Obsah (6)

§ 91§ 79§ 105§ 100§ 104§ 95

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 91 lg 2 p 3 alusel. Kostja ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega

§ 91

lg 2 p 3 alusel ja lõpetas töölepingu poolte kokkuleppel

§ 79alusel.

Kostja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemist

§ 105lg 1 alusel.

Seega lõppes tööleping

§ 91lg 2 p 3 alusel 15.

juulist 2010. Sellest tulenevalt on kostjal

§ 100

lg 4 alusel kohustus maksta hagejale hüvitisena tema kolme kuu keskmine töötasu, s.o 62 066 krooni 70 senti (3966 eurot 79 senti).

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kohustanud hagejat rikkuma seadust või töölepingut. Need hageja väited ei ole tõendatud.
2. Harju Maakohus jättis
3. märtsi
4. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oluliselt töölepingut, sundides teda korduvalt rikkuma töö- ja puhkeaja seadust. Seetõttu on ülesütlemine tühine ning kostjal ei ole kohustust maksta hagejale hüvitist. Kuna hageja ütles töölepingu üles, pidanuks

§ 105

järgi kostja esitama töövaidlusorganile avalduse hageja töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks. Praegusel juhul on aga hageja esitanud töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada enda esitatud ülesütlemisavalduse kehtivus. Seetõttu ei pidanud kostja esitama töövaidluskomisjonile täiendavat avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Tõlgendades

§ 105

grammatiliselt, on selle sätte kohaldamise eeldused täidetud, sest selles ei ole märgitud, kas töövaidlusorganisse peaks pöörduma töötaja või tööandja. Sellest tulenevalt võivad pöördujaks olla mõlemad isikud.

§ 105

teleoloogilise tõlgenduse järgi tuleb selle sätte mõtte kohaselt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel lahendada töölepingu ülesütlemise vaidlus töövaidlusorganis, kuhu tuleb pöörduda 30 kalendripäeva jooksul. Kui hageja ise on õigusselguse saamiseks esitanud nõude tuvastada erakorralise ülesütlemise kehtivus, on

§ 105olukord saavutatud.

Tarbetu oleks nõuda tööandjalt täiendava nõude esitamist erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks, sest töötaja nõude alusel vaieldakse sama vaidlust. Hageja esitas avalduse

§ 105lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul.

Kuivõrd hageja ei ole erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, on ülesütlemine alusetu ja

§ 104lg 1 järgi tühine.

5. Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

§ 105

lg 1 järgi peab avalduse töövaidlusorganile esitama ülesütlemisavalduse saaja, mitte esitaja. Töötaja saab ülesütlemist vaidlustada juhul, kui ülesütlemisavalduse esitab tööandja. Ekslik on kohtu järeldus, et kostja ei pidanud esitama töövaidluskomisjoni täiendavat nõuet. Hageja ei esitanud töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ega muud nõuet. Kuna kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, on see kehtiv. Kuivõrd hageja ega kostja ei esitanud nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei ole õige maakohtu järeldus, et kuna hageja ei ole tõendanud erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, on ülesütlemine alusetu ja

§ 104lg 1 järgi tühine, mistõttu ei ole alust hagejale hüvitist maksta.

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
3. septembri
4. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled maakohtu tuvastatud faktiliste asjaolude üle. Ringkonnakohus leidis, et õige ei ole maakohtu

§ 105

lg-le 1 antud tõlgendus, mille kohaselt ei näe see säte ette töövaidlusorganisse pöörduvat isikut. Töölepingu seaduse kohaselt võivad töölepingu erakorraliselt üles öelda nii tööandja kui ka töötaja. Tööleping öeldakse üles ülesütlemisavalduse esitamisega teisele poolele (

§ 95

lg 1).

§-st 105, mis sätestab töölepingu ülesütlemise tühisusele tuginemise, tuleneb, et ülesütlemine on kehtiv, kuni pole tuvastatud selle tühisus. Seega peab töövaidlusorganisse pöörduma isik, kes tugineb ülesütlemise tühisusele. Kostja ei esitanud töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet. Seetõttu on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja tööleping on lõppenud hageja ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (

§ 105lg 2).

Töösuhte lõpetamisel

§ 91

lg 2 p 3 alusel on tööandjal kohustus

§ 100lg 4 alusel maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja keskmine töötasu oli 20 688 krooni 90 senti (1322 eurot 26 senti) ja kolme kuu keskmine töötasu oli seega 62 066 krooni 70 senti (3966 eurot 79 senti). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 3966 eurot 79 senti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Ringkonnakohus tõlgendas valesti

§ 105lg-t 1.

Kuna hageja oli pöördunud töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, ei pidanud kostja esitama töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet. Ringkonnakohtu seisukoht ei ole kooskõlas asjas nr 3-2-1-65-08 väljendatud Riigikohtu seisukohaga. 9. Hageja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu

§-le 105 antud tõlgendus on põhjendatud ning vastab seadusele ja kohtupraktikale. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 1 alusel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale

§ 91lg 2 p 3 alusel töölepingu erakorraliselt ülesütlemise avalduse.

Kostja lõpetas hagejaga töölepingu

§ 79alusel, mis reguleerib töölepingu lõpetamist kokkuleppel.

Hageja esitas töövaidluskomisjonile

§ 105

lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul avalduse, milles palus tuvastada, et tööleping on üles öeldud

§ 91lg 2 p 3 alusel, ja mõista välja hüvitis.

Kostja ei esitanud töövaidluskomisjonile ega kohtule töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet. 12. Kolleegium märgib, et kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks

§ 79

alusel, vaid on esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks

§ 91

lg 2 p 3 alusel, siis ei ole tööandjal alust lõpetada töölepingut

§ 79alusel.

Kui töötaja on töölepingu

§ 91

lg 2 p 3 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, s.t töölepingu ülesütlemine on

§ 104

lg 1 kohaselt tühine, peab ta ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (vt ka nt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05, p-d 10-12 ja Riigikohtu
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 13). 13.

§ 105

lg 1 järgi tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Ringkonnakohus on viidatud sätte alusel õigesti leidnud, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti. Kuna hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja oli selle kätte saanud, lõppes tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Seetõttu ei pidanud hageja esitama töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõuet, vaid võis ülesütlemisavaldusele tuginedes nõuda hüvitist. Asjaolu, et hüvitisenõude lahendamisel tuli töövaidlusorganil tuvastada ülesütlemise kehtivus, ei anna alust järeldada, et kostja ei pidanud esitama hagi või avaldust

§ 105lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Eelneva tõttu ei ole asjakohane kostja viide kolleegiumi seisukohale, et kostja esitatud vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kui hageja on esitanud samasisulise tuvastusnõude (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-65-08, p 17). Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et ringkonnakohus tõlgendas õigesti

§ 105lg-t 1.

Kuna tööleping lõppes

§ 91

lg 2 p 3 alusel, tekkis kostjal

§ 100

lg 4 järgi kohustus maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

1. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Kuna kolleegium jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb ka kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
2. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb kaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik