← Eesti

3-2-1-166-11

Obsah (4)§ 5§ 76§ 150§ 84

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 76 lg 3.

§ 5

lg 1 alusel saab pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust kaevata

§ 76lg 3 alusel tehtud maakohtu määruse peale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene edasikaebe võimalust

§ 150

lg-s 5 sätestatust, kuna see säte peab silmas juba kinnitatud kulude kohta tehtud määruse edasikaebe võimalust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Pankrotitoimkonna liikmed esitasid määruskaebuse Riigikohtule, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitajad leiavad, et

§ 150

lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 150

lg 1 p 4 kohaselt on pankrotitoimkonna liikmete tasu sõnaselgelt pankrotimenetluse kulu. Määruskaebuse esitajate hinnangul on

§ 150

lg 1 p-st 4 ja lg-st 5 tulenevalt vaidlustatav

§ 76

lg 3 alusel tehtud maakohtu määrus, millega võlausaldajate üldkoosoleku otsus pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise kohta jäetakse täielikult või osaliselt kinnitamata.

§ 76

lg 2 sätestab, et pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et pankrotitoimkonna liikmete tasu oleks määratud

§ 76lg-s 2 sätestatut järgimata.

Kuna võlgniku pankrotimenetlus oli keerukas, võlgniku varaline seisukord oli hea, nõuete kaitsmise koosolekul pandi kaitsmisele 104 võlausaldaja nõuded ja pankrotitoimkonna liikmete tegevus oli kestnud kaks aastat ja koosolekuid peeti 12 korral, oli üldkoosolekul pankrotitoimkonna liikmetele määratav tasu seadusega kooskõlas. Üldkoosoleku määratud tasu suurus koos sotsiaalmaksuga oli 11 092 eurot 20 senti, mis moodustab 0,55% pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivarasse laekunud rahasummast, seega oli tegemist mõistlikus suuruses tasuga. 6. Võlgniku likvideerija Peeter Sepper leidis, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Likvideerija nõustus määruskaebuse esitajatega, et pankrotitoimkonna liikmete tasu kohta tehtud lahend on edasikaevatav

§ 150lg 5 alusel.

Ei ole võimalik nõustuda ringkonnakohtu hinnanguga, et

§ 150lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus on üksnes kinnitatud kulude osas.

Maakohus kinnitas pankrotitoimkonna liikmete tasu. Maakohus on asunud ümber kujundama õigussuhet pankrotivõlgniku ja pankrotitoimkonna liikmete vahel, lahendades omal initsiatiivil ka pankrotitoimkonna kantud otseste kulude küsimuse. Kohtu pädevusse ei kuulu pankrotitoimkonna liikme tasu määramine, vaid üksnes pankrotitoimkonna liikme tasu kinnitamine või kinnitamata jätmine. Kohtu järelevalve kohustus ei tohi piirata ja muuta võlausaldajate autonoomiat. Kuna võlausaldajate üldkoosolek ei otsustanud lisaks tasu määramisele ka pankrotitoimkonna liikme kulutuste hüvitamist, on maakohus selles osas ületanud diskretsioonipiire ning asunud vastu võtma otsuseid küsimuses, mida võlausaldajate üldkoosolek ei ole üldse otsustanud. Seadus ei võimalda samal ajal otsustada tasu määramist ja kulutuste hüvitamist pankrotitoimkonna liikmele.

§ 76

lg 4 kohaselt hüvitatakse pankrotitoimkonna liikmele, kellele tasu ei maksta, pankrotivara arvel pankrotitoimkonna liikme kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused. Maakohtu määrus pankrotitoimkonna liikmetele tasu määramise osas, mis kohtu hinnangul hõlmab ka tehtud kulutusi, on vastuolus

§ 76lg-s 4 sätestatuga.

7. Pankrotihaldur leidis, et ta ei saa olla asjas menetlusosaliseks, kuna ei ole pankrotitoimkonna liikmete tasule vastuväidet esitanud. Samas leidis ta, et arvestades menetluse iseloomu, toimunud koosolekute ja pankrotivara müügiks korraldatud enampakkumiste arvu, on tasu maksmine pankrotitoimkonna liikmetele mõistlik.

§ 84

ja § 76 lg 3 koosmõjus on kohtul õigus üldkoosoleku otsus, millega toimkonna liikmetele tasu määrati, ka osaliselt kinnitada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada ning määruskaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  2. Esmalt märgib kolleegium, et pankrotitoimkonna liikmetel on õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata nende määruskaebuse maakohtu määruse peale, TsMS § 638 lg 9 ja § 659 alusel nende koostoimes.
  3. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Kolleegium leiab, et pankrotitoimkonna liikmete tasu kohta tehtud lahend on edasikaevatav

§ 150lg 5 alusel.

Seadusandja on sõnaselgelt

§ 150lg 1 ps 4 sätestanud, et pankrotimenetluse kuluks on ka toimkonna liikmete tasu.

Ringkonnakohtu viide, et kaebeõiguse puudumine tuleneb

§-st 76, on väär.

§ 76

lg 3 kolmanda lause järgi otsustab kohus 15 päeva jooksul pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise kinnitamise, tehes selle kohta määruse. Kuigi

§-st 76 ei nähtu, et seda määrust saab vaidlustada, võimaldab seda siiski

§ 150lg 5.

Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib

§ 5

lg 1 järgi esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel.

§ 150

lg 1 p 4 järgi on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotitoimkonna liikmete tasu. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 150

lg 5 järgi on õigus määruskaebust esitada üksnes juba kinnitatud kulude kohta tehtud määruse peale. Sellist piirangut

§ 150

lg 5 ei kehtesta.

§ 76

lg 3 järgi otsustab pankrotitoimkonna liikmetele tasu kinnitamise kohus, st kui kohus teeb vastava määruse, ongi pankrotitoimkonna liikmete tasu kinnitatud. Kuna kolleegium rahuldab määruskaebuse seetõttu, et ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et määruskaebuse esitajatel ei olnud edasikaebeõigust, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda määruskaebuse teisi põhjendusi. 11. Täiendavalt peab kolleegium vajalikuks selgitada, et pankrotitoimkonna liikmete tasu on pankrotimenetluse kulu, mille otstarbekuse kontroll on kohtu pädevuses, ning kohtul on kohustus kontrollida võlausaldajate otsust pankrotitoimkonna liikmete tasu suuruse kohta.

§ 84

järgi teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Seega on kohtul seaduse järgi pandud kohustus kontrollida pankrotimenetluse kulude suurust, sh pankrotitoimkonna liikmete tasu.

§ 76

lg 3 ja § 84 koostoimes on pankrotitoimkonna liikmete tasu mõistlikkuse hindamise otsustus kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

§ 76

lg 1 kohaselt võib pankrotitoimkonna liikmele maksta pankrotivara arvel mõistlikku tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik.

§ 76

lg 2 sätestab, et pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsustab võlausaldajate üldkoosolek, määrates tasu suuruse ja maksmise korra, ning pankrotitoimkonna liikmetele pankrotivara arvel makstava tasu piirmäärad kehtestab justiitsminister ja pankrotitoimkonna liikme tasu ei määrata enne jaotusettepaneku kohtus kinnitamist.

§ 76

lg 3 järgi otsustab pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise kohus 15 päeva jooksul otsuse kohtule esitamisest arvates, tehes selle kohta määruse.

  1. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.
  2. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse esitajatele TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.