Maakohus põhjendas süüdistusakti prokuratuurile tagastamist sellega, et süüdistusaktis ei ole tõendeid grupeeritud
Süüdistusaktist peab nähtuma, millistest elulistest asjaoludest saab järeldada süüdistuses nimetatud asjaolusid ja millistest asjaoludest moodustub süüdistuses esitatud kuriteo kossesis. Süüdistusaktist peab olema väljaloetav, kuidas mingis tõendis sisalduv teave konkreetset süüdistuses nimetatud asjaolu tõendab. Olukorras, kus süüdistusakt ei vasta
154 lg 2 p 4 nõuetele, ei ole ka kaitsjal kaitseakti koostades võimalik järgida
Samuti takistab süüdistusakti puudulikkus kohtuliku arutamise planeerimist ja seab ohtu kriminaalasja katkematu ning kiire lahendamise.
Seetõttu tuleb prokuratuuri määruskaebus juhindudes
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 7. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ringkonnaprokurör K. Laas, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud prokuratuuri määruskaebuse saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Prokurör leiab, et kohaldades käesolevas asjas
p 15, samastas ringkonnakohus ekslikult süüdistusakti (
) kriminaaltoimikuga (
). Kriminaalmenetluse seadustik eristab sõltuvalt menetlusliigist kriminaaltoimiku tagastamist (
§-d 2351 lg 1 p 2, § 248 lg 1 pd 2 ja 3; 235 p 3) ja süüdistusakti tagastamist (
1. septembrist 2011 kehtiva nn kahe toimiku süsteemi kohaselt ei saa rääkida kohtu valduses olevast kriminaaltoimikust. Kohus ei saa tagastada toimikut, mida pole talle üle antud. Eeltoodust tulenevalt ei ole süüdistusakt samastatav mõistega kriminaaltoimik, mistõttu
p-s 15 sätestatud määruskaebuse vaidlustamise keeld ei laiene
Lisaks selgitab prokurör määruskaebuse põhjendustes seda, miks tema hinnangul on väär maakohtu seisukoht, et süüdistusakt ei vasta
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 8. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kohtumäärus
nõuetele mittevastava süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks (
p 2) ei ole käsitatav prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrusena
9.
p-s 15 peetakse silmas sama seadustiku § 2351 p-des 2 ja 3, § 2451 lg-tes 2–4, § 253 p-s 3 ning § 2565 lg 1 p-s 1 nimetatud määrusi, millega kohus mõnes lihtmenetluses tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile, keeldudes kriminaalasja lahendamisest lihtmenetluse korras.
p 15 eesmärk ongi välistada võimalus vaidlustada maakohtu otsustust mitte lahendada asja (olemasoleval kujul) lihtmenetluse korras. Osutatud edasikaebepiirang on põhjendatav sellega, et ühelt poolt on kohtul reeglina sisuliselt piiramatu pädevus lihtmenetluste kohaldamisest keelduda (vt
lg 1 p 3, § 2451 lg 1 p 4 ja § 253 p 3), teisalt säilib prokuratuuril kohtu kaalutlustest sõltumata lihtmenetlusest keeldumise korral alati võimalus saata kriminaalasi uuesti kohtusse üldises korras (üldmenetluses), s.t taotleda kriminaalasja täiemahulist kohtulikku arutamist. Seejuures ei ole ühelgi kohtumenetluse poolel subjektiivset õigust nõuda kriminaalasja arutamist lihtmenetluses. Sellises olukorras oleks kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse vaidlustamise võimaldamine suuresti sisutu, sest kõrgema astme kohtul poleks peaaegu mitte kunagi menetluslikku alust kohustada maakohut kriminaalasja lihtmenetluse korras läbi vaatama. Samas pikendaks säärane määruskaebemenetlus põhjendamatult kriminaalasja lahendamise kogukestust. 10. Seevastu süüdistusakti saab kohus prokuratuurile
p 2 alusel tagastada üksnes juhul, kui see ei vasta
§-st 154 tulenevatele nõuetele. Järelikult ei ole kohtul süüdistusakti prokuratuurile tagastamisel sedavõrd avarat otsustusruumi, nagu lihtmenetlustest keeldudes. Samas takistab
p-s 2 nimetatud määrus kriminaalasja täiemahulist kohtulikku arutamist, sest kohtumääruses süüdistusaktile seatud nõudmisi täitmata ei ole prokuratuuril võimalik seda uuesti kohtule esitada ja seega kriminaalasja täiemahulise kohtuliku arutamiseni jõuda. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada õigeks
p 15 tõlgendust, mille kohaselt hõlmab selles sättes ette nähtud edasikaebepiirang ka määrust süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks.
ei välista kohtumenetluse poole õigust süüdistusakti tagastamine määruskaebe korras vaidlustada, kui pool leiab, et maakohus on
vääralt tõlgendanud ja esitanud sellest tulenevalt süüdistusakti suhtes põhjendamatuid nõudmisi. Vastasel korral võiks muu hulgas tekkida ka olukord, kus kriminaalasja ei ole kohtupoolse
väärtõlgenduse tõttu üldse võimalik arutada (juhul, kui kohtu poolt süüdistusaktile alusetult esitatavad nõuded ei ole täidetavad) või kus kohus esitab süüdistusaktile selliseid
mittetulenevaid tingimusi, mis seavad kahtluse alla järgneva kohtuliku arutamise õiguspärasuse. 11. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et jättes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruskaebuse
lg-st 1, § 326 lg 2 esimesest lausest ja § 323 lg 2 p-st 2 juhindudes läbi vaatamata põhjusel, et kaebuse esitajal ei olnud määruskaebeõigust, kohaldas ringkonnakohus vääralt
Riigikohus loeb selle kriminaalmenetlusõiguse rikkumise
Seetõttu tuleb ringkonnakohtu
lg-st 1, § 361 pst 6 ja § 362 p-st 2 juhindudes tühistada ja saata prokuratuuri määruskaebus Tartu Maakohtu
lg-st 1, § 361 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3, saadab kolleegium kaebuse uueks eelmenetluseks samale ringkonnakohtunikule. II 12. Selleks, et kujundada ühtset kohtupraktikat 1. septembril 2011 jõustunud
lg 2 p 4 uue redaktsiooni kohaldamisel, peab kolleegium vajalikuks selgitada väljaspool määruskaebuse lahendamise piire obiter dictum korras järgmist. 13.
lg 2 p 4 kohaselt märgitakse süüdistusakti põhiosas muu hulgas tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Osutatud sättest tulenevalt peab iga loetelusse kuuluva tõendi puhul olema ära nimetatud see konkreetne süüdistuse sisust (
lg 3 p 2) hõlmatud faktiline asjaolu (faktilised asjaolud), mille kinnitamiseks prokurör sellele tõendile tugineda soovib. Tõendi nimetusele lisatav viide peab olema täpne ja osutama mingile konkreetsele elulisele asjaolule, mida süüdistuse sisus kajastatakse. Ebapiisav on üldsõnaline märkus, et tõend tõendab näiteks kuriteokoosseisu objektiivse või subjektiivse külje tunnustele vastavaid asjaolusid vmt. Näiteks kui süüdistusaktis viidatakse äriühingu kohta käivale äriregistri teabesüsteemi väljatrükile, millega prokuratuur soovib tõendada süüdistuses sisalduvat väidet, et süüdistatav oli teatud ajal selle äriühingu juhatuse liige ja/või et äriühing oli mingil ajal õigusvõimeline, tuleb just seda süüdistusakti põhiosas ka märkida. Narkootilise aine ekspertiisi akt võib tõendada näiteks süüdistuses märgitud narkootilise aine liiki, kogust jmt asjaolusid ja ebatäpne on viide, et ekspertiisiaktiga tõendatakse kuriteo objektiivse koosseisu asjaolusid. Süüdistusakti põhiosas loetletud tõendile lisatavas viites ei tohi ka laiendada tõendi tähendust. Näiteks kui tegemist on laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, võib see tõendada tapmissüüdistuses märgitud surma põhjust, aega vmt asjaolusid, mitte aga otseselt seda, et kannatanu surma põhjustas süüdistatav. 14. Samas ei tohi süüdistusakt kajastada tõendite sisu ega nende analüüsi: süüdistusaktist peab nähtuma, mida tõendiga tõendada soovitakse, mitte aga see, kuidas tõend seda asjaolu tõendab. Tõendite sisu ja analüüsi kajastamine süüdistusaktis oleks vastuolus
§-s 15 ette nähtud kohtuliku arutamise vahetuse põhimõttega. Lisaks tuleb silmas pidada, et üldmenetluses kehtiva nn kahe toimiku süsteemi kohaselt ei ole kohtu käsutuses kriminaaltoimiku materjale (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-90-11, p 21.2). Kohus tutvub tõendite sisuga alles pärast nende esitamist ja vastuvõtmist kohtulikul uurimisel (vt
§-d 15, 286, 2861, 296, § 226 lg 7 lause 3). Selline menetluskord muutuks mõttetuks, kui kohus saaks enne kohtuliku arutamise algust süüdistusakti (või ka kaitseakti) vahendusel tõendite sisust üksikasjaliku ülevaate. Ka § 2861 lg 2 p 2 sõnastus, mis räägib süüdistus- või kaitseaktis "loetletud" tõenditest, kinnitab, et
Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.