3-1-1-5-12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-5-12 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2012 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Väärteoasi K.F-i (K.F) karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuli
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-3175 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.F-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Ida Prefektuur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
4. jaanuar 2012, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Jätta Viru Maakohtu
6. juuli
7. a kohtuotsus K.F-i väärteoasjas muutmata ja K.F-i kaitsja kassatsiooni rahuldamata.
8. Jätta K.F-i kaitsja taotlus K.F-ile menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Ida Prefektuuri
10. septembri
11. a otsusega karistati K.F-i liiklusseaduse (LS) § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni ehk 383,47 eurot) ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis K.F
12. augustil 2010 Ida-Virumaal Sillamäe linnas mootorsõidukit kiirusega 78 +/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h.
13. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles kiirusmõõteseadme taatlemist tõendava dokumendi väljanõudmist. Väärteo tuvastamise korral palus ta kergendada menetlusaluse isiku karistust, jättes juhtimisõiguse äravõtmise lisakaristusena kohaldamata.
14. Viru Maakohtu
15. juuli
16. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas. LS § 7422 lg 4 alusel võeti K.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks kuuks. Muus osas jättis kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Leidnud, et K.F-i väärtegu on nõuetekohaselt tõendatud, märkis kohus lisakaristuse kohaldamise osas järgmist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et K.F-i on varem korduvalt karistatud LS § 7722 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest, neist kolmel korral
17. aastal. Kuigi väärtegude eest määratud trahvid on K.F tasunud, ei ole need mõjutanud teda käituma liikluses seaduskuulekalt. Kohtuistungil K.F kahetses oma tegu ja kohus arvestas seda kergendava asjaoluna. Sellest johtuvalt vähendas kohus K.F-ile määratud lisakaristust ja võttis temalt mootorsõiduki juhtimise õiguse ära üheks kuuks. Kohus luges selle piisavaks, hoidmaks ära K.F-i edasisi õiguserikkumisi. Kohtuotsuse kohaselt avaldas K.F pärast kohtuistungi toimumist, et tema lisakaristus on juba täide viidud – nii on liiklusregistrist nähtav, et Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna
18. septembri
19. a karistusotsuse alusel on temalt juhtimisõigus alates
20. septembrist kuni
21. detsembrini 2010 ära võetud. Ida Prefektuur kinnitas aga, et kuigi menetlusalune isik esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale
22. septembril 2010, s.o kaebetähtaja viimasel päeval ja seetõttu karistamisotsus ei jõustunud, ei jõudnud teave kaebuse esitamisest õigel ajal politsei infotöötlustalitusse ja
23. septembril 2010 saadeti K.F-i suhtes tehtud ja veel jõustumata väärteootsus ekslikult Maanteeametile. Seega on tegemist eksitusega, mis ei ole piiranud K.F-i õigusi, sest viimane on kaebuse menetlemise ajal kasutanud juhtimisõigust piiranguteta ega ole seetõttu ka lisakaristust kandnud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
24. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K.F-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist lisakaristuse mõistmise osas. Kassaatori arvates on kohus märkinud meelevaldselt, et kaebuse menetlemise ajal kasutas K.F juhtimisõigust piiranguteta. Kassatsioonile lisatud liiklusregistri väljatrükk tõendab, et K.F-ilt oli
25. septembrist kuni
26. detsembrini 2010 sõiduki juhtimise õigus ära võetud. Seega tuleb lugeda kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud lisakaristus kohtuotsuse tegemise ajaks kantuks. Viru Maakohtu
27. juuli
28. a otsusega on rikutud põhiseaduse (PS) §-s 23 sätestatud ne bis in idem põhimõtet ja määratud talle sama väärteo eest lisakaristus teist korda.
29. Ida Prefektuur leiab kassatsioonivastuses, et Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks alust ei ole. Kassatsioonivastuses nõustutakse, et teade kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise kohta jõudis politsei infotöötlustalitusse hilinemisega ja seetõttu saadeti K.F-i väärteootsus ekslikult Maanteeametile. K.F-i kaebuse sisestamine politsei andmebaasi peatas koheselt kohtuvälise menetleja otsuse, sh ka lisakaristuse jõustumise ja menetlusalusel isikul oli võimalik takistamatult kasutada mootorsõiduki juhtimise õigust. Ka ei ole menetlusalune isik tegelikult järginud keeldu juhtida mootorsõidukit, vastasel juhul oleks ta maakohtule esitatud kaebuses sellest teada andnud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
30. Ida Prefektuuri
31. septembri
32. a otsusega karistati K.F-i liiklusseaduse (LS) § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. VTMS § 199 lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. K.F-i karistamine toimus üldmenetluses, mistõttu kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale sai tulenevalt VTMS § 114 lg-st 4 esitada maakohtule viieteist päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Osundatud sätet tsiteerides märkis kohtuväline menetleja, et otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg on
33. september 2010, selgitades ühtlasi, et kui selleks tähtajaks menetlusalune isik või tema kaitsja otsuse peale kaebust ei esita, pööratakse otsus täitmisele. Samuti selgitati, et juhul, kui kaebust ei esitata, jõustub kohtuvälise menetleja otsus
34. septembril 2010 ning juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb
35. detsembril
37. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole VTMS § 74 lg 1 p-s 19 sätestatuga iseenesest vastuolus, kui karistusotsuses on karistatu teavitamise eesmärgil ära märgitud juhtimisõiguse äravõtmise kui lisakaristuse kehtimise alguse ja lõpu aeg. Kuid sellisel juhul peab karistusotsusest selgelt nähtuma, et need tähtajad kehtivad üksnes siis, kui seda otsust ei vaidlustata. Vastasel juhul ei ole otsus üheselt mõistetav, sest selle vaidlustamise korral ei saa karistuse alguse ja lõpu aeg olla selline, nagu otsuses märgitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
38. veebruari
39. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-6-10 p 8.2). K.F-i väärteoasjas on neid nõudeid järgitud, mistõttu kohtuvälise menetleja otsuses on arusaadavalt selgitatud, et juhtimisõigus on K.F-ilt ära võetud alates
40. septembrist kuni
41. detsembrini 2010 vaid juhul, kui kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale ei esitata ja see otsus
42. septembril 2010 jõustub.
43. Väärteomenetluse seadustiku § 200 kohaselt on kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil kohustatud täitma kohtuvälise menetleja jõustunud otsust ja määrust ning jõustunud kohtuotsust ja määrust. Sama seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Ka VTMS §-d 202 ja 203 reguleerivad kohtuvälise menetleja jõustunud otsuste ja määruste ning jõustunud kohtuotsuste ja määruste täitmisele pööramist. Viidatud sätted võimaldavad väita, et täitmisele saab pöörata üksnes jõustunud lahendit (erandiks on menetlusalust isikut arestist vabastav kohtuotsus, mis pööratakse VTMS § 203 lg 1 kohaselt viivitamata täitmisele pärast kohtuotsuse lõpposa kuulutamist).
44. Põhi- või lisakaristusena mõistetud või määratud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 2043 järgi asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks.
45. Praeguses väärteoasjas esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale tähtaegselt, mistõttu kohtuvälise menetleja otsus ei jõustunud ja seda ei saanud täitmisele pöörata. Vaatamata sellele saatis kohtuväline menetleja otsuse K.F-ilt kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmise kohta VTMS §-s 2043 märgitud asjaomasele asutusele, s.o Maanteeametile, mille tulemusel sisestati liiklusregistri sõiduki juhtimise õigust tõendavate dokumentide ja juhilubade andmebaasi andmed K.F-ilt juhtimisõiguse äravõtmise kohta
46. septembrist kuni
47. detsembrini
48. Asjaolu, et kõnealused andmed liiklusregistri andmebaasi sisestati, ei tähenda aga, et sellega pöörati K.F-i suhtes tehtud otsus täitmisele. Seda esiteks põhjusel, et puudus otsuse täitmisele pööramise obligatoorne eeldus, s.o kohtuvälise menetleja (või kohtu) jõustunud otsus. Teiseks sätestas Vabariigi Valitsuse
49. juuli
50. a määrusega nr 197 kinnitatud ja kuni
51. juulini 2011 kehtinud "Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse" § 13, et registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus ja et andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses aga selles osas erisusi sätestatud ei ole (ka Vabariigi Valitsuse
52. juuni
53. a määrusega nr 75 kinnitatud ja alates
54. juulist 2011 kehtiva „Liiklusregistri pidamise põhimääruse“ § 9 kohaselt ei ole registriandmetel jätkuvalt õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti).
55. Eeltoodust tulenevalt on ekslikud kassaatori väited selle kohta, et maakohtu otsuse tegemise ajaks oli K.F-i lisakaristus juba kantud ja maakohtule tehtud etteheited ne bis in idem põhimõtte rikkumise kohta on alusetud. Juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
56. juuli
57. a kohtuotsuse K.F-i väärteoasjas muutmata ja K.F-i kaitsja kassatsiooni rahuldamata.
58. Kassaator on esitanud taotluse jätta K.F-i poolt kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 378 eurot riigi kanda. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 186 lg-s 2 ja § 361 p-s 1 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seetõttu jääb kaitsja taotlus K.F-ile menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris