruse kätte saanud. Tõendatud ei ole, et kostjale saadetud kirja manused ei avanenud. Kui manused ei avanenud, oleks kostja pidanud maakohut sellest kohe teavitama. Kostja teavitas maakohut alles 20 päeva hiljem. Kostja ei ole esile toonud takistusi, mis ei võimaldanud tal täita oma menetlusosalise õigusi ja kohustusi mõistliku aja jooksul. Maakohus määras põhjendatult tähtaja kaja puuduste kõrvaldamiseks, sh vastuse esitamata jätmise põhjendamiseks ja kautsjoni tasumiseks. Kostja ei ole esitanud põhjusi, mis takistasid tal esitada hagile vastust tema taotletud või kohtu täiendavalt pikendatud tähtaja jooksul. Samuti ei ole kostja tasunud kaja läbivaatamise eeldusena sätestatud kautsjonit

§ 142lg 1 järgi.

Kostja ei ole

§ 142

lg 1 ja

§ 415lg 1 alusel kautsjoni tasumisest vabastatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada, taastada tsiviilasja menetluse ja saata asja menetluse jätkamiseks maakohtule. Kostja ei ole saanud kätte maakohtu määrust, millega maakohus jättis kaja käiguta. Toimikus ei ole

§ 314lg-le 5 vastavat kinnitust.

Maakohus toimetas käiguta jätmise määruse kostjale kätte

1. märtsil
2. Maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha, sest kostja esitas kohtule taotluse pikendada hagile vastamise tähtaega. Maakohus jättis selle taotluse lahendamata. Kaja puuduseks ei saanud olla kautsjoni tasumata jätmine, sest kostja ei pidanud seda tasuma.
3. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kuna kostja oli kohtule avaldanud oma e-posti aadressi, võis kohus toimetada maakohtu
4. jaanuari
5. a määruse kostjale kätte selle e-posti kaudu ilma kostja digitaalallkirjastatud kinnituseta. Kostjale on maakohtu määrus kättetoimetatud. Kostjal oli hagile vastamiseks aega rohkem kui kolm kuud. See, et kohus ei teavitanud kostjat vastuse esitamise tähtaja pikendamisest, ei muuda olematuks asjaolu, et kostja ei esitanud vastust tähtaegselt. Seega võis kohus teha tagaseljaotsuse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 teise lause alusel tühistada.

§ 701

lg 3 kolmanda lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus, millega maakohus keeldus kaja menetlusse võtmisest. Kaja tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Kostja on esitanud Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti muutmata maakohtu määrus, millega keelduti

§ 3401

lg 2 alusel kaja menetlusse võtmisest.

§ 696

lg 1 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 3401

lg-st 2 tuleneb, et menetlusosalise avaldus, taotlus või kaebus jäetakse menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui menetlusosaline ei kõrvalda selles esinevaid puudusi kohtu määratud tähtpäevaks. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 417lg 1 esimese lause kohaselt lahendab kohus kaja määrusega.

Määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib

§ 417lg 4 kohaselt esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. 13. Määruskaebuse kohaselt tuleb maakohtu määruse, millega keelduti kaja menetlusse võtmisest, kohta tehtud ringkonnakohtu määrus tühistada, sest maakohus ei võinud teha tagaseljaotsust, kuna kostja oli palunud pikendada hagile vastamise tähtaega. Kolleegium märgib, et kuivõrd

§ 64

lg 1 alusel menetlustähtaja pikendamise kohta tehtud määruse peale ei saa esitada määruskaebust, võib menetlusosaline esitada vastuväite, et talle ei ole tähtaja pikendamise kohta tehtud määrust kätte toimetatud, kaja kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuses. Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et kohus peab tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel kontrollima ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama (vt nt Riigikohtu 26. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09, p 12; Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16). Kolleegium leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldusi peab kohus kontrollima ka määruskaebuse lahendamisel, mis on esitatud maakohtu määruse peale, millega jäeti kaja menetlusse võtmata kaja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kohus võib

§ 407

lg 1 esimeses lauses sätestatu alusel rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsust ei või teha

§ 407

lg-s 5 sätestatud juhtudel, sh kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg (p 1) või kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest (p 2) või kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud (p 3). Praeguses asjas ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud, sest kostja esitatud kaja ei olnud puudustega. Kohtud leidsid valesti, et maakohus võis teha tagaseljaotsuse vaatamata sellele, et kostjale ei toimetatud kätte maakohtu

1. septembri
2. a määrust, millega maakohus palus kostjal esitada seisukoht hagile vastamise kohta.
3. Ringkonnakohtu määruse kohaselt toimetati hagiavaldus kostjale isiklikult kätte
4. juunil
5. Maakohtu määratud hagile vastamise tähtaja kestel palus kostja maakohtule saadetud e-kirjas pikendada hagile vastamise tähtaega kuni
6. septembrini
7. Maakohus saatis
8. septembril 2010 kostjale e-kirja, milles palus hiljemalt
9. septembril 2010 esitada seisukoht hagile vastamise kohta. Ühtlasi on maakohus palunud kostjal kinnitada e-kirja kättesaamist. Ringkonnakohus on õigesti järeldanud, et selle kirjaga pikendas maakohus hagile vastamiseks antud tähtaega (

§ 64lg 1).

Kolleegium peab vajalikuks rõhutada oma varasemat seisukohta, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda menetluslikke otsuseid teha kirjaga (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-05, p 12;
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-09, p 10). Maakohtu kiri, millega pikendati hagile vastamise tähtaega, on käsitatav määrusena

§ 463

lg 1 järgi, sest sellega lahendati menetlusosalise taotlus.

§ 306

lg 5 järgi peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.

§ 466

lg 1 kohaselt toimetatakse menetlusosalistele kätte täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil.

§ 306

lg 1 esimese lause järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Eeltoodud sätted ega

§ 64

ei reguleeri üheselt, kas hagile vastamiseks antud tähtaja pikendamise määrus tuleb menetlusosalisele kätte toimetada või teha teatavaks kohtu valitud viisil. Kolleegium leiab, et tsiviilasja õigeks lahendamiseks (

§ 2

) ning poolte võrdse õiguse tagamiseks oma nõuet või vastuväidet põhjendada (

§ 5

lg 2) peab kohus kooskõlas

§ 306

lg-tes 1 ja 5 sätestatuga menetlusosalisele kätte toimetama mh määruse, millega pikendatakse kohtu määratud menetlustähtaega (

§ 64lg 1).

Vastasel korral võib täitmata jääda ka menetlustähtaja pikendamise eesmärk võimaldada menetlusosalisel esitada oma seisukohad. Menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise korral

§ 306

lg 2 järgi toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.

§ 314lg 2 võimaldab menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt.

Dokument loetakse

§ 314

lg 5 kohaselt elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi.

§ 314lg 6 esimese lause järgi peab saaja saatma kinnituse kohtule viivitamata.

Tsiviilasja toimikus ei ole

§ 306

lg-le 2 ja § 314 lg-tele 5 ja 6 vastavat kinnitust, millest nähtuks, et kostja sai kätte maakohtu 14. septembri 2010 määruse, millega pikendati hagile vastamise tähtaega. Maakohus, jättes kostjale hagile vastamise tähtaja pikendamise määruse kätte toimetamata, ei taganud kostja õigust esitada hagile vastuväiteid. Seega ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud, mistõttu maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha. Kohtud, jättes kontrollimata tagaseljaotsuse tegemise eeldused, rikkusid oluliselt menetlusõiguse normi

§ 669lg 2 järgi.

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi lisaks ka sellega, et jättis maakohtu rikkumise tähelepanuta ja määruse tühistamata.

1. Õige ei ole kostja väide, et ta ei ole saanud kätte maakohtu
2. jaanuari
3. a määrust, millega maakohus jättis kaja käiguta. Ringkonnakohtu määruse kohaselt saatis maakohus nimetatud määruse kostjale
4. jaanuari
5. a e-kirjaga, milles palus kohe saata kohtule e-kiri kinnitusega, et kostja on kohtumääruse kätte saanud. Sama sisuga teate saatis maakohus kostjale ka
6. veebruaril
7. Kostja kinnitas
8. veebruaril 2011, et ta sai kohtu saadetud e-kirja kätte. Kolleegium märgib, et kostja kinnitus vastab

§ 314lg-s 5 sätestatud nõuetele.

Toimikust nähtub, et kostja oli sama kohtuasja käigus avaldanud kohtule oma e-posti aadressi (tl 45). 16. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse

§ 142

lg 1 kohaselt kautsjon, välja arvatud juhul, kui seaduse järgi tuleb avaldus rahuldada, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1-3 sätestatud aluste esinemisel.

Sellisel juhul ei pea menetlusosaline tasuma

§-s 142 sätestatud kautsjonit (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06, p 10). Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei võinud maakohus tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha. Seetõttu võis kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust (

§ 415lg 1 p 3).

Seega ei pea kostja tasuma kajalt kautsjonit. 17. Kolleegium jätab

§ 173

lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel hagejale kautsjon tagastada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve